Säästva arengu aruande tutvustus

Viru Keemia Grupi (VKG) säästva arengu aruanne ilmub seitsmendat korda ning selle eesmärgiks on avalikustada VKG 2015. ja 2016 aasta majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja organisatsioonilised andmed.

Kahe aasta koondaruanne kajastab eelkõige kontserni 2015. ja 2016. aasta arenguid, võrdleb tulemusi eelmiste perioodidega, analüüsib põlevkivisektorit ning pakub prognoosi eelseisvaks perioodiks.

Viru Keemia Grupp soovib käesoleva aruandega tutvustada ja edendada säästva arengu kontseptsiooni ning vastutustundliku ettevõtluse alustalasid Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna.

Lisaks sellele on meie eesmärgid:

• organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks muutmine
• usalduse loomine ettevõtte tegevusest huvituvate isikute, piirkonna elanike ning VKG töötajate vahel
• kõigi huvitatud poolte informeerimine meie tööst.

VKG säästva arengu aruanne on avalik dokument, mis on kättesaadav elektroonselt kontserni kodulehel eesti, inglise ja vene keeles. Aruande sihtauditooriumiks on lai ring Viru Keemia Grupi kontserni huvipooli, sealhulgas spetsialiste, aktsionäre, investoreid, Virumaa elanikke, ühiskondlikke organisatsioone, kliente ja partnereid.

VKG-s toimivad erinevad tagasiside andmise kanalid. Jätkusuutliku arengu alaseid aruandeid puudutavaid ettepanekud ja märkused võib saata Viru Keemia Grupi kontserni suhtekorraldusjuhile Irina Bojenkole kontaktide lehel toodud e-posti aadressil. Kõik saabunud teated vaadatakse läbi ja neid võetakse arvesse järgmise aruande koostamisel.

Aruande struktuur ja metoodika

Kontsern kasutab 2008.‒2009. aasta aruandes kirja pandud aruandluse koostamise põhimõtteid; need jäävad muutumatuteks ja põhinevad GRI juhendis esitatud lähenemisel. Käesolevas aruandes on esitatud andmed GRI juhendi järgsete aspektide ja näitajate kohta, kaasa arvatud nafta- ja gaasitööstusettevõtete puhul oluliseks tunnistatud aruandluselemendid.

Käesoleva 2015. ja 2016. aastat hõlmava aruande ettevalmistamisel lähtus kontsern 2015.‒2016. aastal teostatud jätkusuutliku arengu aspektide olulisuse analüüsi tulemustest vastavalt Globaalse Aruandlusalgatuse Jätkusuutlikkuse aruandluse juhendi neljandas versioonis (GRI G4 juhend) ettenähtud lähenemisele. Käesoleva väljaande vastavusega põhivariandi avalikustamise nõuetele saab täpsemalt tutvuda aruande viimasel lehel, kus asub GRI sisukord. Eelmised aruanded koostati vastavalt GRI G3 tasemele.

GRI on vabatahtlik aruandlust edendav organisatsioon, mis koondab säästvat arengut väärtustavaid ettevõtteid üle kogu maailma. Säästva arengu kontseptsiooni rajajaks peetav organisatsioon on välja töötanud ka säästva arengu aruandluse soovituslikud juhendmaterjalid. Lähemalt organisatsioonist ning juhenditest vt www.globalreporting.org.

Lisaks sellele on aruande koostamisel lähtutud IPIECA (The International Petroleum Industry Environmental Conservation Association) ja API (American Petroleum Institute) koostöös valminud juhendmaterjalist „Oil and Gas Industry Guidance on Voluntary Sustainability Reporting“. Aruande koostamisel on kasutatud ettevõtte ISO ja OHSAS sertifitseerimismaterjale. Keskkonna- ja tööohutuse andmed on kooskõlas standardite esitatud nõuetega.

Aruande struktuur hõlmab kontserni tegevustulemuste kirjeldust järgmistes valdkondades:

Aruandega seotud piirangud

Säästva arengu aruande koostamine on organisatsioonidele vabatahtlik. 2015.‒2016. aasta majandusandmed on auditeeritud ning 2017. aasta numbrid on prognoosid. 2014. aasta ja varasemates esitatud aruannetes olid kajastatud auditeerimata majandusandmed. Sel põhjusel võivad 2014. aasta ja varasemate aruannete andmed mõnevõrra erineda kinnitatud majandusaasta aruandes olevast teabest. Ettevõte lähtub aruandes toodud teabe kajastamisel läbipaistvuse põhimõttest ning heast äritavast.

Aspektide ja nende piiride olulisuse määratlemise
metoodika

2015. - 2016. aasta stabiilse arenguaruande sisu määratlemise metoodika rajaneb dialoogi pidamisel peamiste huvitatud pooltega terve aruandlusperioodi jooksul. Tõstatavate küsimuste ja kõne alla tulevate teemade kogumise, klassifitseerimise ja analüüsimise protsessis kõikide koosmõju kanalite spektrites määratletakse esmane, esialgne suundade loetelu, mis pakub huvitatud pooltele kõige rohkem huvi ja millel on esmajärguline tähtsus.

Metoodika näeb samuti ette korporatiivsiseste konsultatsioonide läbiviimist, alates kontserni kõrgematest ametisikutest kuni juhtideni allüksuste ja tütarettevõtete tasemel, kes omavad vahetut informatsiooni olukorra kohta konkreetsetes suundades, arvestades võimalikke kontsernisiseste aspektide piire. Täiendavaks informatsiooni allikaks on tegevusnäitajate ja kõige olulisemate sündmuste analüüs aruandlusperioodi jooksul. Hinnatakse erinevate muutuste mõju kontsernis, mis puudutavad muuhulgas korporatiivset juhtimist, strateegiat, aspektide koosseisu, aga samuti sisu ja piiride osas, mis võivad olla tunnistatud olulisteks.

Erinevused 2014. aasta säästva arengu aruandest

Aruandes on ära toodud rida andmeid, mis puudutavad olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega – praktiliselt need kõik on tekstis välja toodud ja selgitatud. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga, olulisi aspektide piiride muutusi sisestatud ei ole.

Aruandluse üldised standardsed elemendid

Teema ja aspektid	Sisemiste huvitatud poolte prioriteedid	Väliste huvitatud poolte prioriteedid	Põhjendused
MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS
Kontserni strateegia			Paindliku ja konkurentsivõimelise strateegia välja töötamine ja realiseerimine, võttes arvesse sisemiste ja väliste huvitatud poolte vajadusi – see on kontserni äritegevuse stabiilsuse ja püsivuse alus.
Finantsstabiilsus			Tootlikkuse efektiivsuse suurendamine – see on kontserni konkurentsivõimelisuse kõige tähtsam faktor.
Investeerimisprojektid			Investeerimisprojektid põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise vallas – see on kontserni üks võtmeprioriteetidest ja strateegiliste eesmärkide saavutamise tähtis faktor.
Toodangu kvaliteet			Toodangu kvaliteedi tõstmine aitab kaasa ostjate rahulolemisele ja turupositsioonide tugevdamisele.
Innovaatiline tegevus			Innovatsiooni arendamine ja juurutamine – see on kontserni efektiivsuse ja konkurentsivõime tähtis faktor.
ÖKOLOOGILINE OHUTUS
Looduskaitset puudutava seadusandluse nõuete järgimine vastavalt EL direktiividele			Looduskaitset puudutava seadusandluse nõuete järgimine, vastavus rahvusvahelistele standartidele ja EL direktiividele, aga samuti tootmisalane ökoloogiline kontroll on kontserni peamiseks prioriteediks ökoloogilise ohutuse vallas.
Läbi viidud ökoloogine kontroll
Loodusvarade ratsionaalne kasutamine			Kontserni tegevus on seotud mõjuga keskkonnale ja loodusressurssidele: vesi, õhk, pinnas. Ettevõte on võtnud endale kohustuse nende ratsionaalseks kasutamiseks, taastamiseks ja kaitsmiseks.
Energia kasutamine ja energia efektiivsus			Viimase 7 aasta jooksul toimunud tootmise intensiivne kasv tingib energiaressursside kasvava tarbimise kontsernis. Selleks, et minimaliseerida selle protsessi mõju, töötab VKG energia efektiivsuse tõstmise ja energia ressursside optimeerimise vallas.
Heitgaasid			Põlevkivi ümbertöötlemine on seotud ainete õhku paiskamisega, muuhulgas kasvuhoonegaasid, dioksiidid, väävel.
TOOTMISOHUTUS JA TÖÖKAITSE
Tootmisprotsesside ohutus, valmisolek eriolukordadeks			Kontserni tootmistegevus on seotud potentsiaalsete riskidega ohutuse vallas. Ohutu tootmine, täielik kahju puudumine inimestele, objektidele ja tehnikale – need on Viru Keemia Grupi võtmeprioriteedid.
Töökaitse, töötajate tervise eest hoolitsemine
PERSONAL
Töötajate koolitused ja areng			Personali koolitamine ja areng lubab kontsernil kindlustada ennast kvalifitseeritud kaadriga nii käesoleval ajal, kui ka tulevikus.
Töötajate koolitused ja areng			Kontsernipoolne kohustuste täitmine kaastöötajate ees, parimate spetsialistide kaasamine ja hoidmine tagab töö stabiilsuse ja aitab saavutada strateegilisi eesmärke.
Vääriline töökeskkond ja personali sotsiaalne toetus			Konkurentsivõimeline töökeskkond ja õiglane palgasüsteem koos sotsiaaltoetustega – see on töötajate kaasamise ja hoidmise tähtsaim faktor.

Hea lugeja!

Sinu käes on Viru Keemia Grupi säästva arengu aruanne, mis võtab kokku kontserni olulisimad saavutused aastatel 2015-2016. Antud lühikese ajaperioodi jooksul leidsid aset sisuliselt kõik sündmused, mida tänapäeva dünaamiline majanduskeskkond võib ettevõtetesse tuua. 2015. aastal viis VKG lõpule oma suuremahulise investeeringute programmi, mille viimaseks saavutuseks oli Petroter III õlitehase käikulaskmine septembris 2015. Sellele järgneval, põlevkivi kaevandamise sajandal tegevusaastal ootas põlevkivitööstuseid ees viimase 20 aasta rängim naftakriis. Kirjeldatud keskkonnas tegutsemine pani proovile ettevõtte võimekuse käituda põhiväärtustele kohaselt just siis, kui seda kõige enam vaja läheb. Meelekindlus, põhiväärtustele tuginemine ning ühise eesmärgi nimel töötamine võimaldas VKGl ületada kõik rasked hetked. Põlevkivi väärindamine ilma keskkonnakaitselisi-, majanduslikke- ja sotsiaal-majanduslikke aspekte arvesse võtmata on mõeldamatu. Keskkonnakaitse on valdkond, mis ei kaota tähelepanu ka sügavaima kriisi aegadel. 2016. aastal valmis ning käivitati VKG Energia Põhja elektrijaamas järjekordne väävlipüüdja maksumusega 18 mln eurot. Selle investeeringuga saavutas VKG kõikide keskkonnanõuete ja -direktiivide järgimise tagamise minimaalselt aastani 2030. Kindlasti jätkub koostöö nii teadlaste kui ka kohaliku kogukonnaga keskkonnanäitajate parandamiseks ning nõukogudeaegse jääkreostuse mõjudega võitlemiseks.

Sotsiaalselt vastutustundlikult saab käituda ettevõte, mis on tugev nii finantsiliselt kui ka töökultuurilt. 2016. aastal põlevkivisektorit tabanud naftakriis sundis kontserni tegema väga raskeid valikuid. Kiviter-vabrikute ajutine konserveerimine ja Ojamaa kaevanduse tootmismahtude vähendamine olid hädavajalikud sammud ettevõtte likviidsuse tagamiseks kriisi jätkudes, kuid tähendasid ligikaudu 500 inimesele töökoha kaotust. Antud olukorras tegi kontsern kõik endast oleneva, et nõustada töö kaotanud inimesi või viia neid kokku uute tööandjatega. Koostöös Eesti Töötukassaga korraldati Kohtla-Järvel kaks töömessi, kuhu kutsuti ettevõtteid üle kogu Eesti. Kontserni ise kutsus appi nii nõustajad kui ka psühholoogid. Kriisiajal tehtud otsused osutusid tagantjärele vaadates õigeks ning juba sügisel 2016 taastas VKG nii oma tootmismahud kui ka nendega seotud töökohad kriisieelsel tasemel.

2016. aastal astusime ka samme organisatsiooni arendamiseks ja tugevdamiseks. Suurendamaks fookust põlevkivitööstusele müüs VKG kontsern ainuosaluse ehitusmaterjale tootvas ettevõttes VKG Plokk ning VKG Transport loobus ADR-teenuste osutamisest (ADR – ohtlike kaupade vedu). Ühtlustatud on kontserni ettevõtete eesmärke ning parandatud tootmise planeerimise protsesse. Lähiaastatel panustame senisest enam töötajate koolitusse nii ettevõttesiseselt kui ka koostöös Eesti õppeasutustega. Kõrgendatud tähelepanu alla oleme tõstnud tööohutuse – koolitused, teadlikkuse tõus ja nulltolerants ohtlikule käitumisele on praegu aktuaalne igal töö- ja juhtimistasandil.

Raskused karastavad, annavad kogemusi ning sunnivad oma tegemisi hindama kriitilisema pilguga. Samuti annab raskuste ületamine teadmise ettevõtte tugevusest ja lisab enesekindlust uute plaanide teostamisel. VKG taasavas 2016. aasta septembris kriisi tõttu ajutiselt konserveeritud Kiviter-tüüpi vabrikud ning sellest ajas alates on pilgud olnud suunatud ainult tulevikku. 2017. aasta eesmärgid ja ka oodatavad tulemused on nii põlevkivi kaevandamise kui ka ümbertöötlemise osas läbi aegade rekordilised. Sisuliselt töötab kontsern igas valdkonnas praegu maksimaalse võimsusega, mida Eesti riigi eraldatud põlevkiviressursi maht võimaldab.

VKG väärindab Eesti põlevkivi. Loodud väärtuse abil laekus VKGlt isegi kriisiaastal riigieelarvesse ligikaudu 30 miljonit eurot makse, töö olid tagatud sadadele allhankijatele ja töökohad lugematul hulgal leibkondadele. Samas ei saa kuidagi rahul olla riigi tegevusega (õigemini tegevusetusega) põlevkivi väärindamiseks vajaliku õigusliku ja majandusliku keskkonna loomisel.

Ettevõtjatel ei ole riigi suhtes palju ootusi. Eesti maavarade (sh põlevkivi) kaevandamist reguleeriv Maapõueseadus ei ole enam ammu kohane avatud põlevkivituru reguleerimiseks. Vastuolud ELi vaba konkurentsi põhimõtetega ning suutmatus tagada põlevkivi ümbertöötlemisvõimsused riigi enda omanduses oleva ressursiga on viinud arvukate kohtuvaidlusteni ning maksutulu kaotuseni.

Viru Keemia Grupi ootused riigile ei ole suured. Stabiilne ja prognoositav maksukeskkond ning olemasolevatele tootmisvõimsustele vastavale toorainele ligipääsu tagamine on pealtnäha elementaarsed majanduskeskkonna nõuded, kuid ometigi on need ülesanded kujunenud riigile üle jõu käivateks.

Oma 101 aastase ajaloo juures on põlevkivist toodetud energia jätkuvalt konkurentsivõimeline. VKG töötajaid ja juhtkonda inspireerib jätkuvalt põlevkivis leiduva potentsiaali avamine, mis võimaldab tööstusel näidata häid tulemusi, vaatamata nafta maailmaturu volatiilsusele, ebastabiilsele maksukeskkonnale või puudulikule siseriiklikule seadusandlikule baasile. Meie suurim soov on realiseerida oma inspiratsioon väärtuseks, mida jagada nii ühiskonna, töötajate kui ka aktsionäridega.

Avatud lähenemine

VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika sai alguse 2009. aastal. Oleme uhked, et VKG on üks esimesi sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni edendajaid ja propageerijaid Eestis ja esmajoones Virumaal.

VKG oli esimene Eesti ettevõte, mis hakkas avalikustama kogu oma ressursikasutust ja keskkonnainfot vastavalt maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardile GRI G3. Kui algatuse esialgseks eesmärgiks oli teadvustada, hinnata ja juhtida kontserni üleüldist mõju riigi majandusele, sotsiaalelule ja keskkonnale, siis täna on vastutustundlikkus integreeritud ettevõtte äristrateegiasse, sest VKG puhul on võimatu eristada vastutustundlikke tegevusi ettevõtte põhitegevusest.

VKG toetustegevuse põhilised suunad

VKG peamised sihtrühmad on kontserni investorid ja partnerid, VKG töötajad ning Ida-Virumaa elanikud. VKG on edukalt rakendanud algatusi viimase kahe sihtrühma jaoks juba mitu aastat. Nende elluviimisel lähtume eeldusest, et väärtuste tugevdamine ja tõhus suhtlemine toimuvad kõige paremini inimeste osaluse ja ühiskondlike tegevuste kaudu.

Viimased paar aastat on pakkunud põlevkivitööstusele palju raskusi ja väljakutseid. Naftahindade drastiline langus maailmaturul sundis ettevõtet keskenduma vaid põhitegevusele ning märkimisväärselt vähendama sponsorlusprojektide toetamist. Siiski on jäänud mõned algatused, mida oleme toetanud ka kriisist hoolimata – üks neist on Viie kooli võistlus. 2017. aasta on näidanud juba rohkem positiivseid trende ning lubanud hakata meie panust kohalikku elu edendamisse vaikselt suurendama.

Keskkonnakaitse juhtimissüsteem

Vastavus ISO standardile

Suurem osa Viru Keemia Grupi tütarettevõtetest toimivad rahvusvahelisele standardile ISO 14001 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi alusel.

Keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 14001 ja ISO 9001 omavad VKG, VKG Oil, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, Viru RMT ja VKG Elektriehitus.

Tööohutuse sertifikaati OHSAS 18001 omavad VKG Oil, VKG Energia, VKG Transport, Viru RMT, VKG Soojus, VKG Elektrivõrgud ja VKG Elektriehitus.

VKG Energias on lisaks sertifikaatidele OHSAS 18001, ISO 14001 ja ISO 9001 rakendatud ka energiaefektiivsuse sertifikaat ISO 50001.

Aastal 2017 on Viru Keemia Grupp seadnud eesmärgiks minna üle EVS-EN 9001:2015 ja 14001:2015 standardite versioonidele. Juhtimissüsteemi arendatakse pidevalt ning juurutatakse efektiivsema juhtimise põhimõtteid.

Investeeringud keskkonnakaitsesse

VKG püüdleb oma tegevuses pidevalt efektiivistumise suunas. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Leiame, et põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks peame investeerima parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osalema seadusandlike aktide väljatöötamises, teostama tootmise ja keskkonna seiret, optimeerima tootmist ja juurutama energiatõhusaid lahendusi. Oma tegevustes järgime õigusaktidest tulenevaid nõudeid, arvestame erinevate huvipoolte asjakohaseid arvamusi ja oleme usaldusväärseks partneriks riigiasutustele, omavalitsustele ning kohalikule kogukonnale. Samuti peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega.

Viimastel aastatel on keskkonnaalaselt ära tehtud suur töö, investeeritud kümneid miljoneid eurosid ja on toimunud olulised nihked keskkonnasõbralikuma tootmise poole. Samas seavad Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused kontserni ettevõtetele järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke.

2010. aastal jõustus Euroopa Komisjonis tööstusheite direktiiv (IED), mis võeti üle Eesti seadusandlusesse 2013. aastal tööstusheite seadusega (edaspidi THS). Uus õigusraamistik seab kohustuse vastata lisaks toruotsa tehnoloogiatele ka parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuetele. Seetõttu muutus THS regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtete keskkonnainvesteeringute arvestamise metoodika, mille alla kuuluvad nüüd ka investeeringud keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisesse.

VKG jagab investeeringud keskkonnakaitsesse kaheks osaks:

• otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud,
• kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud.

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud sellised investeeringud, mille tegemisel saavutatakse kohene keskkonnamõju vähenemine. Sinna alla kuuluvad näiteks kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate sulgemise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad pikaajalise järjepideva tegevuse käigus keskkonnamõju. Sinna alla kuuluvad investeeringud PVT-sse, uute keskkonnasõbralikumate ning efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine, loodusressursse säästvate tehnoloogiate ja meetmete rakendamine jms.

Otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

2008. aastal teostati ligi 9,5 miljoni väärtuses keskkonnainvesteering VKG Energia väävlipüüdmisseadme ehituseks. Väävlipüüdmisseade võimaldab siduda Põhja soojuselektrijaamas põletatavates kütustes sisalduvat väävlit ja seega vähendab oluliselt vääveldioksiidi kui esmatähtsa saasteaine heitkogust ümbritsevasse keskkonda. 2009. aastal vähenesid investeeringud keskkonnakaitsesse seoses majanduslangusega. Ka 2010. ja 2011. aastal on otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud jäänud võrreldes 2008. aastaga tagasihoidlikeks. Selle põhjuseks on suuremate keskkonnaprojektide valmimine 2008. aastal ning investeeringute suunamine arendustegevusse. Arendustegevuse planeerimise ning rakendamise käigus arvestatakse aga lahutamatu osana keskkonnakaitse, energiatõhususe ning säästva arengu printsiipidega.

2012. aastal oli otseselt keskkonnamõju vähendavate keskkonnainvesteeringute suuruseks 27,5 miljonit eurot, mis on 13 korda rohkem kui eelneval aastal. 2012. aastal tehtud investeeringud on põhiliselt seotud ohtlike jäätmete prügila ja Ahtme vana SEJ sulgemisega ning põlevkivikonveieri ja püüdeseadmete ehitusega.

2013.–2014. aastal olid otsesed investeeringud võrreldes eelneva aastaga väiksemad. Selle põhjuseks on kordades suurenenud investeeringud PVT-sse ning tootmise säästva ja efektiivse ressursikasutuse arendamiseks.

2015. aastal oli otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute suuruseks 7,85 miljonit eurot. 2016. aasta investeeringute maht aga tõusis 14,32 miljoni euro tasemele. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale valmis 2016. aasta oktoobris VKG Energia Põhja SEJ-i kolmas väävlipüüdeseade. Selle ligi 18 miljonit maksnud investeeringuga on viidud lõpule mitmest etapist koosnenud tegevuskava SO₂ heite vähendamiseks. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab paindlikult reguleerida väävliärastussüsteemi tööd ning ka ühe püüdeseadme rikke korral on suitsugaaside puhastus tagatud.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud

VKG teostab pidevalt investeeringuid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja säästva ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Uute tegevuste planeerimisel arvestatakse PVT nõuete ning järjest karmistuvate keskkonnanormidega.

Kaudsed keskkonnamõju vähendamise investeeringud tõusid perioodil 2013‒2014 hüppeliselt, moodustades ligi 50 miljonit eurot aastas. Sel perioodil rajati VKG Energia Põhja SEJ Lubjatehas, mille põhieesmärgiks oli toota suitsugaaside väävliärastuseks vajalikku sorbenti ning renoveeriti katel nr 9. Samuti oli üheks suurimaks projektiks uue Petroter II tehase arendus. Kõik nimetatud meetmed on aidanud kaasa ressursitõhususe eesmärgi saavutamisele.

Aastal 2015 moodustasid kaudsed investeeringud 18,29 miljo. Sel perioodil ehitati Petroter III tehas. Uuel tehnoloogial põhineva põlevkiviõli tootmistehase kasutamine võimaldab põlevkivi maksimaalset väärindamist. Lisaks muudeti tööstusreovee süsteemi, et tootmises tekkivat tööstusreovett maksimaalselt taaskasutada, hoides sellega kokku puhast vett.

Strateegiline tulevikuvisioon tööstuse
mõju vähendamise kohta

Aastate 2012–2018 keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete emissiooni vähendamine, seda eriti vääveldioksiidi ja ebameeldivat lõhna tekitavate saasteainete osas.

Suurt tähelepanu pööratakse ka sade- ja reovete kvaliteedi parandamisele ning puhastamistehnoloogiate täiendamisele. Lahendamisel on põlevkivi- ja koldetuha ladestamise küsimused ning märgprügila sulgemisega seotud probleemid. Samuti otsitakse meetmeid energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Lähiaastate keskkonnaalased peaeesmärgid on järgmised:

• ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate vähendamine ning alifaatiliste süsivesinike ning vesiniksulfiidi heite vähendamine;
• kontserni õhusaaste tõhusam ja kompleksne jälgimine ning laienemise mõju täpsem prognoosimine mudeli abil;
• vääveldioksiidi heitkoguse ning kontsentratsiooni vähendamine – monteeritakse lisaks kaks väävlipüüdmisseadet;
• vanade ohtlike jäätmete prügilate sulgemine ja korrastamine, mille tulemusel väheneb pinna- ja põhjavee saastekoormus;
• tekkiva sade- ning reovee tõhusam puhastamine;
• säästlikum ressursikasutus: energiatõhususe arendamine (energiaaudit), loodusresursside kokkuhoid (kaevandusvee kasutamisvõimaluste uurimine jahutusveena, lubjatehas), tõhusa koostootmise arendamine;
• põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmise täiustamine.

2015. ja 2016. aastal viidi läbi järgmised uuringud:

• Kiviter lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
• Petroteri tootmise lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
• VKG Energia lubatud heitkoguste projekti uuendamine;
• uuring VKG Lubjatehase praagi käitlemise ‒taaskasutuse ja ladestamise ‒ kohta;
• VKG Oil territooriumi lähteolukorra aruanne;
• VKG Energia territooriumi lähteolukorra aruanne;
• VKG formaliiniseadme lähteolukorra aruanne;
• VKG Soojus Ahtme tipu- ja reservkatlamaja tootmisterritooriumi lähteolukorra aruanne;
• VKG Oil ja VKG Energia välisõhu müratasemete määramine;
• Sonda kaevanduse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse planeeritava kaevanduse mõju ümbritsevale territooriumile;
• kontsernis tekkivate CO₂ heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine.
• jäätmete ladestusmetoodika uuendamise uuring;
• tööstusreovee taaskasutamise võimaluste uuring;
• VKG Energia Põhja Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastamise jääkprodukti täiendav uuring;
• Muraka ökosüsteemi seire.

2015. ja 2016. aastal läbi viidud põhilised investeeringud keskkonnamõju vähendamiseks:

• Põhja SEJ tuhaladestu korrastamistööde lõpetamine;
• ebameeldivat lõhna tekitavate saasteallikate likvideerimine kontsernis;
• õlistatud reovee taaskasutamist võimaldava tehnilise lahenduse rakendamine;
• VKG Energia Põhja SEJ kolmanda väävlipüüdmisseadme ehitustööde lõpp;
• VKG Energia pidevseireseadme uuendamine ja uue mõõteplatvormi rajamine;
• Petroter tehastes tekkiva fenoolvee puhastamise seadme ehitus;
• soojustrasside rekonstrueerimine;
• poolkoksiprügila kuumenemiskolde summutusprojekt.

Vaatamata ebakindlale majanduslikule olukorrale, mis tuleneb naftahinna langusest maailmaturul ning ebaselgest keskkonnatasude poliitikast, teeb VKG jätkuvalt mahukaid investeeringud keskkonnaprojektidesse.

Tööstusjäägid

Ohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis ohtlikke jäätmeid 1,95 miljonit tonni, mis on 3,6% rohkem kui 2013. aastal. Ohtlike jäätmete tekke suurenemine on tingitud Petroter II käivitamisest, mistõttu suurenes põlevkivituha kogus.

Aastatel 2015 ja 2016 toimus ohtlike jäätmete tekkekoguste suurenemine võrreldes 2014. aastaga 0,26 miljoni tonni võrra (vt tabel 1). Põhjuseks on eelkõige VKG Oil Petroter III tehase tööle rakendamine ning Petroter II täisvõimsusel töö terve aasta vältel. Eelnevalt oli Petroter II olnud kasutusel vaid pool aastat. Nimetatud tehaste töö käigus tekkib jäätmena põlevkivituhk.

Jäätmete ladestamise kogused (tonni)

Jäätmete ladestamise tasud (EUR)

Mitteohtlikud jäätmed

2014. aastal tekkis kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 24 580 tonni, mida on ligikaudu 95% vähem kui aasta varem. Peamised jäätmeliigid on ehitus- ja lammutuspraht, olmejäätmed ning vanametall. Jäätmetekke vähenemine tuleneb aheraine tekke lakkamisest Ojamaa kaevanduses. 2013. aasta suvel sertifitseeriti kaevandusest väljuv lubjakivi. Seega on tänu tehniliste lahenduste täiustamisele saavutatud olukord, kus kaevanduses tekib lisaks põlevkivile kõrvalsaadusena ka lubjakivikillustikku, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Seega saadakse tehnoloogiaprotsessist toode ning jäätmeid ei teki.

2015. a tekkis kontsernis mitteohtlikke jäätmeid 17 890 tonni, mis on võrreldes eelneva aastaga ligi 27% vähem. 2016. aastal vähenes mitteohtlike jäätmete kogus veelgi. See on tingitud asjaolust, et suuremad ehitusprojektid on lõppenud ning lammutusprahi ning metalljäätmete kogused vähenesid.

Taaskasutatavad jäätmed

2014. aastal taaskasutati kontsernis 1,08 miljonit tonni ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid, mida on ligi 47% vähem kui aasta varem. Taaskasutamise vähenemine on seotud aheraine tekke lakkamisega ning riikliku poolkoksiprügila sulgemistööde lõppemisega. Peamiselt suunati taaskasutusse:

• fenoolvesi, mida kasutatakse fenoolfraktsioonide ja peenkeemia tootmiseks,
• poolkoks ja põlevkivituhk, mida taaskasutati ehitusmaterjalina vanade poolkoksimägede sulgemisel.

2015. aastal kontserni poolt taaskasutusse suunatud jäätmete kogused on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 10% . Suurenemine on toimunud põhiliselt põlevkivituha arvelt. Antud jäätmeliiki kasutati 2015. aastal VKG Energia tuhaprügila korrastamise projekti raames. 2016. aastal kontserni taaskasutus vähenes 86%, kuna taaskasutustegevus VKG Energia tuhaprügilas on lõpetatud. Enamiku taaskasutusest moodustas Petroter protsessi fenoolvee puhastamine.

Õhuemissioon

CO₂ heide

SO₂ heide

Õhu saastetasud

Ressursikasutus

Elektri tarbimine

2014. aastal oli kogu kontserni elektritarve 150 839 MWh, kusjuures suurimad elektritarbijad olid VKG Oil ja VKG Energia. 2014. aastal tarbiti kontsernis 15 814 MWh rohkem kui 2013. aastal. Elektrienergia tarbimise suurenemise 2014. aastal põhjustas põhiliselt VKG Oil Petroter II tehase lisandumisega suurenenud tarbimine.

2015. aastal moodustas kontserni elektritarve kokku 176 534 MWh ning 2016. aastal 163 481 MWh. Võrreldes 2014. aastaga on 2015. aastal toimunud ligi 17%- suurune tõus. See on põhjendatav Petroter III tehase käivitamise ning Petroter II tehase esmakordse täisvõimsusel töötamisega terve aasta vältel. Seega suurenes ka elektrivajadus. 2016. aastal vähenes kontserni elektritarve ligi 7%, kuna Kiviter tehased olid ajutiselt konserveeritud.

Veetarbimine ja veeheide

Vee tarbimine

Veeheide

Vee keskkonnatasud

Töökaitse

Meie töötajad on kontserni kõige väärtuslikum vara. Seetõttu püüame me tagada ohutud töötingimused ja vähendada kahjulike töötingimustega töökohtade hulka. Kontsernis rakendatakse töökaitse- ja töötajate tervise kaitse alast programmi. Meie eesmärgiks on töötraumatismi vähendamine ja surmajuhtumite puudumine, sealhulgas ka meie partneritel — töövõtuorganisatsioonidel.

Kokku on tööõnnetusi (nii raskeid kui ka kergeid) ajavahemikus 2008–2016 kõige rohkem toimunud VKG OILis – 38, Viru RMTs– 25, VKG Kaevandustes – 20 ja VKG Energias – 13. Tööõnnetuste arvukus ülalmainitud ettevõtetes on tingitud tehtava töö ohtlikkusest (allmaakaevandamine, ohtlike kemikaalide käitlemine, tehnoloogiaseadmete remont ja teenindamine).

Ettevõttes VKG Soojus ei ole viimastel aastatel tööõnnetusi juhtunud. Viimane tööõnnetus registreeriti aastal 2012.

Kõige olulisemad meetmed töökeskkonna parendamisel aastatel 2016-2017:

• VKG kontserni ühise tööohutuskultuuri välja töötamine ja juurutamine;
• vahejuhtumite (õnnetusjuhtumid ja peaaegu õnnetusjuhtumid) registreerimine ja nende algpõhjuste analüüsimine;
• (all)töövõtjatega tööõnnetuste registreerimine ja tekkimise põhjuste analüüsimine;
• töökeskkonna sisekontrolli efektiivistamine;
• isikukaitsevahendite kasutamise kontroll;
• töötajate teadlikkuse tõstmine: töö- ja kemikaaliohutuse infopäevad, isikukaitsevahendite kasutamise koolitused;
• traumade ennetussüsteemi elluviimine kontserni kõikides ettevõtetes;
• kontsernis juhtunud tööõnnetuste põhjuste süvaanalüüs;
• teiste ettevõtete parimate praktikatega tutvumine.

Kemikaaliohutus ja tootevastutus

VKG osaleb aktiivselt keemiatööstuse ettevõtmistes kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kontsern on Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) liige ning seeläbi tihedalt seotud Euroopa ja maailma keemiatööstuse katusorganisatsioonide CEFIC ja ICCA vabatahtlike algatuste rakendamisega. Hoolime ja Vastutame (Responsible Care – RC) initsiatiivile pühenduti juba üle 10 aasta tagasi ning 2013. aastal otsustati Eestis esimeste ettevõtete seas liituda Ülemaailmse Tootestrateegia (Global Product Strategy – GPS) juurutamise projektiga.

GPS on ICCA juhitud vabatahtlik algatus, mis koos RC ülemaailmse hartaga moodustab vundamendi keemiatööstuse panusele ÜRO ellu kutsutud rahvusvahelises kemikaalijuhtimise strateegias (SAICM). Kogu Euroopa keemiatööstuse jaoks võimaldab GPS REACHi tulemuste ja kasulikkuse võimendamist ning avalikkuse usalduse tõstmist kemikaalide ohutu käitlemise suhtes. Kui REACH ainetoimikud on väga mahukad, spetsiifilised, komplekssed ja detailsed dokumendid, siis GPSi väljundiks on ohutusteabe kokkuvõtted (GPS Product Safety Summary), mis sisaldavad riskianalüüsi ning riskijuhtimise teabe kogumit kergesti arusaadavas vormis, mida saab edastada töötajatele, allkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. Need kokkuvõtted sisaldavad ohtude ja kokkupuudete teavet, riskijuhtimise soovitusi ning kemikaalide kasutamisest tulenevat kasu ühiskonnale.

Eestis koordineerib GPSi rakendamist EKTL, kuid ellu viivad seda ettevõtted ning antud juhul on VKG võtnud endale suunanäitaja rolli Eesti keemiatööstuses. 2013. aasta kulus peaasjalikult projekti ettevalmistamisele: vajalike tegevuste kaardistamisele, vajaduse selgitamisele, ressursside planeerimisele jne. Esimeste reaalsete tulemusteni jõuti 2015. aastal, mil GPS portaali laeti üles esimesed ohutusteabe kokkuvõtted ning projekti lõpule viimine on seotud REACH viimase registreerimistähtajaga 2018. aastal, mil kõikide turustatavate ainete ohutusteabe kokkuvõtted peaksid olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

GPSi peamised eesmärgid:

• levitada laialdasemalt teadmisi ainete ohtude kohta;
• edendada tootevastutust ja kindlustada nõuetekohane kemikaalide käitlemine ja kasutamine kogu väärtusahela ulatuses sõltumata geograafilisest asukohast (vähendada erinevusi arengumaade ja tööstusriikide vahel), pakkudes asjakohast ja usaldusväärset teavet;
• suurendada läbipaistvust, aidates ettevõtetel pakkuda sidusrühmadele informatsiooni müügil olevate kemikaalide kohta kergesti arusaadavas formaadis: GPS ohutusteabe kokkuvõtte vormis;
• aastal 2018 on toote ohutuse info avalikkusele kättesaadav kõigi turustatavate ainete kohta.

Ohtlike kemikaalide arvestus ja aruandlus

Olulisteks Hoolime ja Vastutame initsiatiivi põhimõteteks on teiste ettevõtete abistamine ning vastutuse võtmine oma toodete eest kogu väärtusahelas. Neid printsiipe tuleb lisaks tavaklientidele rakendada ka kontsernisiseselt ning seetõttu harmoniseeritakse ja ühtlasi parendatakse VKGs ohtlike kemikaalide arvestuse ja aruandluse pidamist terve ettevõtte tasandil. Kontserni prioriteediks selles vallas on tütarettevõtetevaheline koostöö, sünergia ja teineteiselt õppimise soodustamine. Ettevalmistavad tööd aruandluse ja arvestuse ühtlustamiseks algasid juba varem, kuid 2013. aastal jõuti esimeste reaalsete ja võrreldavate tulemusteni. Järgnevate aastate eesmärgiks on süsteemi täiustada ning pidevalt tõsta kogutava teabe kvaliteeti, tehes seda parimate praktikate jagamise kaudu tütarettevõtete vahel.

VKG tööandjana

2015. ja 2016. aastal energiaturgudel valitsenud madalad hinnad sundisid põlevkiviettevõtteid otsima täiendavaid võimalusi kulude kokkuhoidmiseks ning efektiivsuse tõstmiseks. Kontsernis toimus sel ajal rida ümberkorraldusi, mille tulemusena kõikus töötajate arv 2000 ja 1500 töötajate vahel.

VKG töötajatele makstav keskmine brutopalk ulatus 2015. aastal 1404 euroni ning 2016. aastal 1325 euroni, mis on Ida-Virumaa keskmisest brutopalgast rohkem kui kolmandiku võrra suurem.

Töötajatele makstakse lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, staažitasu, sünnitoetust, juubelitoetust ja kurvematel sündmustel matusetoetust. Väikeste lastega emadel võimaldame kasutada täiendavalt tasustatud lisapuhkust.

Meie töötajad saavad kasutada tervishoiupunkti teenust, kus osutavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Pakume gripi vastu vaktsineerimise võimalust.

Väärtustame oma töötajaid läbi traditsioonide: keemikute ja kaevurite päevad, jõulupeod, juubilaride tänuüritus, koolikella pidu 1. klassi astuvatele laste ja nende vanematele, kus lapsed saavad kingituseks koolitarvetega varustatud koolikoti.

Koolitused

Sisekoolitus

Teadmiste alalhoidmiseks ja edasiandmiseks kontsernis ning kvaliteetsete ja tõhusate koolitustingimuste kujundamiseks on kontsernis loomisel sisemine koolitusressurss. Käesolevaks ajaks on see süsteem edukalt juurutatud reas kontserni tütarettevõtetes, kuid nõuab viimistlust kontserni ühistasandil. Sisemise koolitusressursi suuna arengus ja uuele kvaliteetsemale tasemele viimises näeme suurt potentsiaali. Selleks on planeeritud rida meetmeid, eelkõige tulevaste sisekoolitajate ja treenerite koolitused ja treeningud.

Personali koolitus strateegiliste projektide arendamiseks

Strateegiliste projektide kindlustamiseks kvalifitseeritud personaliga viiakse kontsernis läbi töötajate korporatiivset sihtkoolitust. Antud koolitussuunda juurutatakse aktiivselt 2017. aastast. 2017.-2018. aastaks planeeritud korporatiivse koolituse programmide hulgas on erilisel kohal komplekssed korporatiivsed kaadri ettevalmistamise programmid, äriprotsesside ja tootmise efektiivne juhtimine.

Töö noorte spetsialistidega

Aktiivne töö noorte spetsialistidega on üks VKG kaadripoliitika tähtsamaid prioriteete. See on suunatud kontserni personali nõuetelevastavuse tagamisele, kõrgelt kvalifitseeritud noorte spetsialistide ettevalmistamisele haridusasutuste parimate lõpetajate seast ning nende maksimaalselt kiirele ja tõhusale kohanemisele ettevõtetes.

VKG kontserni ettevõtetes sooritas 2015. aastal oma õppepraktika 95 noort inimest ning 2016. a peaaegu 50 praktikanti kutse- ja kõrgkoolidest. Hiljutiste koolilõpetajate kohanemise kiirendamiseks töötavad kogukonnarühmades noorte spetsialistide nõukogud ja määratakse juhendajad. Noorte spetsialistide koolitus ja professionaalne kasv toimub vastavalt arenguplaanidele. Kogenud kolleegid juhendavad esmaselt tööleasujaid ja ettevõttes õppepraktika sooritajaid ning see panus on tasustatud.

Koostöö õpeasutustega

Usume, et inseneeria valdkonna ja insenerikutse edendamine on Ida-Virumaal olulise ja selgelt positiivse mõjuga maakonna sotsiaalmajanduslikule edasijõudmisele, s.t maakonna elule ja heaolule. Oleme väga huvitatud, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis põhjalikke teadmisi reaalainetes. 8. aprillil 2015. aastal sõlmisid Ida-Virumaa tööstusettevõtted Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Eastman Specialities hea tahte kokkuleppe, et ühiselt suurendada noorte huvi inseneri eriala omandamise vastu Ida-Virumaal. Inseneeriateemaliste valikainete loomise, rakendamise ja arendamise ning matemaatika ja loodusainete süvendatud õppe arenguga hakatakse tegelema Jõhvi Riigigümnaasiumile tuginedes. Tööstusettevõtete ja kooli koostöö peab esile tooma võimalusi kodukandis huvitava erialase töö ja väärika töötasu saamiseks.

VKG annab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja stipendiume alates 2003. aastast. Alates 2003. aastast kuni tänaseni oleme andnud välja stipendiume kokku üle 85 000 euro.

VKG bakalaureuseõppe stipendiumid on ette nähtud kuni kahele Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika, mehhatroonika, maa-teaduste ja geotehnoloogia, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia või soojusenergeetika eriala edukale bakalaureuseõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1300 eurot.

VKG magistriõppe stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ühele keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, kütuste keemia ja tehnoloogia, soojusenergeetika ja elektroenergeetika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 1400 eurot.

VKG rakenduskõrgharidusõppe stipendiumid on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli kuni neljale Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia, energiatehnika, keemiatehnoloogia, tehnoloogiliste protsesside juhtimise ning telemaatika ja arukate süsteemide eriala edukatele rakenduskõrghariduse üliõpilastele. Ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot. VKG stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni kontsernis vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste meie ridadesse.

Koostöö ametiühingutega

Kontsernis tegutseb Kohtla-Järve Keemikute Ametiühing, millega on sõlmitud kollektiivleping , mis kehtib 2017. aasta lõpuni. Kollektiivlepinguga ette nähtud lisasoodustused laienevad kõigile töötajatele sõltumata sellest, kas töötaja on AÜ liige või mitte.

Töötajate osalust otsustusprotsessis vahendab VKG-s tegutsev ametiühing. Ametiühingu usaldusisikud, kes esindavad töötajate huve, kohtuvad regulaarselt VKG kontserni ettevõtete juhtkondade liikmetega, et edastada neile töötajate küsimusi ja soovitusi, samuti arutada töötajatega seotud probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Kohtumised leiavad aset keskmiselt kord kuus. Juhtkonna või administratsiooni liikmed, kellega kohtumine toimub, valitakse ametiühingu poolt.

Kohtla-Järve Keemikute Ametiühingu liikmeteks on nii kontserni tütarettevõtete kui ka linna teiste keemiatööstusettevõtete töötajad. Keemikute ametiühingusse kuuluvad VKG, VKG Oil, Viru RMT, VKG Energia, VKG Transport, VKG Soojus, VKG Kaevandused ning lisaks Novotrade Invest töötajad. Keemiaettevõtete töötajaid ühendav professionaalne ühing tegutseb alates 1948. aastast, mil sõlmiti esimene kollektiivleping.

Corporate governance

Äriühingu juhtimise hea tava

Viru Keemia Grupp järgib oma tegevuses äriühingu juhtimise häid tavasid. Äriühingu juhtimise hea tava on mõeldud järgimiseks eelkõige ettevõtetele, kelle aktsiad on võetud kauplemiseks Eestis tegutsevale reguleeritud turule, kuid on soovituslik lisaks teistele avaliku huviga ettevõtetele. Viru Keemia Grupi eesmärgiks on heast äritavast kinnipidamine ning äriühingu tegevuse läbipaistev kajastamine, mistõttu on säästva arengu aruandes pühendatud peatükk hea äriühingu juhtimise tava kirjeldamisele.

Aktsia ja aktsiakapital

01.01.2016 seisuga oli VKG aktsiakapitali nimiväärtuseks 6 391 164,21 eurot. Aastatel 2008–2016 aktsiakapitalis muudatusi toimunud ei ole. Viru Keemia Grupi aktsiad ei ole noteeritud väärtpaberibörsil.

Ettevõttel on neli aktsionäri ning nende osalus oli 01.01.2016 seisuga järgmine:

• OÜ Tristen Trade 38,91%
• OÜ Alvekor 25,49%
• Ants Laos 19,53%
• OÜ Sergos Invest 16,07%

Üldkoosolek. Aktsionäride õiguste teostamine

Viru Keemia Grupi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on sätestatud äriseadustikus ning VKG põhikirjas.

Üldkoosoleku kutsub kokku VKG juhatus. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta edastatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle 50% aktsiatega esindatud häältest.

Koosolek, kus kinnitati 2014. a majandusaasta aruanne, toimus 30. juunil 2015 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

• kinnitada 2014. a majandusaasta aruanne;
• maksta dividende 1 200 000 eurot;
• suurendada jaotamata kasumit 270 825 671 euroni.

Koosolek, kus kinnitati 2015. a majandusaasta aruanne, toimus 08. juulil 2016 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest.
Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

• kinnitada 2015. a majandusaasta aruanne;
• aruandlusperioodi eest dividenditulu ei maksta;
• suurendada jaotamata kasumit 257 702 714 euroni.

Koosolek, kus kinnitati 2016. a majandusaasta aruanne, toimus 30. juunil 2017 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest.
Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

• kinnitada 2016. a majandusaasta aruanne;
• aruandlusperioodi eest dividenditulu ei maksta;
• suurendada jaotamata kasumit 247 057 843 euroni.

Juhatus. Koosseis, ülesanded ja tasustamine

Emaettevõtte juhtimine

ASi Viru Keemia Grupp juhatus koosneb viiest liikmest: juhatuse esimees, juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor, finantsdirektor, VKG Kaevanduste juhatuse liige ning VKG Oili juhatuse liige.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse.

Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesandeks on VKG majandustegevuse igapäevane juhtimine ning äriühingu esindamine.

Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Nõukogu. Koosseis ja ülesanded

Aktsiaseltsi tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning juhatuse üle teostab järelevalvet nõukogu, kuhu põhikirja kohaselt kuulub kolm kuni seitse liiget.

Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi Viru Keemia Grupp ASi tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2015. ja 2016. aastal ei ole ükski juhatuse liige teatanud oma tegevusest või kavatsusest osaleda otseselt või kaudselt ettevõtlusega Viru Keemia Grupiga samal tegevusalal.

Välistamaks huvide konflikti tekkimist, on kontserni kuuluvate äriühingute juhatuste liikmetel ja keskastme juhtidel mis tahes muudatuste toimumisel kohustus esitada kinnitatud vormis deklaratsioon juriidilise isiku aktsiate/osade omamise ja/või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemise ja/või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kohta.

Finantsaruandluse koostamise kohustus on Viru Keemia Grupi juhatusel. VKG kontserni kõigi ettevõtete raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning teabe esitlusviisi kooskõlas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja nende osas välja antud tõlgendustega. VKG suurimate tehingute ning finantsala strateegiliste eesmärkide üle langetab otsuseid kontserni juhatus oma iganädalasel koosolekul.

Igapäevast rahavoogude juhtimist ning planeerimist, st kontserni ja tütarettevõtete eelarvete koostamist, järelevalvet nende täitmise üle, äriprojektide ettevalmistamist ning finantseerimisallikatega suhtlemist teostab kontserni finantsteenistus. Kontserni finantsteenistust toetavad tütarettevõtetes asetsevad finantsteenistused, kelle ülesannete hulka kuulub ka tütarettevõtete majandustegevuse analüüs. Kõiki tehnilisi finantstehinguid teostab kontserni tsentraliseeritud raamatupidamine. Raamatupidamine teeb vajalikke väljamakseid, arvestab palku, maksab töötajatele puhkuse- ja haigusraha ning koostab iga-aastast majandusaasta bilanssi. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava teabe saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Kui eeskirjas ei ole kirjeldatud VKG raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse rahvusvaheliste finantsaruandluse standartidest (IFRS), Eesti Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamistoimkonna juhenditest ja teistest õigusaktidest.

Raamatupidamisarvestuse perioodiks on majandusaasta pikkusega 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. VKG-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse Viru Keemia Grupi aktsionäridega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, arvestuspõhimõtete muutmistel lähtuvalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) ning Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

Ettevõte on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (käibebilanss). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutite kõvaketastel, serverites ja/või väljatrükituna paberil. Alates 1. jaanuarist 2001 kasutatakse raamatupidamise arvestuses ettevõtte ressursi planeerimise ja finantsjuhtimise tarkvara Baan. Viru Keemia Grupi audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.

Audiitori leidmiseks korraldab juhatus konkursi, mille eesmärgiks on leida audiitor järgnevaks perioodiks. Viimane konkurss audiitori leidmiseks toimus 2015. aastal. Auditeerimisteenust osutab kontsernile KPMG Baltics OÜ.

Riskijuhtimine ja sisekontroll

Riskijuhtimise süsteem

Viru Keemia Grupp ASi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.
VKG kontserni riskijuhtimise eesmärgid on:

• toetada juhtimisotsuste tegemist;
• vältida või vähendada kahjusid kontserni varale ja mainele;
• tõsta ettevõtte tegevuste efektiivsust;
• tõsta ettevõtte ressursside (kapital, energia) kasutamise efektiivsust;
• vähendada ootamatute olukordade tekkimist ja luua nende jaoks tegevuskava ja riskistsenaariumid.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt vääristada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Riskijuhtimise metoodika

Riskijuhtimise aruandes on välja toodud VKG kontserni jaoks olulised riskid, nende kirjeldused, hinnangud ja maandamismeetmed. Riskijuhtimine lähtub kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on eelkõige seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärtustada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Identifitseeritud riskid on jaotatud nelja rühma:

• strateegilised riskid - seotud kontserni pikaajaliste eesmärkidega (muutused turul, konkurentsis);
• tegevusriskid - seotud kontserni protsessidega (töötajate ja seadmete tegevus);
• finantsriskid - seotud otseste rahaliste kaotustega (intressimäärad, valuutakursid);
• vastavusriskid - seotud regulatsioonidega (seadused, juhendid).

Toorme kättesaadavusega seotud riskid

Praegusel ressursipoliitikal puudub pikaajaline strateegiline visioon, see ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ega anna eraettevõtetele võimalust töötada täies mahus. Riski maandumiseks teeme pidevat koostööd riigiga ning vaatame võimalusi toorme ostmiseks õiglase hinnaga teistelt põlevkiviettevõtetelt.

Kontserni jaoks on strateegiliselt tähtis tagada põlevkiviressurss ka kaugemaks tulevikuks. Selleks plaanitakse Sonda põlevkivikaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Selle projekti planeerime realiseerida koostöös Kiviõli Keemiatööstusega.

Toornafta maailmaturuhindadega seotud riskid

Kontserni finants- ja majandusnäitajad on vahetult seotud toodangu hinnaga. Selle hindade alanemine võib kaasa tuua tasuva põlevkivikaevandamise ja põlevkiviõli tootmise mahtude vähenemise. Nafta ja naftatoodete maailma turuhindade muutuse risk on kontserni tegevuse paratamatu osa. Osa kontserni põlevkiviõlide müügilepingutest on sõlmitud tingimustel, et toote müügihind sõltub otseselt naftatoodete börsi noteeringutest, teine osa põlevkiviõlide hindadest (müük siseturul) sõltub maailmaturu hindadest kaudselt. Samuti avaldavad nafta hinnad maailmaturul mõju ka ettevõtte kulude poolele: mujalt ostetavate toorõlide hindadele ja tootmises kasutatavale maagaasi hinnale.

Nimetatud riski monitooritakse kontsernis pidevalt ja teostatakse võimaliku kasumi tundlikkuse analüüsi nafta ja naftatoodete maailmaturu hindade muutusele. Ka toornafta „Brent” väike muutus avaldab olulist mõju kontserni kasumile.

USD-EUR vahetuskursi muutus suuruses 0,01 USD EUR suhtes (kursi muutus -1,1%) mõjutaks 2016. aastal kasumit 0,25 mln. euro ulatuses (nafta hinna juures 30 USD/barrel). Mida kõrgem nafta hind, seda suurem on dollari kursi muutuse mõju ja vastupidi, mida madalam nafta hind, seda väiksem on dollari kursi muutuse mõju.

Nafta ja naftatoodete maailma turuhindade muutuse riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstrumente. Tuletisinstrumendid on olemas emaettevõttes Viru Keemia Grupp, kes tegeleb kontserni turuhindade muutuse riski juhtimise ja maandamisega.

2016. aasta jooksul kehtisid riskimaandamistehingud mahule 363 000 keskmise hinnaga 250 €/tonn. Toodetud õlitoodangust moodustas see 90%. Aruandeperioodi lõpu seisuga on sõlmitud vedelkütuste SWAP-lepingute õiglane väärtus -26 434 931 eurot (31.12.2015: +33 281 745 eurot). Seoses õli turuhindade kõrge volatiilsusega otsustab juhtkond jätkata tuletisinstrumentide kasutamist ka edaspidi. Vastavalt kontserni riskimaandamise poliitikale on eesmärk fikseerida vähemalt 35%, kuid mitte rohkem kui 65% plaanitavast järgmise 18 kuu toodangust.

CO₂-kvootide jaotamise ja hindadega seotud riskid

Strateegilise riskina käsitletavatest tururiskidest avaldavad kontsernile mõju ka CO₂ turuhinnad. Sõltuvus CO₂ turuhindadest võib tulevikus järjest enam suureneda, sest keskkonnadirektiivide mõjul eraldatakse süsinikurohketele tootjatele üha vähem lubatud heitkoguste ühikuid. Merekütustes väävlisisaldust reguleerivate direktiivide tulemusel peaks selle sisaldus märkimisväärselt vähenema, millega seoses VKG viib läbi asjakohased uuringud ja katsed, et tootmise põhitooted ei langeks madalamat sortide kütuste alla.

Finantsriskid

Peamiste kontserni mõjutavate riskide hulgas tuleb esile tõsta finantsriske, mille hulka kuuluvad: valuuta-, krediidi- ja intressirisk ning likviidsusrisk. Olulise osa sissetulekust annavad põlevkiviõli müügi alased ekspordioperatsioonid. Seoses sellega mõjutavad USA dollari kursi kõikumised euro suhtes kontserni finantsmajandusliku tegevuse tulemust, mis omakorda võib põhjustada kontserni rahavoogude ebapiisavuse. Valuutatulu ja kohustuste struktuuri kuuluvad riskiturbe mehhanismid, milles erisuunalised tegurid üksteist kompenseerivad, vähendades valuutariski tegurite mõju kontserni tulemustele.

Krediidirisk

Krediidiriskide haldamisel jälgitakse tähelepanelikult partnerite maksukäitumist, analüüsitakse nende finantsseisu ning vajaduse korral kaasatakse garandina tehingutesse kolmandaid isikuid. Tarnijatele tehtavate ettemaksete puhul nõutakse makse saajalt pangagarantii esitamist. Ärikrediiti võimaldame põhiliselt ainult oma pikaajalistele koostööpartneritele. Ühekordsete tehingute ja uute klientide puhul on nõutav kas ettemaks või akreditiiv.

Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegeletakse igapäevaselt. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu. Erikokkulepete sõlmimine on juhatuse pädevuses.

Kontserni vabu rahalisi vahendeid hoitakse kõrge krediidireitingutega pankades lühiajalistes deposiitides. Maksimaalne krediidirisk, mis tuleneb tagatiseta nõuetest, on aruandeperioodi lõpu seisuga 23 033 000 eurot (31.12.2015: 59 063 000 eurot).

Intressirisk

31.12.2016 seisuga oli kontsernil intressi kandvaid kohustusi 218 678 000 eurot (2015: 216 652 000 eurot), mis moodustab 42,3% (2015: 38,9%) varadest. Tulenevalt intressi kandvate kohustuste keskmisest osakaalust kontsernis hindab juhtkond rahaturu intresside tõusust tulenevat otsest riski kontserni tegevusele oluliseks. 1%-line baasintressi tõus vähendaks kontserni tulumaksueelset kasumit 2,48 mln euro võrra. Samas arvestades intressi tulevikutehingute jätkuvat langust turul ja tõsiasja, et viieaastaseid intressimäära vahetustehinguid on võimalik sõlmida tasemele 0%, siis ei pea juhtkond intressimäärade tõusu lähiajal tõenäoliseks. Sellele vaatamata on plaan välja selgitada seni enimkasutatud 1 kuu Euribori asendamist pikemate intressi fikseeringutega.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsernil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid vajalike kulude ja investeeringute katmiseks. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, käibekapitali juhtimine, reservide loomine, riski maandavad tulevikutehingud jne. Aruandeaastal on kontserni likviidsus paranenud. Kontserni maksevõime tase (käibevara/lühiajalised kohustused) aruandeperioodi lõpu seisuga on 1,24 (31.12.2015: 0,94). Aruandeperioodi lõpu seisuga on kontsernil vabu rahalisi vahendeid 21 132 000 eurot (2015: 5 805 000 eurot), millele lisanduvad veel kasutamata arvelduslaenu limiidid summas 17 000 000 eurot.

Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Analüüsis on võetud arvesse laenude intressimäärad vahemikus 3,75%–9%. Sündikaatlaenu ja EBRD laenu intressimaksete arvutamisel kasutati intressimäära 3,79%. Nimetatud lepingud sätestavad intressimäära sõltuvuse suhtarv net debt/EBITDA väärtusest. Kui net debt/EBITDA on vähemalt 3,5, siis intressimäär on 4%. Kui net debt/EBITDA langeb alla 2,5, siis on intressimääraks 2,75%. Maksimaalse intressi puhul oleks diskonteerimata võlakohustus 288 425 341.

Valuutarisk

2016. aastal moodustas kontserni käibest 66% (2015: 64%) ekspordimüük. Peamised müügivaluutad on EUR ja USD. Kontserni kulud on põhiliselt eurodes. Lepingud sõlmitakse valdavalt kliendi asukohamaa valuutas ning igapäevase tegevuse korraldamisel püütakse vältida avatud valuutapositsioone. Olulisemad välislepingud on sõlmitud eurodes ja USD-s.

Valuutariski maandamiseks ei ole kontsernis sõlmitud tuletisinstrumentide lepinguid.

Nimetatud riski monitooringuid teostatakse kontsernis pidevalt, eesmärgiga analüüsida eelarvelise kasumi tundlikkust USA dollari kursi muutusele. Kontserni eelarve koostamisel vaadatakse üle tooted, mille müük toimub USD-s. Arvestades prognoositavate hindade ja mahtudega hinnatakse võimaliku USD kursi mõju käibele ja kasumile.

EL direktiividega seotud riskid

Põlevkivi töötlemine võib muutuda konkurentsivõimetuks seoses ELi uute keskkonnaalaste direktiivide kehtestamisega. VKG jälgib põhjalikult keskkonnanõudeid ja osaleb aktiivselt erialaliitude töös, et olla kursis tulevikus kehtestatavate regulatsioonidega. Kontsernil on tsentraliseeritud keskkonnaosakond ja välja on töötatud sisemised monitoorimisprotseduurid. Keskkonnaalaste regulatsioonide karmistumisel jätkab kontsern pidevat ja õigeaegset investeerimist kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.

Keskkonnakaitse ja tööstusohutuse alased riskid

VKG kontsernil on keskkonnamahukas tootmistsükkel.

Ettevõtte tööstusohutus-, töö- ja keskkonnakaitsealased riskid on seotud:

• avariide, intsidentide, tulekahjude ja muude erakorraliste olukordadega, mida iseloomustab kasutatavate tootmisobjektide ja seadmete kahjustamine, kõrvalekalle kehtestatud tehnoloogilise protsessi parameetritest;
• kahju tekitamisega töötajate või külaliste ning piirnevate alade elanike tervisele;
• negatiivse keskkonnamõjuga tootmis-majandustegevuses.

Keskkonnaosakonna tsentraliseerimine ja riskide kaardistamine kontserni tasemel tagab tervikliku keskkonnaalaste teadmiste ja pädevuste eksisteerimise. Keskkonnariskid on kaardistatud iga ettevõtte tootmistsüklites, kasutusele on võetud keskkonnajuhtimise kvaliteedistandardid ja keskkonnariskidega arvestatakse ka uute investeeringute tegemisel, kus kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel sõltumatuid eksperte. Keskkonnariskid on maandatud kõigi seadusandlike nõuete täitmise ja järelevalve kasutamise teel. Toimub koostöö päästeametiga ja teostatakse vastavusauditeid regulatsioonide nõuete täitmise hindamiseks.

Vara hävinemise riskid

Vara hävinemist võivad põhjustada tootmistehnoloogilised riskid, mis omakorda võivad põhjustada likviidsusriski. Kontserni peamised rahavood sõltuvad õlitööstusest, mistõttu tuleb teostada diagnostikat ja jälgida seadmete remondigraafikuid. Oluliste tootmissõlmede kaardistamisel on võimalik tootmis-tehnoloogiliste riskide avaldumisel õigeaegselt reageerida. Tegevuse süstematiseerimiseks ja riski maandamiseks on võetud kasutusele varahaldusprogramm. Vara hävinemise vastu on VKG sõlminud kompleksse varakindlustuslepingu äritegevuse katkemise ning vastutuskindlustuse osas. Kompleksne varakindlustusleping kehtib kõigi tütarettevõtete jaoks (välja arvatud eraldi varakindlustuslepingu sõlminud VKG Soojus, VKG Plokk ja VKG Elektrivõrgud) ning kindlustuse andjaks on Seesam Insurance AS, If P&C Insurance AS ja AIG Europe Ltd.SVAG Schwarzmeer und Ostsee. Kindlustuslepingu objektiks on kinnis- ning vallasvara, mis kuulub kindlustatule, on tema hallata või kontrollida või mille eest ta juriidiliselt vastutab. Suuremahuliste investeeringute puhul sõlmitakse eraldi kindlustuslepingud.

Personaliriskid

Töötajad on kontserni eduka töö alustalaks. Läbiviidud personaliriskide hindamise tulemuste põhjal tõusevad esile riskide kategooriad, mis on seotud kvalifitseeritud personali puudusega teatud spetsialiseeritud tegevussuundade jaoks. Nimetatud riskide ohjamiseks rakendab kontsern ellu kvalifitseeritud spetsialistide ja andekate töötajate ligimeelitamisele ja tööl hoidmisele suunatud meetmete kompleksi ning töötab välja ja parendab vastavaid personalijuhtimise ja korporatiivkultuuri alaseid protseduure ja poliitikaid.

Sisekontroll

Oluline osa riskijuhtimisest on sisekontrollisüsteemide tagamine ja jälgimine. VKG-s on siseauditi ja sisekontrolli funktsiooni täitmiseks loodud sõltumatult tegutsev sisekontrolliosakond. See on VKG struktuuriüksus, mis jälgib aktsiaseltsi, tema tütarettevõtete ja viimaste tütarettevõtete ning muude kontserni konsolideerimisrühma kuuluvate äriühingute tegevust ja selle vastavust Eesti Vabariigi seadustele ning teistele õigusaktidele, VKG põhikirjale, aktsionäride üldkoosoleku otsustele, nõukogu otsustele ja juhatuse otsustele, kontserni ning tütarettevõtete sise-eeskirjadele ning tegevusjuhistele.

Kontserni sisekontrolli osakonna keskseks ülesandeks on uurida ja hinnata ettevõtte majandustegevust, lähtudes sisemise järelevalve usaldatavust ning efektiivsust.

Sisekontrolli ülesandeks on avastada aktsiaseltsi ja tütarettevõtete töötajate tegevuses esinevaid puudusi, nende töös tehtud vigu, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.

Siseaudiitor koostab kontrollimise kohta akti või aruande, mis esitatakse tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kontrollitavale. Sisekontrolliosakond teeb ettekandeid avastatud puudustest koos hinnangute, järelduste ja ettepanekutega, koondab andmeid aktsiaseltsi ja tütarettevõtete tegevuse kohta, teeb nendest ülevaateid või analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest aktsiaseltsi ja/või tütarettevõtete tegevjuhtidele, juhatuse liikmetele.

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Rahvusvahelistes juhtimissüsteemides nagu ISO ning OHSAS on olemas eraldi protseduurid riskide maandamiseks kvaliteedi-, keskkonna- või tööohutuse juhtimises. Need rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid on kasutusel ka VKGs, kontserni ettevõtetes kasutatavad juhtimissüsteemid on kirjas allolevas tabelis.

* VKG Energias on lisaks rakendatud ka energiaefektiivsuse sertifikaat ISO 50001.

Tarneahel

Viru Keemia Grupp arendab koostööd töövõtuorganisatsioonidega, pannes rõhku turu avatusele, turupõhisele hinnakujundusele, pikaajalistele ja struktureeritud vastastikustele suhetele. Kontsern püüab arendada pikaajalisi lepingusuhteid, erinevaid töövõtjate motiveerimise instrumente ja paindlikke hinnakujundusmehhanisme.

Kontsernile kaupu, töid ja teenuseid tarnivate partnerite valimist teostatakse ühtse süsteemi järgi, konkursimenetluse tulemuste põhjal.

Koostööle lepinguosalistega rakendatavad lähenemised võimaldavad:

• tagada ostude maksimaalne ökonoomsus ja tõhusus;
• saavutada optimaalne konkurentsitase menetluste potentsiaalsete osalejate hulgas;
• tagada objektiivne, põhjendatud ja erapooletu menetluste võitjate valiku protsess;
• tagada läbiviidavate menetluste mõistlik avatus;
• stimuleerida töövõtjate konkurentsivõime ja tehnoloogilise baasi arengut.

Aluskriteeriumiteks kaupade, tööde ja teenuste tarnijate valikul on hind, kvaliteet, valmistamise ja tarnimise / tööde teostamise / teenuste osutamise tähtaeg, tarnija usaldusväärsus ning vastavate tehniliste ja personaliressursside, vajaliku asjakohaste tööde teostamise / teenuste osutamise alase kogemuse olemasolu tarnijal. Üheks valiku võtmekriteeriumiks on kontsernis kehtivate tööstus- ja keskkonnaohutuse ning töökaitse alaste eeskirjade järgimine tarnija poolt.

Äriühing kasutab tarnijate andmebaasi ja hindamise süsteemi, mis võimaldab välja selgitada kõige enam ja kõige vähem usaldusväärsed tarnijad ja töövõtjad.

2016. aastal oli VKG-le tooteid tarnivate ja teenuseid osutavate organisatsioonide üldarv 1 471. Eesti tarnijate osakaal kontserni tarnijate üldarvus moodustas üle 87 %.