Viru Keemia Grupi (VKG) säästva arengu aruanne ilmub kuuendat korda ning selle eesmärgiks on avalikustada VKG 2014. aasta majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja organisatsioonilised andmed.

Aruanne kajastab eelkõige kontserni 2014. a arenguid, võrdleb aasta tulemusi eelmiste aastatega, analüüsib põlevkivisektorit ning annab mõõduka prognoosi 2015.-2016. aastaks.

Viru Keemia Grupp soovib käesoleva aruandega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni ning vastutustundliku ettevõtluse alustalasid Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna.

Lisaks sellele on meie eesmärgid:

• organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks muutmine
• usalduse loomine ettevõtte tegevusest huvituvate isikute, piirkonna elanike ning VKG töötajate vahel
• kõigi huvitatud poolte informeerimine meie tööst.

VKG säästva arengu aruande aluseks on Globaalse Aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative – GRI) juhendmaterjalid. GRI on vabatahtlik aruandlust edendav organisatsioon, mis koondab säästvat arengut väärtustavaid ettevõtteid üle kogu maailma. Säästva arengu kontseptsiooni rajajaks peetav organisatsioon, mis on välja töötanud ka säästva arengu aruandluse soovituslikud juhendmaterjalid.

Käesolev aruanne vastab GRI avalikustamistasemele B. Käesoleva väljaande vastavusega kõrgetele avalikustamise nõuetele saab täpsemalt tutvuda aruande viimasel lehel, kus asub GRI sisukord.

Lähemalt organisatsioonist ning juhenditest vt www.globalreporting.org.

Peale selle on aruande koostamisel lähtutud IPIECA (The International Petroleum Industry Environmental Conservation Association) ja API (American Petroleum Institute) koostöös valminud juhendmaterjalist „Oil and Gas Industry Guidance on Voluntary Sustainability Reporting“.

Aruande koostamisel on kasutatud ettevõtte ISO ja OHSAS sertifitseerimismaterjale. Keskkonna- ja tööohutuse andmed on kooskõlas standarditele esitatud nõudmistega.

Aruandega seotud küsimustega on võimalik pöörduda Viru Keemia Grupi suhtekorraldusosakonna juhi Irina Bojenko (irina.bojenko@vkg.ee) poole.

VKG 2014. aasta säästva arengu aruanne on avalik dokument, mis on kättesaadav elektroonselt kontserni kodulehel eesti, inglise ja vene keeles. Eelkõige oleme selle aruandega soovinud oma ettevõtet lähemalt tutvustada:

• strateegilistele investoritele informeeritud investeerimisotsuste tegemiseks
• Ida-Virumaa elanikele piirkonna viimaste aastate arengute ning tulevikuperspektiivide esitlemiseks
• Viru Keemia Grupi töötajatele organisatsiooni muudatuste ning tegevuste mitmekülgsemaks selgitamiseks.

Säästva arengu aruande koostamine on organisatsioonidele vabatahtlik. 2014. aasta majandusteave ning 2015.-2016. aastate prognoosid on VKG poolt kogutud ning neid ei ole auditeeritud. Sel põhjusel võivad 2014. aasta andmed mõnevõrra erineda kinnitatud majandusaasta aruandes kajastatavast teabest.

Ettevõte lähtub aruandes toodud teabe kajastamisel läbipaistvuse põhimõttest ning heast äritavast

Juhatuse esimehe pöördumine

Möödunud aasta oli Viru Keemia Grupi jaoks juubeliaasta. Põlevkiviõli tootmine sai alguse Kohtla-Järvel juba 1924. aastal, seega täitus meil auväärne 90 aastat. Pikale ajaloole tagasi vaadates on mida meenutada. Kontserni arengus on olnud tormilisi aegu.

Tasub meenutada, et kuni erastamiseni on VKG ajalooliselt olnud 74 aastat riigi ettevõte, seda nii esimese vabariigi aastatel, nõukogude ajal kui ka taasiseseisvunud Eesti esimesel kümnendil. Seega erakätes on Viru Keemia Grupp olnud vaid viimased 16 aastat.

Erastamisel otsis riik ettevõttele uusi omanikke, kes suudaksid seda arendada, likvideerida aastakümnete jooksul tekkinud keskkonnaprobleemid ja säilitada tööhõivet. Vahetult erastamise järgselt olid maailmaturu hinnad erakordselt madalad ja kriis lõi ettevõttet valusalt. Samas läbi viidud restruktureerimised andsid tõuke suurele arengule. Avatud suhtlemine nii riigi kui finantseerijatega andis võimaluse alustada suuremahulisi investeeringuid õlivabrikutesse, energeetikasse ja isegi oma kaevandusse. Erastamisjärgsel ajal on VKG tänu kiirele kasvule loonud üle 1300 uue töökoha ja investeerinud uutesse tehastesse ja keskkonnakaitsesse rohkem kui 800 miljonit eurot. VKG on edukalt käivitanud kaks Petroter tüüpi õlitehast ning 2015. aastal käivitame juba kolmanda, lisaks investeeringud oma kaevandusse, kaugkütte piirkondadesse ja elektrijaama. Seega peab tunnistama, et riik on erastamisel leidnud oma ettevõttele head omanikud, kes on ettevõtet edukalt säilitanud ja tormiliselt arendanud.

Põlevkivi ressursina kuulub meie rahvale. Me oleme harjunud väljendiga, et põlevkivis peitub rahvuslik rikkus ja tegu on Eesti kõige väärtuslikuma maavaraga. Siiski tuleb rõhutada, et oma madala energiasisalduse ja suure mineraalse ballasti poolest ei ole põlevkivi maa seest väljakaevatuna mingil moel turukaup. Selleks, et põlevkivist saada väärtuslikke tooteid, tuleb teha suuri investeeringuid õlitootmisesse, keemiatööstusesse ja energeetikasse vahetult ressursi maardla juures. Tegu on väga teadmiste-, tehnoloogia- ja kapitalimahuka väärtusahelaga. Just kõigi nende oskuste (kaevandamisest keemiatööstusteni) ja kaasaegsete tehnoloogiatega luuaksegi kõrge lisandväärtusega lõpptooteid, millest paljusid kannatab eksportida ka maakera teise otsa.

Oma äris oleme väga avatud globaalsetele muutustele. Sõltume otseselt nafta maailmaturu hinnast, dollari ja euro kursist ning CO₂ hinnast. Lisaks mõjutavad meid otseselt kogu kliimapoliitka ja keskkonnaregulatsioonid.

Põlevkivi säästlik kasutus nõuab sellise tootmise arendamist, mis võimalikult suurelt väärindaks põlevkivis peituvat orgaanilist, energeetilist ja mineraalset potentsiaali. Teisisõnu tuleks kätte saada maksimaalselt kalleid kemikaale, energiat sisaldavad õli, gaas ja aur ning mineraalset osa kasutada ehitusmaterjalide tootmisel. Põlevkiviõli tootmise keskkonnajalajälg on seda väiksem, mida põhjalikum ja keerukam on tootmise väärtusahel, mida väiksem on jäätmete hulk ning energiaefektiivsem on tootmine.

Juba kuuendat aastat ilmuva sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruandega näitame, milline on meie panus kohaliku ning kogu Eesti kultuuri, spordi ja hariduse toetamisel ning millisel moel hoolime oma töötajatest. Meie partnerite nimekiri on pikk ja koostöös on ära tehtud mitmeid suuri kohalikke ja riigi tasandi sündmusi. Riigi tasandil on meie partneriteks kultuuri osas soliidsed Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia, Eesti Kunstimuuseum; spordis Eesti Maadlusliit ja hariduses enamik suuri ülikoole ja palju kohalikke haridusasutusi.

Kuid elus võib ka juubeliaasta olla seotud kurbade sõnumitega – eelmise aasta lõpus toimus väga järsk õli hindade langus. Pikka aega püsis maailmaturul nafta hind 110 dollari juures, kuid aasta lõpuks kahanes kiirenevas tempos ja käesoleva aasta alguses oli hinnatase juba 45 dollari juures barreli kohta. Taoline korrektsioon lööb valusalt ettevõtte rahavoogu. See hinnatase tähendab VKG jaoks selget kahjumis töötamist. Ettevõtte jätkusuutlikuse tagamiseks pidime märkimisväärselt kokku tõmbama kulusid ning täielikult peatama kõik toetused. Need kärbete otsused on valusad, sest paljud neist sotsiaalsetest algatustest (näiteks keemikute või kaevurite päev) võivad VKG toeta jääda toimumata.

Lisaks olime sunnitud aasta lõpus peatama kahe Kiviteri vabriku töö, mis töötasid väljastpoolt kontserni sisseostetaval põlevkivil. Teadupärast kehtiv maapõueseaduse regulatsioon ei luba VKG-l täisvõimsusel koormata enda Ojamaa kaevandust ning osa põlevkivi tuleb kontsernil sisse osta. Kahjuks oli sisseostetava toorme hinnatase sedavõrd kõrge, et tehased tuli peatada. Selle otsuse tulemusena kaotas kontsernis töö ligi 300 inimest.

Taolised valusad otsused on tehtud jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kontsernil on tänaseni üle 2000 töötaja ning eelkõige on meil vastutus nende tugevate spetsialistide ees, et säilitada ettevõtte pikaajaline toimimine ja seeläbi meie kõigi töökohad. Maailma õliturud on väga volatiilsed ja peame oleme valmis ka kõige halvemateks stsenaariumiteks. Reageerima peab kiiresti, sest kahjumis töötamine sööb väga kiiresti ära ka kõige suurema rahalise reservi. Juba täna saame kinnitada, et vastu võetud valusad kärped on ennast õigustanud ja ettevõte finantsseis on stabiilne, mis lubab ellu viia kõik pooleli olevad suured investeerimisprojektid.

Pika ajaloo jooksul on olnud palju maailmaturu kriise, mis on meid mõjutanud. Need on teinud meie töötajaid tugevamaks ning paljuski õpetanud. Meie töötajate mõistev suhtumine ning kiirus kriisile reageerimisel on märkimisväärne. Reageerima peab kiiresti ja otsused peavad olema põhjalikult kaalutletud. Raskel ajal tuleb topelt pingutada ja jääda kindlaks enda peamistele strateegilistele sihtidele. Elu on näidanud, et ellu jäävad need, kes kiiresti uue olukorraga kohanevad ning muutused, mis meid tulevikus ees ootavad saavad olema veelgi suuremad.

VKG kontserni kuuluvate äriettevõtete tegevusalad

Kontserni põhitegevust toetav tootmine ja teenindus on jaotatud eraldiseisvate tütarettevõtete vahel, mille aktsiad ja osad kuuluvad sajaprotsendiliselt emaettevõttele.

Tunnustus 2014. aastal

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu põhimõtted on juurutatud ettevõtte juhtimisprotsessi tippjuhtkonna tasemel. Vastutustundliku käitumise põhimõtted tutvustati ettevõttes 2011. a oktoobris ning sama aasta lõpust alustati nende põhimõtete sisseviimisega kontserni igapäevaellu. Põhimõtete tutvustamine töötajatele toimub läbi kaasamise sotsiaalsetesse algatustesse.

VKG teadvustab enda suurt mõju Eesti riigi majandusele ja Ida-Virumaa regioonile ning on valmis kandma avalikkuse ees vastutust langetatud otsuste eest. VKG esimese, 2008.–2009. aastate sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruande raames tehtud uuringu tulemusel selgus, et VKG kontserni ja selles töötavate inimeste panus Kohtla-Järve linna eelarvesse on ligi 4%.

Kontserni osa riigi maksutus ulatub 1% ehk 45 miljoni euroni, mis on VKG põlevkivi tootmise väärtusahela maksude koondsumma, kuhu on arvestatud otsene, kaudne ja kaasnev mõju. Arvutus on tehtud Pricewaterhouse Coopers Advisor AS-i poolt läbiviidud põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüsi põhjal.

Kontsern annab tööd rohkem kui 2000 töötajatele. Arvestades sellega, et Ida-Virumaa on Eesti riigis üks suurema töötuse määraga regioon, on kontserni loodud töökohad piirkonna jaoks erilise tähtsusega.

VKG-siseste analüüside kohaselt loob iga kaevanduse töötaja neli töökohta VKG kontserni sees. Iga kontserni töötaja omakorda loob Kohtla-Järvel, Jõhvis ja ümberkaudsetes valdades veel neli töökohta.

Märgatav on ka VKG mõju riigi ekspordile ning väliskaubanduse bilansile, mis on vastavalt 0,9% ning 14,6%. Kõik ülalmainitu näitab VKG mõju olulisust Eesti riigi majandusele.

VKG on Eesti esimene ettevõte, mis avalikustab kogu oma ressursikasutuse ja keskkonnainfo kooskõlas maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardiga GRI G3. 2015. aastal ilmub VKG kuues aruanne.

VKG suhtleb avatult kohalike elanikega. Toimuvad regulaarsed kohtumised inimestega, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatakse keskkonnateemadel.

Ida-Virumaalt on alguse saanud ka Eesti üks esimesi kodanikualgatusi keskkonnakaitseks – festival PurFest, mille eesmärk on Purtse jõe kaitse. VKG on olnud aastaid algatuse toetaja ja kaasaaitaja.

Kontserni heaks tavaks on avatud uste päevade läbiviimine mitu korda aastas. Ürituse raames saavad kõik huvilised külastada tootmisterritooriumi ja oma silmaga vaadata, kuidas on korraldatud tänapäevane suure tööstuse protsess. Sarnaselt pakume ka üldhariduskoolidele võimalust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone. 2014. aastal võtsime vastu ligikaudu 500 koolinoort.

Iga aasta mai viimasel neljapäeval toimub kontserni traditsiooniline keskkonnapäev, mis käsitleb ühte piirkonna peamistest probleemidest. Üritus koondab Virumaa ja kogu Eesti suurimaid tegijaid, huvilisi ja vastutavaid isikuid keskkonna vallas. 2014. aasta keskkonnapäeva põhiteema oli pärandreostus. Kahjuks 2015. aastal antud üritust ei toimu põlevkivisektoris kriisiolukorra tõttu. Siiralt loodame taaselustada seda head traditsiooni juba järgmisel, 2016 aastal.

Kontserni töötajad osalevad aktiivselt ja hea meelega heategevuslikus ja vabatahtlikus töös – korraldame temaatilisi annetuskampaaniad, metsaistutus- ja töötalgud, aitame piirkonna lastekodusid.

Ida-Viru piirkonna eripäraks on põlevkivitööstuse integreeritus sotsiaalmajanduslikku arengusse ning vastastikune mõju. Tööstuse edusammud, aga ka kriisid, on koheselt tunda maakonnas ning eriti tugevalt kindla ettevõtte piirkonda jäävas omavalitsuses – nagu seda on näiteks VKG kontsern ja Kohtla-Järve linn. Piirkond otsib pidevalt tasakaalu sotsiaalsete-, majanduslike ning keskkonnakaitseliste seisukohtade vahel, milleks on tähtis avalik ja usaldatav dialoog osalejate vahel.

Kontsern toetab ja aitab kaasa maakonna arengule, mis avaldub kontserni strateegiliste eesmärkide kooskõlastamises maakonna arengukavas välja toodud strateegiliste arengusuundadega:

• kogukondade sidusus ning kohaliku identiteedi arendamine;
• kohalike inimeste kompetentsi kasvatamine;
• ettevõtluse konkurentsi- ning ekspordivõimekuse kasvatamine;
• elukeskkonna parendamine linnaruumi atraktiivsust tõstes ning liikumist optimeerides (ühistransport + kergliiklus).

Samas tegeleb kontsern riigi ja maakonna tasemel esile tõstetud nn nutika spetsialiseerumise valdkonnas: põlevkivitööstuses, mis tähendab, et see on potentsiaalirikas eelisarendatav valdkond, millest oodatakse kiiremat arengut ja lisandväärtuse kasvu.

Vastavus ISO standardile

2006. aastast omavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 14001: 2004 ja ISO 9001: 2000 VKG Oil, VKG Transport. VKG Elektriehitus, Viru RMT omab kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 9001: 2000 ja tööohutuse sertifikaati OHSAS 18001.

VKG Energia rakendab töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001 ning aastast 2013 ka keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 14001 ja ISO 9001. OHSAS 18001 on rakendatud ka VKG Oilis, VKG Transpordis ja VKG Soojuses.

Lisaks on hetkel rakendamisel ka energiaefektiivsuse standard ISO 50001.

VKG Soojuses ja VKG Plokis on juurutatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid ISO 14001 ja ISO 9001.

Investeeringud keskkonnakaitsesse

Viru Keemia Grupp AS-i keskkonnaalaseks prioriteediks on põlevkivi väärindamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamine. Investeeringud parimasse võimalikku tehnoloogiasse ja keskkonnakaitsesse, osalemine seadusandlike aktide väljatöötamisel, tootmise ja keskkonna seire, välisõhu modelleerimine, tootmise optimeerimine ja energiatõhususe arendamine on meetmed, mis tagavad põlevkiviõli tootmise jätkusuutliku arengu.

Kontsernis järgime õigusaktidest tulenevaid nõudeid, arvestame erinevate huvipoolte asjakohaseid arvamusi ja oleme riigiasutustele ja omavalitsustele ning kohalikule kogukonnale usaldusväärseks partneriks. Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega.

Viimastel aastatel on keskkonnahoius ära tehtud suur töö, investeeritud kümneid miljoneid eurosid ja on toimunud olulised nihked keskkonnasõbralikuma tootmise poole. Samas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke kontserni ettevõtetele.

2010. aastal jõustus Euroopa Komisjonis tööstusheite direktiiv (IED), mis võeti üle Eesti seadusandlusesse 2013. aastal Tööstusheite seadusega (edaspidi THS). Uus õigusraamistik seab kohustuse lisaks toruotsa tehnoloogiatele (varasemates aruannetes kajastatud graafikuna keskkonnainvetseeringud) vastata ka parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuetele. Seega vaadeldakse investeeringuid keskkonnakaitsesse nüüdseks tunduvalt laiemalt kui varasemalt.

Seetõttu on ettevõtetel, keda puudutab THS regulatsioon muutunud keskkonnainvesteeringute arvestamise metoodika, hõlmates nüüd ka investeeringud keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisesse. Uue metoodika alusel muutusid keskkonnakaitsesse investeeringuid kajastavad graafikud, mille tõttu pole need enam võrreldavad varasemate graafikutega.

Investeeringud keskkonnakaitsesse on uue metoodika alusel jagatud kaheks osaks:

• otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud,
• kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud.

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mille tegemisel saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad näiteks kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad investeeringud PVT-sse, uute keskkonnasõbralikumate ning efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja meetmete rakendamine jms.

Investeeringud keskkonnakaitsesse tõusid 2008. aastal ca 64% võrreldes 2006. aastaga ning langesid 2009. aastal 50% võrreldes 2008. aastaga. Suurim keskkonnainvesteering 2008. aastal oli VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehitus. Seade maksis 9,5 miljonit eurot ja valmis 2008. a mais. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvast väävlist kuni 65% ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogust ümbritsevasse keskkonda. 2009. aastal vähenesid investeeringud keskkonnakaitsesse seoses majanduslangusega.

2010. ja 2011. aastal on keskkonnamõju otseselt vähendavad investeeringud võrreldes eelnevate aastatega jäänud tagasihoidlikeks, selle põhjuseks on suuremate keskkonnaprojektide valmimine 2008. aastal ning mahukad investeeringud arendustegevuseks. Arendustegevuse planeerimise ning rakendamise käigus arvestatakse aga lahutamatu osana keskkonnakaitse, energiatõhususe ning säästva arengu printsiipidega.

2012.aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 27,5 miljonit eurot, mis on 13 korda rohkem kui eelneval aastal. 2012. aastal tehtud põhilised investeeringud olid ohtlike jäätmete prügila sulgemine, Ahtme vana SEJ sulgemine, vajalike investeeringute teostamine, põlevkivikonveieri ehitus ning püüdeseadmete soetamine.

2013. aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 16,4 miljonit eurot, mis on ca 40% väiksem võrreldes 2012. aastaga.

2014. aastal oli keskkonnamõju otseselt vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 8,38 miljonit eurot, mis on 49% väiksem kui eelneval aastal. Selle põhjuseks on kordades suurenenud investeeringud PVT-sse ning tootmise säästva ja efektiivse ressursikasutuse arendamiseks.

Suurimad keskkonnainvesteeringud 2014. aastal olid:

VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehitus. Seade maksab 9,5 miljonit eurot ja valmis 2014. a lõpus. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvast väävlist kuni 92% ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogus ümbritsevasse keskkonda.

Endiselt tehti suuri investeeringuid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja säästva ressursikasutuse tõhustamiseks, mille planeerimisel arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia nõuetega ning järjest karmistuvate piirväärtustega. Neist olulisemad on Petroter III ehitus, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada põlevkivi energeetilist väärtust (Petroter tehase energiaefektiivsus on 80%). Lisaks korrastati tööstusreovete eelpuhastamise süsteemi ning monteeriti mitmeid seadmeid, mis takistavad ebameeldivat lõhnailmingut. Samuti teostati suuri investeeringuid VKG Energia katelde efektiivsuse tõstmiseks.

Järgnevatel aastatel on oodata otseselt keskkonnamõju vähendavate keskkonnainvesteeringute tõusu, kuna plaanis on VKG Energias käivitada veel kolmas väävlipüüdmisseade. Samuti tuleb järjepidevalt arendada ka energiaefektiivsust parandavaid tehnoloogiaid.

2014. aasta olulisemad keskkonnahoiu suunad olid põlevkiviõlitööstuse parima võimaliku tehnika dokumendi väljatöötamisel osalemine, ebameeldivat lõhnailmingut põhjustavate saasteallikate likvideerimise kava uuendamine ja täitmine, väävli heidete vähendamise tegevuskava täitmine, keskkonnaseire andmete tõhusam kogumine ning jälgimine, ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ning reovete käitlemisega seotud tehnoloogia täiustamine.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud 2007-2014 (mln eur)

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud - PVT ja säästev ressursikasutus 2010-2014 (mln eur)

Kontserni suurimad tehtud ja tegemisel olevad keskkonnaprojektid on järgmised:

Põlevkiviõlide filtreerimise seade
VKG Oilis valmis põlevkiviõlide filtreerimise seade. Protsessi juurutamine võimaldab likvideerida mitmed õhuheitmete allikad, vähendada emissiooni ja toodangu kadusid. Uue tehnoloogiaskeemi rakendamise tulemusel ei teki enam ohtlikke vedelaid jäätmeid - fuusse, vaid protsessi käigus saadakse peendispersne tahke kütus – filtrikook.

Mahutipargid
Õhuheitmete vähendamise teisteks meetmeteks on investeeringud mahutiparki ja põlevkiviõli raskõlitsükli rekonstrueerimine. 2008. aastal ehitati mahutipark ja paigaldati püüdeseadmed põlevkiviõlide laos ja destillatsiooniseadme osas. Nimetatud tööde tulemusel vähenes oluliselt süsivesinike ja fenoolide emissioon. 2009. aasta lõpus valmis põlevkiviõlide mahutipargis absorber, mis seob kuni 70% lenduvaid orgaanilisi ühendeid. 2013. aasta algusest on täielikult likvideeritud destillatsiooniseadme mahutipargi absorberist lenduvate orgaaniliste ühendite heide, samuti monteeriti kaubaõlide lao mahutite adsorberile lisaks termokatalüütiline puhastusseade, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt vähendada mahutitest väljuvaid lenduvaid süsivesinikke. Samuti on rekonstrueerimisel fenoolvee defenoleerimise seadme mahutipark. 2013-2014. aasta jooksul muudeti efektiivsemaks ka teiste mahutiparkide püüdesüsteemid.

Petroteri õlitehased
2009. aastal valmis esimene Petroteri õlitehas, mis võimaldab õli tootmiseks ära kasutada ka peenpõlevkivi. Tehas on varustatud mitmete keskkonnakaitseks vajalike seadmetega. Korstnale on paigutatud suitsugaaside pidevseire, mis võimaldab jälgida atmosfääri paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ning kõrgendatud heidete korral ka viivitamatult reageerida. Tehas on varustatud katel-utilisaatoriga, mis on ette nähtud jääkgaaside utiliseerimiseks ning utiliseerimise käigus tekkiva jääksoojuse ärakasutamiseks. Samuti on tehases põlevkivi ümbertöötlemise käigus tekkiv tahke jääde keskkonnasäästlikum, kuna tekkiva tuha orgaanikasisaldus on tunduvalt madalam ja vastab seadusandluses toodud nõuetele.

Hetkel on edukalt käivitatud Petroter II liin ning Petroter III liini ehitustööd on jõudnud lõppjärku. Uued liinid on oma põhiprotsessi poolest analoogsed Petroter I-ga, kuid neid on täiendatud mitmete säästva ressursikasutuse ja keskkonnakaitse printsiipi järgivate meetmetega:

• täiustatud on katel-utilisaatorit, mis võimaldab veelgi efektiivsemalt utiliseerida suitsugaasides sisalduvat orgaanikat ja süsinikoksiidi;
• täiustatakse seadmeid (katel-utilisaator, tuhasoojusvaheti, aerofontäänkatel), mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust, tootes sellest auru ning küttevett.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Petroter II ja III juures on sisse viidud üle saja väiksema või suurema muudatuse, mis kõik teenivad põhieesmärki - tagada protsessi tõhusam toimimine. Selle tulemusel on võimalik väiksemast hulgast toorainest toota rohkem toodet, mis seega tagab vähendatud heitmetaseme. Samuti võimaldavad muudatused maksimaalselt kasutada protsessis tekkivat soojusenergiat ja vähendada korraliste hoolduste ning seisakute arvu. Muudatused tagavad protsessi stabiilsuse, mis on ühtlasi ka efektiivsem ja keskkonnaohutum.

Prügilad
2007. aastal valmis uus kõikidele keskkonnanõuetele vastav poolkoksiprügila, mille ladestamistehnoloogia abil välistatakse sadevee infiltreerumine prügila kehasse. Tekkiv nõrgvesi kogutakse eraldi veetihedasse basseini ning puhastatakse vajadusel regionaalses reoveepuhastis. Tänu spetsiaalsetele kalletele on sadevee ja prügila pinna kontaktaeg minimaalne, mis viib sadevee reostumise miinimumini. 2012. aastast kuni 2013. aasta suveni toimus vanade ohtlike jäätmete prügilate korrastamine, mille käigus muudeti need veetihedaks. Vanade prügilate korrastamine minimeeris nende mõju keskkonnale.

Õlitustamisseade
Viidi lõpule õlitustamisseadme (seadme ülesandeks on territooriumi vee puhastamine põlevkivi töötlemisjääkidest) rekonstrueerimise esimene etapp maksumusega 1,4 miljonit eurot. Uued flotatsiooniseadmed võimaldavad eelpuhastada tööstusliku reovett ja tagada nõutava vee kvaliteedi õliärastussõlme väljavoolus. 2012. aasta alguses valmis õlitustamisseadme rekonstrueerimise 2. etapp maksumusega 1,1 miljonit eurot. Uus seade võimaldab paremini eelpuhastada tööstusreovett mitmesugustest mehaanilistest lisanditest. 2013. aastal tegeleti antud seadmest tekkivate õhuemisioonide likvideerimisega, tööd jätkusid ka 2014. aastal.

Lintkonveier
Märkimisäärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevandused poolt 2010.-2012. aastal rajatud põlevkivi lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini pikkusega 12,5 kilomeetrit. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust.

Lubjatootmiskompleks
Katsežiimil töötab VKG Energia juurde kuuluv lubjatootmiskompleks, mille eesmärk on maksimaalselt taaskasutada Ojamaa kaevanduses põlevkivi kaevandamisel tekkivat lubakivi killustikku ning toota sellest SO₂ püüdmiseks vajalikku madalakvaliteedilist lupja. Antud kompleksi projekteerimisel arvestati kõikide parima võimaliku tehnoloogia nõuetega tagamaks minimaalsed emissioonitasemed.

Kohtla-Järve – Ahtme soojatrass
2013. aasta alguses valmis uus kõikidele PVT nõuetele vastav soojatrass, mis võimaldab lisaks Kohtla-Järve Järve linnaosale kütta ka Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna. Tänu soojatrassile sai võimalikuks tunduvalt suurendada VKG Energia sooja ja elektrienergia koostootmise efektiivsust ning tõhusalt ära kasutada kogu põlevkivi töötlemise käigus tekkiv jääksoojus. Samuti võimaldas uue soojatrassi valmimine sulgeda ka vana keskkonnanõuetele mittevastava Ahtme soojuselektrijaama.

Keskkonnakulud 2007-2014 (mln eur)

Aastate 2012–2018 keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti vääveldioksiidi ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka sade- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lahendamisel on põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimused ning märgprügila sulgemisega seotud probleemid. Samuti otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Järgmise viie aasta keskkonnahoiu peaeesmärgid on järgmised:

• ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine ning alifaatiliste süsivesinike ning vesiniksulfiidi heite vähendamine;
• kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
• vääveldioksiidi heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine – monteeritakse lisaks kaks väävlipüüdmisseadet;
• vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
• tekkiva sade- ning reovee tõhusam puhastamine;
• säästlikum ressursikasutus: energiatõhususe arendamine (energiaaudit), loodusresursside kokkuhoid (kaevandusvee kasutamisvõimaluste uurimine jahutusveena, lubjatehas), tõhusa koostootmise arendamine;
• põlevkivitöötlemise parima võimaliku tehnika arendamine ja rakendamine - uued Petroter II ja III tehased ning olemasoleva tootmise täiustamine.

2014. aastal viidi läbi järgmised uuringud:

• Kiviter lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
• Petroter III lubatud heitkoguste projekti teostamine.
• VKG Energia lubatud heitkoguste projekti uuendamine.
• VKG Energia Põhja SEJ keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse laienemise mõju ümbritsevale territooriumile.
• Tööstusterritooriumi pidevseire tarkvara uuendus.
• Kontserni energiaauditi lõpparuanne, leidmaks võimalusi energiatõhususe tõstmiseks.
• Kontserni tööstusterritooriumi pinnase ja põhjavee seisundi lähteolukorra aruanne.
• Kontsernis tekkivate ohtlike jäätmete leostuvusuuringud, mis näitavad jäätmete keskkonnamõju ja prügilakõlblikkust.
• Parima võimaliku tehnoloogia uuring, selgitamaks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ning uute nõuete suundasid.
• Kontsernis tekkivate CO₂ heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine.

2014. aastal põhilised investeeringud keskkonnamõju vähendamiseks:

• Tuhaladestu korrastamistööde lõpetamine.
• Ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate likvideerimine kontsernis.
• Õlise reovee eelpuhastamise tsehhi ja mahutipargi renoveerimine ja õliärastuse rekonstrueerimine, kolmas etapp.
• VKG Energia Põhja SEJ 2. väävlipüüdmisseadme ehitustööde lõpp.
• Petroter pidevseireseadme uuendamine.
• Kaubaõlide lao ning õliettevalmistuse tsehhi mahutipargi püüdeseadmete efektiivsemaks muutmine (lisanduvate puhastusseadmete ost ja olemasolevate täiustamine).
• Energiaefektiivsust ja tõhusat koostootmist arendavad investeeringud.
• Investeeringud parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse.

Seoses nafta maailmaturu hinna langusega on muutunud majandusolude tõttu oodata väiksemaid investeeringuid. Vaatamata muutunud majandusolukorrale viiakse siiski lõpuni käimasolevad keskkonnaprojektid.

1. Ohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,95 miljonit tonni, mis on 3,6% rohkem kui 2013. aastal. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine on tingitud Petroter II käivitamisest, mistõttu suurenes põlevkivituha kogus.

VKG Energias tekkis ohtlikke jäätmeid 2014. aastal ca 32 549 tonni ning 2013. aastal 29 329 tonni. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine võrreldes 2012. aastaga on tingitud sellest, et SO₂ ärastamiseks hakati lisaks lubjale kasutama ka põlevkivituhka, mis võimaldab kokku hoida lubjakivi ning kasutada ära tuhas oleva vaba CaO potentsiaal. Lisaks käivitati veel üks väävlipüüde seade NID II.

VKG Oil ohtlike jäätmete teke toodanguühiku kohta (tonni)

Võrreldes aastaga 2010 on suurenenud suhtarvu põhjuseks Petroter tehnoloogia osakaalu suurenemine (töödeldakse ümber madalama kütteväärtusega ning kõrgema mineraalainete sisaldusega peenpõlevkivi) ning üleminek Ojamaa põlevkivile, mille mineraalainete sisaldus on samuti kõrgem. Kuna Petroter kasutab oma tootmisprotsessis madalama kütteväärtusega peenpõlevkivi, siis on selles protsessis ka väiksem õli väljatulek. See omakorda põhjustab suhtarvu suurenemist. Samas on Petroter tehnoloogia puhul tegemist tunduvalt energiatõhusama tootmisega, mille energiaefektiivsus on ca 80%. See võimaldab tõhusamalt ära kasutada peenpõlevkivi potentsiaali, kui selle põletamine vaid elektrienergia tootmiseks.

Jäätmete ladestamise kogused (tonni)

Jäätmete ladestamise tasud (EUR)

2. Mitteohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 24 580 tonni, mida on ligikaudu 95% vähem kui aasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus ja lammutussegupraht, olmejäätmed ning vanametall. Jäätmetekke vähenemine on peamiselt põhjustatud aheraine tekke lakkamisest Ojamaa kaevanduses. 2013. aasta suvel sertifitseeriti kaevandusest väljuv lubjakivi. Seega on tänu tehniliste lahenduste täiustamise saavutatud olukord, kus kaevanduses tekib lisaks põlevkivile kõrvalsaadusena ka lubjakivikillustikku, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Seoses sellega saadakse tehnoloogiaprotsessist toode ning on välditud jäätmeteket.

3. Taaskasutatavad jäätmed

2014. aastal taaskasutati kontsernis 1,08 miljonit tonni ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid, mida on ligi 47% vähem, kui aasta varem. Taaskasutamise vähenemine on seotud aheraine tekke lakkamisega ning vanade poolkoksiprügilate sulgemistööde lõppemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse:

• fenoolvesi, mida kasutatakse fenoolfraktsioonide ja peenkeemia tootmiseks,
• poolkoks ja põlevkivituhk, mida taaskasutati ehitusmaterjalina vanade poolkoksimägede sulgemisel.

CO₂ heide

SO₂ heide

Õhu saastetasud

Elektri tarbimine

2014. aastal oli kogu kontserni elektritarve 150 839 MWh, millest suurimad elektritarbijad on VKG Oil ja VKG Energia. 2014. aastal tarbiti kontsernis elektrit 15 814 MWh rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbimise suurenemise põhjustas põhiliselt VKG Oil Petroter II tehase lisandumisega tõusnud tarbimine.

Vee tarbimine ja veeheide

VKG töötajaskond põhineb väga suures osas endise Eesti NSV ajal ettevalmistuse saanud personalil, kes hakkab lähtuvalt vanusest tööturult taanduma. VKG töötajate keskmine vanus on hetkel 44,1 aastat, mis ei ole tööstusettevõte jaoks kõrge näitaja, samas teeb kontsern pidevat tööd selleks, et tagada endale insenerikaadri järelkasvu. Selle eesmärgi saavutamiseks aitab VKG kaasa põlevkivialase insenerihariduse edendamisele nii riigi kui kohalikul tasandil ja seda nii stipendiumite kui praktikavõimaluste abil.

Selleks, et uus töötaja saaks iseseisvalt tööle hakata, saab ta kõigepealt endale juhendaja ning peab läbima väljaõppeprogrammi (maksimaalselt kolm kuud) ning katseaja lõpuks sooritama eksami, mis lubab töötaja iseseisvalt tööle. Kui töötaja tahab tõsta enda kategooriat ning teenitavat palka, saab ta sooritada järgmise taseme eksami.

Ohutustehnikaalane juhendamine toimub perioodiliselt kas korra poole aasta jooksul või korra aastas. Perioodi pikkus sõltub töökoha ohtlikkusest. Tööohutuse juhendamisel tutvustatakse töötajatele ohutustehnikat ja tuletatakse meelde käitumist avariiolukorras.

VKG-s on oma töötajatele õppimisvõimaluste pakkumisel kaks suunda:

• kontsernisisene õpe ja eksamite sooritamise süsteem, mis on eelkõige suunatud tööohutuse nõudmistele vastamisele ning põlevkivitööstuse alaste teadmiste hoidmisele ja kogemuse säilitamisele;
• kontserniväline õpe, mille eesmärgiks on töötajaskonna enesetäiendamine ning arendamine.

Kontserni sisekoolitus on suunatud mitte ainult teadmiste täiendamisele vaid ka kontserni töötajaskonnas teineteist toetava vaimu loomisele ning omavahelise kommunikatsiooni parandamisele. Selle eesmärgiga viidi 2014. aastal läbi mitu koolitusprojekti juhtimise-, IT- ja tööohutuse valdkondades, kuhu olid kaasatud kontserni kõikide ettevõtete töötajad. Koolitus aitas ühendada VKG kontserni erinevatel positsioonidel töötavaid spetsialiste ja keskastmejuhte, arendada nende üksteise mõistmist ja koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel ning tõsta nende efektiivsust enda ja teiste juhtimisel.

2014. a suurimad koolitusvaldkonnad:

• juhtimiskoolitused,
• IT koolitused,
• keeleõpe,
• tööohutus,
• BPMN ja IFS koolitused.

Kontserniväline õpe on planeeritud iga tütarettevõtte eelarves iga majandusaasta kohta.

Kuna kontserni üheks tähtsamaks ressursiks on meie töötajad, kes peavad olema kompetentsed, huvitatud ja võimelised püstitatud eesmärkide saavutamise nimel ettevõtte arenguga sammu pidama, peamegi vajalikuks personali arendamiseks tellida täiendkoolitusi erinevates valdkondades ja erinevatelt koolitajatelt. Nii olid 2014. aastal suurtesse koolitusprojektidesse kaasatud mitmed uued partnerid.

VKG-s on täiendkoolituse läbiviimiseks sisse seatud eraldi koolitusklass, kus õppetöö läbiviimine on mugav nii õppijatele kui koolitajatele. IT koolituste jaoks soetati mobiilne arvutiklass, mis võimaldab koolituste läbiviimist ettevõttele sobival ajal ja kohas.

VKGs on töötajad organisatsiooni juhtimisprotsessi kaasatud mitmel erineval moel. Eelkõige on töötajatel sõnaõigus järjekordse kollektiivlepingu sõlmimisel.

Töötajate osalust otsustusprotsessis vahendab VKGs tegutsev ametiühing. Ametiühingu usaldusisikud, kes esindavad töötajate huve, kohtuvad regulaarselt VKG kontserni ettevõtete juhtkonnaliikmetega, et edastada neile töötajate küsimusi ja soovitusi, samuti arutada töötajatega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kohtumised leiavad aset keskmiselt kord kuus. Juhtkonna või administratsiooni liikmed, kellega kohtumine toimub, valitakse ametiühingu poolt.

Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu liikmeteks on nii kontserni tütarettevõtete kui ka linna teiste keemiatööstusettevõtete töötajad. Keemikute ametiühingusse kuuluvad VKG, VKG Oil, Viru RMT, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, VKG Plokk, VKG Kaevandused ning lisaks Nitrofert ja Novotrade Invest töötajad. Keemiaettevõtete töötajaid ühendav professionaalne ühing tegutseb alates 1948. aastast, mil sõlmiti esimene kollektiivleping.

VKG kontserni ettevõtete juhid ning kontserni kõrgeim juhtkond soodustavad juhtkonna ja töötajate vahelisi suhteid – juhatuse e-posti aadressid ja töötelefonid on töötajatele avatud, juhatuse liikmed osalevad kontserni ühisüritustel ja traditsioonilistel kokkusaamistel, on alati valmis vastama töötajate küsimustele ja aitama lahenduste otsimisega.

2014. aastal registreeriti Viru Keemia Grupp AS kontsernis kokku 13 tööõnnetust. Töötajate arvu arvestades oli 2014. aastal registreeritud tööõnnetuste arv (tööõnnetused töötaja kohta) 18% kõrgem kui 2013. aastal.

Tööõnnetuste peamisteks põhjusteks on:

• tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt;
• puudulik töökeskkonna sisekontroll;
• isikukaitsevahendite mittekasutamine;
• ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele;
• puudulik väljaõpe ja juhendamine.

Absoluutarvuna kõige rohkem raskeid tööõnnetusi on perioodil 2008-2014 registreeritud VKG Kaevandused, VKG Oil ja Viru RMT (vastavalt 14, 24 ja 4 tööõnnetust). Kui võrrelda tööõnnetuste arvu miljoni töötunni kohta ajavahemikus 2008-2014, tulevad selgelt esile VKG Plokk ning VKG Elektriehitus kõrged näitajad - sellel perioodil oli tööõnnetuste arv miljoni töötunni kohta nendes tütarettevõtetes ligikaudu 2 korda kõrgem kui VKG Kaevandused sama näitaja sama perioodi kohta.

Kõige suurem (nii kergete kui ka raskete) tööõnnetuste arv miljoni töötunni kohta (TRIR- total recordable injury rate per million hours worked) on VKG Plokk – 11,1 tööõnnetust miljoni töötunni kohta. Seda on üle 2,7 korra rohkem kui VKG kontsernis keskmiselt. Alates 2011. aastast on VKG Plokk juhtunud keskmiselt üks tööõnnetus aastas, kuid TRIR näitaja teeb kõrgeks väike töötundide arv. VKG Elektriehituses pole viimase kolme aasta jooksul tööõnnetusi juhtunud, perioodil 2008-2014 juhtus kokku 6 tööõnnetust. Ilmselgelt mõjutavad VKG kontserni keskmist tööõnnetuste arvu tööjõumahukamad tütarettevõtted - kontserni keskmisest kõrgema TRIR näitajaga paistavad siin silma Viru RMT, VKG Energia ning VKG Kaevandused.

Kõige olulisemad meetmed tööõnnetuste arvu vähendamiseks aastatel 2015-2016:

• Olulisemate ja raskemate tööõnnetuste puhul juurpõhjuse analüüsi läbiviimine.
• Töökeskkonna sisekontrollide teostamine.
  • Tütarettevõtete töökeskkonnaspetsialistide sisekontrollid vähemalt kord kahe nädala jooksul (protokollitud ning rikkumised fikseeritud).
  • VKG töökeskkonnajuhi osavõtul sisekontrollid vähemalt kaks korda aasta jooksul igas tütarettevõttes.
• Isikukaitsevahendite kasutamise sagedasem kontroll tütarettevõtete töökeskkonnaspetsialistide poolt.
• Töötajate teadlikkuse tõstmine.

VKG kontserni tööõnnetuste statistika (2008-2014 a).

Töönspektsiooni statistika järgi registreeriti Eestis 2014. aasta jooksul 4635 tööõnnetust, mis on 10,8% rohkem kui aastal 2013 (4183 tööõnnetust).

Viru Keemia Grupp ja tema tütarettevõtetes (edaspidi Kontsernis) toimus 2014. aasta jooksul kokku 13 tööõnnetust, mis on 18% rohkem kui aasta varem (11 tööõnnetust). Surmaga lõppenud tööõnnetusi kontsernis aset ei leidnud.

Töötajate arvu arvestades oli registreeritud tööõnnetuste arv (tööõnnetused töötaja kohta) 18% kõrgem kui 2013. aastal, jäädes samas alla ajavahemiku 2008-2014 aritmeetilisele keskmisele.

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avalikkuse huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk hea äriühingu juhtimise tava kirjeldamisele.

Aktsia ja aktsiakapital

01.01.2014 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2014 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 01.01.2014 aasta seisuga järgmine:

• OÜ Tristen Trade 38,91%
• OÜ Alvekor 25,49%
• Ants Laos 19,53%
• OÜ Sergos Invest 16,07%

Üldkoosolek.
Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Koosolek, kus kinnitati 2013. a majandusaasta aruanne, toimus 28. mail 2014 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosoleku käigus võeti vastu järgmised otsused:

• kinnitada 2013. a majandusaasta aruanne,
• maksta dividende 1 185 000 eurot,
• suurendada jaotamata kasumit 246 502 739 euroni.

Emaettevõtte juhtimine

Viru Keemia Grupp ASi juhatus koosneb kuuest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja finantsdirektor, arendusdirektor, tehnikadirektor, VKG Kaevandused juhatuse liige ning VKG Oil juhatuse liige.

Neli juhatuse liiget – Priit Rohumaa, Ahti Puur, Jaanus Purga ja Meelis Eldermann – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Juhatuse liikmete volituste algusajad

Juhatuse liikmetele makstakse igakuiselt teenistustasu, mis koosneb tasust juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu järgimise eest makstavast tasust. Juhatuse liikmete ülesanded on fikseeritud juhatuse liikmetega sõlmitud teenistuslepingutes. Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmetel võimalus saada täiendavat rahalist lisatasu, mille maksmine toimub nõukogu otsuste alusel.

Juhatuse tegevuse järelevalve

Järelevalvet emaettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab alates 01.02.2012 kuueliikmeline nõukogu. Nõukogu istungid toimuvad kord kuus, reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval. Nõukogu kooskõlastust vajavad kiireloomulised küsimused otsustatakse konstruktiivselt elektrooniliste sidekanalite teel.

Audiitortegevuse seaduse kohaselt loetakse VKG kontserni avaliku huvi üksuseks, millel peab olema moodustatud auditikomitee. VKG auditikomitee liikmed on Ants Laos (komitee esimees), Priit Piilmann, Margus Kangro ja Elar Sarapuu. Vastavalt põhimäärusele on auditikomitee nõuandev organ Viru Keemia Grupp AS nõukogule raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

Kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuste ja nõukogude isikkoosseis on esitatud järgnevas tabelis.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatuse ja nõukogu koostöö toimub konstruktiivses vormis. Lisaks igakuulistele korralistele nõukogu koosolekutele kooskõlastatakse vajadusel kiireloomulised küsimused nõukogu poolt koosolekut kokku kutsumata. Ühtlasi toimuvad konsultatsioonid.

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning juhatuse üle teostab järelevalvet nõukogu, kuhu põhikirja kohaselt kuulub kolm kuni seitse liiget.

Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupp ASi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2014. a ei ole ükski juhatuse liige teatanud oma tegevusest või kavatsusest osaleda otseselt või kaudselt ettevõtlusega Viru Keemia Grupp ASiga samal tegevusalal.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osade omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupp ASi juhatusel. VKG kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitlusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt välja töötatud Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS) ja nende osas välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning finantsala strateegiliste eesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevast rahavoogude juhtimist ning planeerimist, st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamist, järelevalvet nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamist ning finantseerimisallikatega suhtlemist teostab kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teostab kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teostab vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab iga-aastast majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamistoimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse ASi Viru Keemia Grupp aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutmistel lähtuvalt Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) ja Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjeldatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutidisketil, CD-ROM-iI ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise tarkvara Baan. Viru Keemia Grupp ASi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.

Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks leidis aset 2015. aastal.

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupp ASi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.
VKG kontserni riskijuhtimise eesmärgid on:

• toetada juhtimisotsuste tegemist;
• vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
• tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
• tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia) kasutamise efektiivsust;
• vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt vääristada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Hindamise tulemusel tõsteti esile riskid, millega tuleb arvestada rohkem ja mis nõuavad edasist tegevuskava riski maandamiseks. Riskide juhtimine toimub täpse vertikaalse struktuuri põhjal. Riskide hindamise dokument on kinnitatud VKG juhatuse poolt ja igale olulisele riskile on määratud vastutav isik juhatuse liikmete seast, kes omakorda peab tagama, et kontsernis tegeletakse vastava riski maandamisega. Konkreetse riski juhtimise eest vastutav isik koostab tegevuskava riski maandamiseks ja esitab selle vastutavale juhatuse liikmele. Riskide maandamise töö tulemuste põhjal koostatakse igal aastal uus aruanne riskide hindamise kohta ja seatakse uued ülesanded järgmise aasta jaoks.

Äririskid

Maksustamine
Äririskid on VKG kontserni peamised strateegilised riskid. Regulaarselt tuleb tähelepanu pöörata tooraine tarnepidevuse riskile, põlevkivi töötlemise konkurentsivõimele ja kapitalimahukate investeeringute juhtimisele.

Tooraine tarnepidevus on põlevkiviõlide tootmisahelas üks peamiseid äririske. Põlevkiviressursi olemasolu kindlustamiseks ja riski hajutamiseks avas VKG kontsern 2012. aastal Ojamaa põlevkivikaevanduse, mis oli kontserni suurimaid investeeringuid aastatel 2008. – 2012.

Põlevkivi töötlemine võib muutuda konkurentsivõimetuks eelkõige seoses kasvava maksukoormusega, kasvavate kulutustega tööjõule, samuti lõpptoodete omaväärtuse kasvuga, mis on seotud uute mahukate keskkonnakaitsealaste investeeringutega. VKG jälgib põhjalikult keskkonnanõudeid ja osaleb aktiivselt erialaliitude töös, et olla kursis tulevikus kehtestatavate regulatsioonidega. Kontsernil on tsentraliseeritud keskkonnaosakond ja välja on töötatud sisemised monitoorimisprotseduurid. Keskkonnaalaste regulatsioonide karmistumisel jätkab kontsern pidevat investeerimist kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.

VKG kontserni tegevus sõltub suuremahuliste investeeringute õigeaegsest ja finantsilisest õnnestumisest. Riski maandamiseks tuleb tähelepanu pöörata investeeringute juhtimisele – planeerimisele, projektijuhtimisele ja järelhindamisele. Investeeringute eelarvestamise protsess on põhjalik: investeeringute eelarved koostatakse tütarettevõtete lõikes ning olulisemate investeeringute puhul moodustatakse eraldi projektimeeskond, kuhu on kaasatud erialaspetsialistid kontserni kõikidelt vastutustasemetelt. Investeeringute juhtimisel peetakse oluliseks ka investeeringute finantseerimise tagamist. 2010. aastal sõlmitud sündikaatlaenulepinguga refinantseeriti kontserni laenuportfell ning tagati finantseerimine Ojamaa kaevanduse rajamisele ja käimasolevatele suurtele investeeringutele nagu Petroter II ja Petroter III õlitehas, VKG Energia uue katla ja turboagregaadi ehitus ning vee töötlemise tehnoloogia arendamine kontserni kasvavate vajaduste jaoks. Uute, suuremahuliste investeeringute tagamiseks sõlmitakse sündikaatlaenu alusel uued sihtlaenud. Kontserni sündikaatlaenulepingu finantseerijad on AS SEB Pank, Nordea Bank Finland Plc ja Pohjola Bank Plc. Järgmisi arendusprojekte hakatakse finantseerima ka EBRD osalusel, kellega saavutati kokkulepe 2014. aasta alguses.

Tururiskid

Strateegiliste riskidena käsitletavatest tururiskidest avaldavad kontsernile kõige enam mõju nafta ja CO₂ turuhinnad, samuti dollari kursi muutumine, mis omakorda võib põhjustada kontserni rahavoogude ebapiisavuse. Sõltuvus CO₂ turuhindadest võib tulevikus järjest enam suureneda, sest keskkonnadirektiivide mõjul eraldatakse süsinikurohketele tootjatele üha vähem lubatud heitkoguste ühikuid. Merekütetes väävlisisaldust reguleerivate direktiivide tulemusel peaks selle sisaldus märkimisväärselt vähenema, millega seoses VKG viib läbi asjakohased uuringud ja katsed, et tootmise põhitooted ei langeks madalamat sortide kütuste alla.

Maailma turuhindade muutuse risk on kontserni tegevuse paratamatu osa. Enamus VKG Oili põlevkiviõlide müügilepingutest on otseselt sõltuvad nafta ja naftatoodete börsihindadest. Ülejäänud osa põlevkiviõlide hindadest (müük siseturul) sõltub maailmaturu hindadest kaudselt. Maailmaturu hinnad avaldavad mõju ka kontserni tootmiskuludele: eelkõige tootmises kasutatava maagaasi ja teistelt tootjatelt ostetavatele toorõlide hinnale. Nimetatud riski monitooringu eesmärgiks ettevõttes on analüüsida pidevalt eelarvelise kasumi tundlikkust nafta ja naftatoodete maailmaturuhindade muutusele. Masuudi hinna langus 10 dollari võrra tonni eest vähendab kasumit ~3,2 mln. eurot (lähtudes kursist 0,86 EUR/USD), mida kõrgem on USD kurss, seda suurem on masuudi hinna muutuse mõju ja vastupidi mida madalam on USD kurss, seda väiksem masuudi hinna muutuse mõju.

Toornafta hinna järsu kukkumise riski hajutamiseks jätkuvalt kasutatakse riskimaandamisinstrumente õlihinnad fikseeritakse optsioonitehingu kaudu ja kogutakse likviidsuspuhvrit. Kaudselt on risk maandatud läbi kontserni finantsteenistuse tegevuse, kus toimub regulaarne turuülevaadete jälgimine ja analüüsitakse valmisolekut turulanguse mõjudele.

2014. aastal moodustas kontserni käibest umbes kaks kolmandikku müük Euroopa Liitu ja kolmandatele riikidele. Olulisemad müügivaluutad on euro ja Ameerika Ühendriikide dollar. Kontserni kulud on põhiliselt eurodes. Lepingud sõlmitakse valdavalt asukohamaa valuutas ning igapäevase tegevuse korraldamisel püütakse vältida avatud valuutapositsioone. Olulisemad välislepingud on sõlmitud eurodes ja Ameerika Ühendriikide dollarites. Valuutariski maandamiseks ei ole kontsernis sõlmitud tuletisinstrumentide lepinguid. Kaudselt on dollaririsk maandatud õlihindade fikseerimise optsioonitehingutega, mis on sõlmitud eurodes. Valuutariski monitooringuid teostatakse kontsernis pidevalt eesmärgiga analüüsida eelarvelise kasumi tundlikkust dollari kursi muutusele. Dollari kursi langus ühe eurosendi (0,01 euro) võrra vähendab kasumit ~0,8 mln euro võrra. CO₂ tururiski maandamiseks ei ole soetatud finantsinstrumente. Kontsernile on eraldatud lubatud heitkoguste ühikuid käimasoleva jaotuskava 2013. – 2020 raames. Järgmise perioodi jaotuskava selgumiseni tehakse pidevat seiret, sarnaselt muude keskkonnaregulatsioonide jälgimisega ja pikaajalistes plaanides arvestatakse võimalike riskistsenaariumitega ning arendatakse kompetentsi seoses kvootide börsil kauplemisega.

Keskkonnariskid

VKG kontsernil on keskkonnamahukas tootmistsükkel. Keskkonnamõjud avalduvad ressursi kaevandamisel ning keskkonnaoht on olemas nii põlevkiviõlide tootmisel kui ka turustamisel. Keskkonnariske hinnatakse äärmiselt kõrgelt ning neile pööratakse mitmekülgset tähelepanu.

Keskkonnaosakonna tsentraliseerimine ja riskide kaardistamine kontserni tasemel tagab tervikliku keskkonnaalaste teadmiste ja pädevuste eksisteerimise. Keskkonnariskid on kaardistatud iga ettevõtte tootmistsüklites, kasutusele on võetud keskkonnajuhtimise kvaliteedistandardid ja keskkonnariskidega arvestatakse ka uute investeeringute tegemisel, kus kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel sõltumatuid eksperte. Keskkonnariskid on maandatud kõigi seadusandlike nõuete täitmise ja järelevalve kasutamise teel. Toimub koostöö Päästeametiga ja teostatakse vastavusauditeid regulatsioonide nõuete täitmise hindamiseks.

Vara hävimise riskid

Vara hävinemist võivad põhjustada tootmistehnoloogilised riskid, mis omakorda võivad põhjustada likviidsusriski. Kontserni peamised rahavood sõltuvad õlitööstusest, mistõttu tuleb teostada diagnostikat ja jälgida seadmete remondigraafikuid. Oluliste tootmissõlmede kaardistamisel on võimalik tootmis-tehnoloogiliste riskide avaldumisel õigeaegselt reageerida. Tegevuse süstematiseerimiseks ja riski maandamiseks on võetud kasutusele varahaldusprogramm.

Vara hävinemise vastu on VKG sõlminud kompleksse varakindlustuslepingu äritegevuse katkemise ning vastutuskindlustuse osas. Kompleksne varakindlustusleping kehtib kõigi tütarettevõtete jaoks (välja arvatud eraldi varakindlustuslepingu sõlminud VKG Elektrivõrgud) ning kindlustuse andjaks on Seesam Insurance AS, If P&C Insurance AS ja AIG Europe Ltd. Kindlustuslepingu objektiks on kinnis- ning vallasvara, mis kuulub kindlustatule, on tema hallata või kontrollida või mille eest ta juriidiliselt vastutab. Suuremahuliste investeeringute puhul sõlmitakse eraldi kindlustuslepingud. Kõik tööd püstitamisest kuni põhivara hulka võtmiseni Petroter II ja Petroter III tehaste puhul on kindlustatud Zurich Insurance plc poolt.

Krediidiriskid

Krediidirisk on ettevõtluse paratamatu osa. Krediidiriskide haldamisel jälgitakse tähelepanelikult partnerite maksukäitumist, analüüsitakse nende finantsseisu ning vajaduse korral kaasatakse garandina tehingutesse kolmandaid isikuid. Tarnijatele tehtavate ettemaksete puhul nõutakse makse saajalt pangagarantii esitamist. Ärikrediiti võimaldame põhiliselt ainult oma pikaajalistele koostööpartneritele. Ühekordsete tehingute ja uute klientide puhul on nõutav kas ettemaks või akreditiiv. Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegeletakse igapäevaselt. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu. Erikokkulepete sõlmimine on juhatuse pädevuses. Kõik partnerfirmad on sisestatud kontserni siseregistrisse, kust võib saada koostöö ajaloo, see vähendab võimalust sõlmida korduskokkulepped ebausaldusväärsete firmadega. Kontserni vabu rahalisi vahendeid hoitakse kõige kõrgemate krediidireitingutega pankade lühiajalistes deposiitides. Tagasihoidliku riskiastmega deposiitidega maandatakse lisaks krediidiriskile ka likviidsusriski: kontsernil on eesmärk tagada rahaliste vahendite olemasolu vähemalt 12 kuu laenumaksete ja intresside maksmiseks.

Intressiriskid

31.12.2014 seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi 225 miljonit eurot, mis moodustab 37% bilansimahust. Tulenevalt intressikandvate kohustuste olulisest osakaalust hindab juhtkond intressimäärade tõusust tulenevat riski kontserni tegevusele oluliseks. Laenukohustuste juures eksisteerib kontsernil peamiselt rahavoo vähenemise risk. Ajavahemikul 2015–2020 ootavad kontserni ees suuremahulised investeeringud), mis tõstavad intressiriski. Kontserni laenuintressid põhinevad intressimääral (2,2-3%) pluss 1 kuu või 3 kuu Euriboril. Seoses Euribori võimalike kõikumistega teostati kontserni rahavoogude ja kasumi tundlikkuse analüüs intressimäära kasvule 1% võrra. Teostatud analüüs näitab, et 1%-line intressimäärade suurenemine mõjutaks kontserni poolt 2014. aastal genereeritud rahavoogusid ja mõjutaks tulumaksueelset kasumit umbes 1,8 miljoni euro ulatuses.

Sisekontrolliosakond

Oluline osa riskijuhtimisest on sisekontrollisüsteemide tagamine ja jälgimine. VKG-s on siseauditi funktsiooni täitmiseks loodud sõltumatult tegutsev sisekontrolliosakond. See on VKG struktuuriüksus, mis jälgib aktsiaseltsi, tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning muude kontserni konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute tegevust ja selle vastavust Eesti Vabariigi seadustele ning teistele õigusaktidele, VKG põhikirjale, aktsionäride üldkoosoleku otsustele, nõukogu otsustele ja juhatuse otsustele, kontserni ning tütarettevõtete sise-eeskirjadele ning tegevusjuhistele.

Kontserni sisekontrolli osakonna keskseks ülesandeks on uurida ja hinnata ettevõtte majandustegevust, lähtudes sisemise järelevalve usaldatavust ning efektiivsust.

Sisekontrolli ülesandeks on avastada aktsiaseltsi ja tütarettevõtete töötajate tegevuses esinevaid puudusi, nende poolt töös tehtud vigu, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.

Sisekontrolör või siseaudiitor koostab kontrollimise kohta akti või aruande, mis esitatakse tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kontrollitavale. Sisekontrolliosakond teeb ettekandeid avastatud puudustest koos hinnangute, järelduste ja ettepanekutega, koondab andmeid aktsiaseltsi ja tütarettevõtete tegevuse kohta, teeb nendest ülevaateid või analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest aktsiaseltsi ja/või tütarettevõtete tegevjuhtidele, juhatuse liikmetele.

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKGs, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.

Kemikaaliohutus ja tootevastutus

VKG osaleb aktiivselt keemiatööstuse ettevõtmistes kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kontsern on Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) liige ning seeläbi tihedalt seotud Euroopa ja maailma keemiatööstuse katusorganisatsioonide CEFIC¹ ja ICCA² vabatahtlike algatuste rakendamisega. Hoolime ja Vastutame (Responsible Care – RC) initsiatiivile pühenduti juba üle 10 aasta tagasi ning 2013. aastal otsustati Eestis esimeste ettevõtete seas liituda Ülemaailmse Tootestrateegia³ (Global Product Strategy – GPS) juurutamise projektiga.

GPS on ICCA poolt juhitud vabatahtlik algatus, mis koos RC Ülemaailmse Hartaga moodustab vundamendi keemiatööstuse panusele ÜRO poolt ellu kutsutud rahvusvahelises kemikaalijuhtimise strateegias (SAICM⁴). Kogu Euroopa keemiatööstuse jaoks võimaldab GPS REACH’i tulemuste ja kasulikkuse võimendamist ning avalikkuse usalduse tõstmist kemikaalide ohutu käitlemise suhtes. Kui REACH ainetoimikud on väga mahukad, spetsiifilised, komplekssed ja detailsed dokumendid, siis GPS’i väljundiks on ohutusteabe kokkuvõtted (GPS Product Safety Summary), mis sisaldavad riskianalüüsi ning riskijuhtimise teabe kogumit kergesti arusaadavas vormis, mida saab edastada töötajatele, allkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. Need kokkuvõtted sisaldavad ohtude ja kokkupuudete teavet, riskijuhtimise soovitusi ning kemikaalide kasutamisest tulenevat kasu ühiskonnale

Eestis koordineerib GPSi rakendamist EKTL, kuid ellu viiakse seda ettevõtete poolt ning antud juhul on VKG võtnud endale suunanäitaja rolli Eesti keemiatööstuse tasandil. 2013. aasta on kulunud peaasjalikult projekti ettevalmistamisele: vajalike tegevuste kaardistamisele, vajaduse selgitamisele, ressursside planeerimisele jne. Esimeste reaalsete tulemusteni jõutakse 2015. aastal, mil GPS portaali laetakse üles esimesed ohutusteabe kokkuvõtted ning projekti lõpule viimine on seotud REACH viimase registreerimistähtajaga 2018. aastal, mil kõikide turustatavate ainete ohutusteabe kokkuvõtted peaksid olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

1 The European Chemical Industry Council - www.cefic.org
2 International Council of Chemical Associations - www.icca-chem.org
3 www.keemia.ee/et/keemiatoeoestus-hoolib-ja-vastutab/uelemaailmne-tootestrateegia-gps
4 Strategic Approach to International Chemicals Management (SAICM) is a policy framework to foster the sound management of chemicals - www.saicm.org

GPSi peamised eesmärgid:

• Levitada laialdasemalt teadmisi ainete ohtude kohta.
• Edendada tootevastutust ja kindlustada nõuetekohane kemikaalide käitlemine ja kasutamine kogu väärtusahela ulatuses sõltumata geograafilisest asukohast (vähendada erinevusi arengumaade ja tööstusriikide vahel), pakkudes asjakohast ja usaldusväärset teavet.
• Suurendada läbipaistvust, aidates ettevõtetel pakkuda sidusrühmadele informatsiooni müügil olevate kemikaalide kohta kergesti arusaadavas formaadis: GPS ohutusteabe kokkuvõtte vormis.
• Aastal 2018 on toote ohutuse info avalikkusele kättesaadav kõigi turustatavate ainete kohta.

Ohtlike kemikaalide arvestus ja aruandlus

Olulisteks Hoolime ja Vastutame initsiatiivi põhimõteteks on teiste ettevõtete abistamine ning vastutuse võtmine oma toodete eest kogu väärtusahelas. Neid printsiipe tuleb lisaks tavaklientidele rakendada ka kontsernisiseselt ning seetõttu harmoniseeritakse ja ühtlasi parendatakse VKGs ohtlike kemikaalide arvestuse ja aruandluse pidamist terve ettevõtete tasandil. Kontserni prioriteediks selles vallas on tütarettevõtete vaheline koostöö, sünergia ja teineteisest õppimise soodustamine. Ettevalmistavad tööd aruandluse ja arvestuse ühtlustamiseks algasid juba varem, kuid 2013. aastal jõuti esimeste reaalsete ja võrreldavate tulemusteni. Järgnevate aastate eesmärgiks on süsteemi täiustada ning pidevalt tõsta kogutava teabe kvaliteeti, tehes seda parimate praktikate jagamise kaudu tütarettevõtete vahel.

VKG kontsern ekspordib 70% toodangust. VKG müüb oma tooteid ja teenuseid lisaks Eestile järgmistes riikides: Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Poola, Valgevene, Ukraina, Rumeenia, Suurbritannia, Holland, Šveits, Saksamaa, Malta, Austria, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Hiina, India, Uus-Meremaa, Venemaa, Araabia Ühendemiraadid, Jaapan ja Lõuna-Ameerika.

Viru Keemia Grupi bilansimaht suurenes 2014. aasta jooksul 91,3 mln euro võrra ja moodustas 31.12.2014. seisuga 607,8 mln eurot.
Omakapitali osakaal oli 54 %.

Kontserni olemasolevat laenukoormust näitab järgnev tabel, kus on toodud kõigi tütarettevõtete kontserniväliste laenude ja kapitalirendilepingute jääk ning 2015. aasta maksed.

2012. a sõlmiti laenuleping Petroter II tehase ehituse ja kaasnevate investeeringute finantseerimiseks. Samas aasta jooksul kontserni üldine laenukoormus vähenes. Tagastati varasemaid laene, VKG Kaevanduste laenu ja Petroter II laenu kasutati väiksemas mahus.

Laenude ja kapitalirentide jääk ja põhiosa tagasimaksed aastal 2014 on toodud järgnevas tabelis:

Kontaktid