Majandusvaldkond
- Töökohtade säilitamine ja loomine
- Lisandväärtuse loomine
- Kohaliku majanduse edendamine
- Uuendusmeelsus ehk innovatsioon
- Kontserni tütarettevõtete finantsstabiilsuse ja majandusliku püsivuse tagamine
VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika sai alguse 2009. aastal. Olime üks esimesi sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni edendajaid ja propageerijaid Eestis ja esmajoones Virumaal.
VKG on esimene Eesti ettevõte, mis avalikustas kogu oma ressursikasutust ja keskkonnainfot vastavalt maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardile GRI G3. Kui algatuse esialgseks eesmärgiks oli teadvustada, hinnata ja juhtida kontserni üleüldist mõju riigi majandusele, sotsiaalelule ja keskkonnale, siis täna on vastutustundlikkus integreeritud ettevõtte äristrateegiasse, sest VKG puhul on võimatu eristada vastutustundlikke tegevusi ettevõtte põhitegevusest.
Saab alguse VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika.
VKG ühineb maailma mõjukaimate sotsiaalse vastutuse algatustega, milleks on GRI ja UN Global Compact.
Ilmub esimene kontserni sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne, mis kajastab 2008. ja 2009. aasta tulemusi ning vastab maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardile GRI G3.
Ettevõttest tutvustati vastutustundliku käitumise põhimõtteid.
alustati kontsernis vastutustundlikkuse põhimõtete sisseviimist igapäevaellu.
Asutasime koostöös üheksateistkümne teise Eesti ettevõttega Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Liidu, mille eesmärk on kontseptsiooni populariseerimine ja edendamine Eesti ettevõtluses ning riiklikul tasemel.
VKG saab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmeks.
VKG-d tunnustatakse Eesti vastutustundliku ettevõttena pronkstaseme kvaliteedimärgisega
Kontserni strateegias peetakse nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis silmas säästva arengu ülesandeid energiaallikate turu ning ühiskonna huvide muutumise perioodil ülemaailmsel ja piirkonna tasandil. Strateegilisel planeerimisel ja tööstusharu dokumentide läbitöötamisel võetakse arvesse riske ja võimalusi, mis on seotud kliimamuutuse ja madala süsinikuheitega energeetikale üleminekuga. Kontsern käsitleb oma säästvat arengut panusena ühiskonna arengusse, mis rahuldab tänapäeva vajadusi, seadmata ohtu tulevaste sugupõlvede võimalusi rahuldada oma vajadusi.
Vastutustundliku tootjana läheneb kontsern loodusvarade kasutamisele ja rikastamisele ratsionaalselt ja vastutustundlikult ning viib ellu põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise, keskkonnamõjude vähendamiseks tootmisvõimsuse moderniseerimise ning tänapäevase, ökoloogilise tootmise alaseid projekte. Kontserni üldise strateegia aluseks on kõrged nõudmised tootmise keskkonnasäästlikkusele, sotsiaalne vastutustunne ja tööohutus.
Ettevõte järgib oma tegevuse, tootmise ja teenuste elluviimisel ja kavandamisel põhimõtet parandada järjekindlalt ja pidevalt näitajaid selle mõju kohta töötajatele, elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale.
Kontserni strateegia tugineb uuendusmeelse arengu põhimõtetele.
Sihipärane fookus: projektide elluviimiseks vajalikud tehnoloogiad ja selle saavutamist takistavate probleemide ületamine. Kontsern töötab süsteemselt välja ja juurutab eesrindlikke lahendusi, millest paljud on tööstusharus ainulaadsed. Tugeva professionaalide-väljatöötajate meeskonna olemasolu kontsernis võimaldab integreerida tootmisülesanded ja laiaulatuslikud kogemused uuenduslike lahendustega kõikides kontserni tegevusvaldkondades.
Ühiskondlik aruandlus ehk täielik andmete avalikustamine sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju kohta vastavalt globaalse aruandluse algatusele (ingl Global Reporting Initiative, GRI).
Sotsiaalselt vastutustundlik tootmiskorraldus nii ettevõttes endas (ohutute töötingimuste loomine, töötajate motiveerimine, lisasoodustused, lisamaksed, pidev dialoog töötajate ja tööandja vahel) kui ka töötajate hulgas (igaüks vastutab kõige eest).
Ettevõttes heaks kiidetud avalikkusega suhtlemise standardid, mille järgi on keelatud esitada valesid või ebatäpseid andmeid.
Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt heaks kiidetud sotsiaalse vastutuse põhimõtete (GRI, ÜRO globaalne kokkulepe) juurutamine ettevõttes.
Ettevõte järgib oma tegevuse, tootmise ja teenuste elluviimisel ja kavandamisel põhimõtet parandada järjekindlalt ja pidevalt näitajaid selle mõju kohta töötajatele, elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale.
Peame eesmärkide ja ülesannete, mis on esitatud ÜRO dokumendis „Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“ (edaspidi ka „SAE-2030“), lõimimist tegevuse analüüsi ja aruande andmete esitamise süsteemi, samuti aruandluse piiride järkjärgulist laiendamist mitterahandusliku aruandluse arendamise loogiliseks etapiks.
Viru Keemia Grupp on endale valinud viis prioriteetset tegevussuunda, mille täitmise nimel katkematult töötatakse. Need on „Tervis ja heaolu“, „Jätkusuutlik energia“, „Säästev tootmine ja tarbimine“, „Tööhõive ja majanduskasv“, „Kliimamuutuste vastased meetmed“.
1. jaanuaril 2016 jõustusid ametlikult 17 säästva arengu eesmärki (SAE) „Säästva arengu tegevuskavast aastani 2030“, mille maailma liidrid võtsid vastu septembris 2015 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ajaloolisel tippkohtumisel.
Järgneva 15 aasta jooksul, kui need üldiselt tunnustatud uued eesmärgid peaksid olema saavutatud, tõhustavad riigid jõupingutusi, mis on suunatud vaesuse kõrvaldamisele kõigis tema vormides, võitlusele ebavõrdsusega ning kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisele ja tagamisele, et kedagi ei unustataks.
SAE aluseks on aastatuhande arengueesmärkide (AAE) saavutused ja SAE siht on jätkata jõupingutusi, mille eesmärk on teha lõpp vaesusele kõigis selle vormides. Uute eesmärkide ainulaadsus seisneb selles, et nad kutsuvad üles kõiki riike – nii vaeseid, rikkaid kui ka keskmise sissetulekutasemega – kaasa aitama heaolu saavutamisele, tagades ühtaegu planeedi kaitsmise. Neis tunnistatakse, et vaesuse kaotamine peab olema lahutamatult seotud majanduskasvu soodustava strateegia
elluviimisega ja suunatud mitmete sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele, sealhulgas hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse ja tööhõive tagamise valdkonnas, ja lahendama samal ajal kliimamuutusest tingitud probleemid ning tagama ümbritseva keskkonna kaitse.
Kuigi SAE ei ole õiguslikult siduva jõuga, eeldatakse, et valitsused võtavad vastutuse ja loovad riiklikud mehhanismid, mis aitavad kaasa 17 eesmärgi saavutamisele. Riigid kannavad peamist vastutust järelhindamise sooritamise ja edasimineku jälgimise eest eesmärkide elluviimisel. Selleks on tarvis tagada kvaliteetsete, arusaadavate ja ajakohaste andmete kogumine. Piirkondlik järelhindamine ja läbivaatamine toetuvad riiklikul tasemel tehtud analüüsile ning toetavad järelhindamist ja läbivaatamist globaalsel tasandil.
Kontsern jätkab tööd säästva arengu põhimõtete integreerimisel oma strateegilistesse ja programmdokumentidesse. VKG püüab aidata kaasa seatud eesmärkide elluviimisele mitte ainult oma põhitegevuse raames, vaid ka toetades ning osaledes mitmesugustes oma regiooni projektides ja algatustes, mis on suunatud elukvaliteedi tõstmisele, teaduse ja hariduse, kultuuri ja keskkonnakaitse arendamisele.
2010. aastast on kontsern aktiivselt järginud ÜRO ülemaailmset kokkulepet (UN Global Compact) – kõige laiaulatuslikumat rahvusvahelist algatust sotsiaalse vastutuse valdkonnas, mis ühendab enam kui 12 000 ettevõtet rohkem kui 160 riigist.
Ülemaailmne kokkulepe kuulutab välja kümme põhimõtet inimõiguste töösuhete, keskkonnakaitse ja korruptsiooniga võitlemise valdkonnas, mida sellega liitunud vabatahtlikult järgivad. Ülemaailmne kokkulepe kutsub osalejaid toetama ÜRO eesmärke säästva arengu valdkonnas, mille siht on praeguse ja tulevase põlvkonna heaolu suurendamine.
ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtetega arvestatakse nii strateegilisel kui ka operatiivsel juhtimistasandil.
Ettevõtted peavad toetama ja austama rahvusvahelisel tasemel tunnustatud inimõiguste kaitsmist.
Ettevõtted ei tohi osaleda inimõiguste rikkumises.
Ettevõtted peavad toetama ühinemisvabadust ja kollektiivlepingute sõlmimise õiguse tegelikku tunnustamist.
Ettevõtted peavad seisma sundtöö mis tahes vormide likvideerimise eest.
Ettevõtted peavad seisma laste töö kasutamise täieliku kaotamise eest.
Ettevõtted peavad seisma diskrimineerimise kaotamise eest töö ja ametitegevuse valdkonnas.
Ettevõtted peavad toetama ettevaatuspõhimõttel rajanevat lähenemist keskkonnaküsimustele.
Ettevõtted peavad tegema algatusi, mille eesmärgiks on suurendada vastutust looduskeskkonna seisundi eest.
Ettevõtted peavad aitama kaasa keskkonnale ohutute tehnoloogiate arendamisele ja levikule.
Ettevõtted peavad võitlema kõigi korruptsiooni vormide, sealhulgas altkäemaksu väljapressimise ja võtmise vastu.
Viru Keemia Grupp töötab säästva arengu strateegiat välja ja viib seda ellu aktiivses koostöös peamiste huvigruppidega. See võimaldab muuta ettevõtte sotsiaalse ja looduskaitsetegevuse tõhusamaks ning saavutada igakülgseid ja püsivaid positiivseid muutusi.
Kontsern leiab, et jätkusuutlik majanduskasv ja ühiskonna heaolu on omavahel lahutamatult seotud kui tingimused, milles kontsern tegutseb. Strateegiliste eesmärkide poole liikudes püüab Viru Keemia Grupp luua huvigruppide jaoks väärtust oma tegevuse igas etapis ning anda panuse riigi sotsiaalmajanduslikku arengusse.
Koostöö riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega jätkusuutliku arengu ülesannete lahendamisel põhineb avatud dialoogil ja partnerlusel. Kontserni spetsialistid on kaasatud eri aruteludesse ja töörühmadesse õiguskeskkonna arendamise ja täiustamise valdkonnas.
Kontsern kutsub aktiivselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajaid ellu viima sotsiaalprojekte ning osalema ettevõtte korraldatavatel looduskaitse- ja haridusteemalistel üritustel.
Kontserni suhteid töötajatega reguleerivad personalipoliitika, sisekorraeeskirjad ja kollektiivleping. Kontsern teeb sotsiaalpartnerluse põhimõttest lähtuvalt aktiivset koostööd ametiühinguga, mis esindab töötajate huve.
Potentsiaalsete uute töötajate (kvalifitseeritud ja motiveeritud spetsialistide) ligimeelitamiseks arendab Viru Keemia Grupp tööandja väärtuspakkumist ning koostööd kõrg- ja keskkoolidega.
Kontsern arendab kohalike kogukondadega konstruktiivset koostööd, mis on suunatud piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule ja keskkonnakaitsele.
Sotsiaalprogrammide tulemuslikkuse tõstmiseks peame dialoogi huvirühmade esindajatega, kaasates neid projektide elluviimisse. Korraldame regulaarseid kohtumisi riigiasutuste esindajate, arvamusliidrite, mittetulundusühingute, algatusrühmade ja aktivistidega jne. Projektide elluviimisel teeb kontsern aktiivset koostööd kohalike meediaväljaannetega, pakkudes neile kogu vajalikku teavet.
Tegevus on suunatud piirkonna jätkusuutliku arengu ja sektori arengu soodustamisele. Samuti kaasab VKG kodanikeühenduste eksperte sotsiaalsete ja keskkonnaalaste projektide väljatöötamisse ja elluviimisse ning oma tegevust puudutavatesse aruteludesse ümarlaudadel ja konverentsidel.
Töötajate ja tarbijate tervise kaitse ja ohutus hõlmab sellise toodangu tootmist/väljastamist, mis on ohutu ega kujuta endast lubamatut riski, põhjustades kasutamisel kahju. Kontsern kontrollib rangelt kõikide toodangu kvaliteeti reguleerivate normatiivsete nõuete täitmist. Kontsern hindab kavandatava toodangu elutsükli kõikides astmetes selle mõju tervisele ja ohutust, et teha kindlaks võimalused toodangut täiustada. 2018. aastal ei registreeritud ühtki toodete ja teenuste tervisele ja ohutusele vastavust käsitlevate normatiivsete nõuete rikkumist.
Kontsern tagab tarbijatele ligipääsu täielikule, täpsele ja arusaadavale teabele, mis võimaldab neil teha informeeritud otsuseid vastavalt oma individuaalsetele soovidele. Toodangu tarnimise kohta sõlmitud lepingud on koostatud selges, täpses ja arusaadavas keeles, ei sisalda ebaõiglaseid lepingulisi kohustusi, annavad täpset ja piisavat teavet hinna, toodangu omaduste ja lepingu tingimuste kohta.
2018. aastal ei registreeritud ühtki tarbijate toodete ja teenuste omadustest teavitamist käsitlevate normatiivsete nõuete rikkumist.
Kontsern tagab isikuandmete kaitse, kasutades klientide ja partnerite andmete kaitsmisel ja kogumisel usaldusväärseid ja kaitstud süsteeme. Teavet kogutakse ainult seaduslike vahenditega. Isikuandmete kogumine piirdub teabega, mis on vajalik toodete ja teenuste pakkumiseks või antakse vabatahtlikkuse alusel kliendi ja/või partneri nõusolekul. Tarbijatelt kogutud isikuandmete kaitse kindlustatakse tõhusate ohutuse tagamise vahendite abil.
2018.aastal leidsid aset järgmised avalikud arutelud:
Viru KMH (AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamiselubade KMIN-053, KMIN-066 ja KMIN-199 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise) aruande avalik arutelu toimus 17.04.2018 Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontoris, kus OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert andis ülevaate keskkonnamõjude hindamise tulemustest, huvipooltelt laekunud kirjalikest ettepanekutest ja vastati kohalviibinute küsimustele. Arutelul osalesid nii arendajate, Keskkonnaameti kui ka kohalike omavalitsuste esindajad.
Prügila KMH (VKG uue ohtlike jäätmete prügila ühendamine riikliku prügilaga ja uue sulgemislahenduse kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise) aruande avalik arutelu toimus 04.10.2018 Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontoris. Kavandatavat tegevust tutvustas VKG esindaja ja KMH tulemusi KMH juhtekspert, arutati ka KMH aruande kohta esitatud kirjalikult laekunud ettepanekuid. Selle raames oodati kohalike elanike ning muude osapoolte ettepanekuid, milliseid teemasid peaks uue tegevuse keskkonnamõjude hindamise protsessis arvestama.
Novembril toimunud VKG keskkonnapäeval arutati keskkonnamõjude hindamise kontekstis suurprojektide arendamise võimalikkust tänapäeva Eestis. Kõik osapooled nõustusid, et uute projektide puhul tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka ühisosa kogukondadega.
Märtsi algul kohtusid VKG ning Kohtla-Järve muude tööstusettevõtete esindajad Kohtla-Järve linnaelanikega, et üheskoos arutada linna välisõhu kvaliteedi. Järelkohtumised on leidunud aset juba sügisel ja seda nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel.
Ebameeldivate lõhnailmingute probleemile linnas peab lähenema komplektselt. Kohtla-Järve linna eripära seisneb selles, et peaaegu kakskümmend tootmisettevõtet paiknevad linnas või selle vahetus läheduses. See tähendab, et keskkonnajalajälge tuleb käsitleda terviklikult vaadeldes ettevõtete, transpordi ning ümbritseva põllumajanduse mõju eraldi ning koos, sest tihtipeale on lõhnahäiringu peapõhjuseks just erinevate allikate koosmõju. Lisaks veel jääkreostuse mõju.
Kohtla-Järve tulevikust ja heaolust hoolivad aktiivsed linnaelanikud korjasid rahvaalgatusele „Laske meil hingata“ üle 1000 allkirja, millega tõstsid ebameeldivate lõhnailmingute probleemi riiklikule tasemele. Petitsiooni koostajad tõid ennekõike esile puhastusseadmetest jääkmuda kompostimisel tekkiva haisu. Pöördumises mainitakse ka teistest tööstusettevõtetest sh põlevkivitööstusest tulenevaid ebameeldivaid lõhnailminguid. Kollektiivne pöördumine KohtlaJärve linna õhu saastamise kohta jõudis Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi arutusele 23. oktoobril.
Peale petitsiooni autorite kutsuti kohtumisele nelja Kohtla-Järve tööstusterritooriumil asuva tootmisettevõte esindajad – VKG, Järve Biopuhastus, Eastman Specialties ja Novotrade Invest – ning Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Kohtumisel tutvustasid ettevõtted komisjoni liikmetele ja algatuse autoritele oma lõhnakavasid ja kavandatavaid meetmeid õhuheitmete vähendamise suunas.
Meie põhjalik, kohusetundlik ja pikaajaline töö välisõhu teemadel on leidnud positiivse vastukaja petitsiooni algajate poolt, kes tõid nii kohtumise käigus kui ka peale seda esile meie avatust antud teema käsitlemisel, valmidust dialoogiks ja seda, et oskame keerulistest asjadest tavakeeles rääkida. Keskkonnainspektsiooni tellimusel viidi läbi välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saateainete heitkoguste uuring Kohtla-Järve piirkonnas, mille tulemusena valmistasid tööstusettevõtted vastavaid lõhnakavasid emissioonide vähendamiseks.
Oktoobris kinnitasid Keskkonnaamet ja Kohtla-Järve linn kontserni tütarettevõtte VKG Oili poolt esitatud lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava, mille kohaselt investeerib ettevõte välisõhu kvaliteedi parendamiseks 1,1 miljonit eurot. Realiseeruvate investeeringute tulemusena väheneb VKG tootmisterritooriumilt tulenev lõhnaemissioon plaanijärgselt 12% võrra. VKG jaoks ei ole tegu esmase lõhnakavaga. Konkreetsel KohtlaJärve tootmisterritooriumil alustas VKG ebameeldivate lõhnailmingute kaardistamise ja modelleerimisega kaheksa aastat tagasi, 2011. aastal sündis esimene ametlik lõhnategevuskava, mille alusel teostas ettevõte üle 20 välisõhu kvaliteedi parandamisele suunatud projekti.
Teemat on põhjalikult uuritud aastakümneid. Paar aastat tagasi valmis Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas“. Selle raames tehti laiapõhjaliselt mõõtmisi ning saaste- ja lõhnaainete modelleerimist. Uuringus järeldati, et oluline on eri saasteallikate koosmõju. Samuti kuna tootmistehnoloogiate uuendamiseks on tehtud palju investeeringuid, siis nende tähtsus on vähenenud ning esile on tõusnud prügila kuumenemiskollete mõju, mis pärineb ajaloost ning on põhjustatud kunagisest ladestustehnoloogiast. Meie arvates on positiivne, et selline tähtis rahvaalgatus on Riigikogu keskkonnakomisjonini jõudnud. Linnaelanike pöördumine on igati arusaadav ning on loomulik ka inimeste soov elada võrreldes ajaloolise tööstuslinna keskkonnaga paremates tingimustes ja puhtama õhukvaliteedi juures. Olukorda on alati võimalik veelgi paremaks teha. Selleks planeerime lisaks juba tehtule ja alates 1997. aastast 100-miljonisele keskkonnainvesteeringule ebameeldivate lõhnailmingute vähendamisega ka tulevikus tegeleda. Samas oleks asjakohane märkida pidevat positiivset paranevat trendi linnaõhu kvaliteedis. Oluline on mõista, et inimesed tajuvad lõhnahäiringut saasteaine ohtlikust piirnormist palju madalamal tasemel ning seega, vaatamata õhukvaliteedi olulisele paranemisele, ilmnevad kaebused elanike poolt ka tänasel päeval. VKG jaoks on regiooni ja elanike elukvaliteedi arendamine prioriteetseks valdkonnaks,mistõttu on pidevalt tehtud investeeringuid lõhnahäiringu vähendamiseks.
Tehnikadirektor, juhatuse
aseesimees
VKG algatus, mis motiveerib ja propageerib inseneriharidust noorte seas. Keemiaettevõte vajab häid insenere erinevatel aladel ja kontsern on huvitatud sellest, et tulevased spetsialistid saaksid juba koolis reaalainetes põhjalikke teadmisi. Meil on hea meel, et tänu meie toetusele saavad Ida-Viru tublid õpilased aktiivselt ja edukalt osaleda Eesti mainekamas reaalainete võistluses – Viie kooli võistluses.
VKG eestvedamisel korraldatav rahvapidu koostöös regiooni suuremate keemiatööstusettevõtetega Eastman Specialties ja Novotrade Invest. Keemikute päeva traditsioon elab 2000. aastast.
2018. aastal toimus Keemikute päev taas Kohtla-Järve linnapargis ning meelitas kohale mitu tuhat külalist. Linnaelanike seas suurt huvi tekitas võimalus külastada meie tootmisterritooriumi ja põlevkiviõlitehast Petroter. Vastavalt heale traditsioonile pakkus palju huvitavat ja kaasahaaravat spordiala, kus toimusid vaatemänguline jalgpalliturniir, köievedu ja rammumehe võistlus. Peoliste tuju hoidsid üleval peaaegu 200 artisti. Kohtla-Järve särava vokaalansambli „Bliss“ ja kõlava häälega Uku Suviste esitustele laulis rahvas kaasa kõigis keeltes, nii vene, eesti kui ka inglise keeles. Peo peaesinejaks oli Eesti ülipopulaarne grupp 2 Quick Start, kelle energilised rütmid ja tuttavad viisid panid peokülalised tantsu keerutama.
Pikaajaline hea traditsioon, mille korraldamise taastasime 2011. aastal. Pidu toimub igal aastal augusti viimasel pühapäeval ja on regiooni üks oodatumaid rahvapidusid. Peo korraldamine on ettevõtte lugupidamisavaldus kõigile kaevuritele ja piirkonna elanikele. 2014. aastast korraldame Kaevurite päeva üritust koostöös Eesti Energiaga ning aastast 2016 võõrustab pidutsejaid Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum.
Jõhvi Balletifestivali võib julgelt nimetada regiooni peamiseks kultuurisündmuseks, lisaks on see seni ainus balletifestival Eestis, mis on endale loonud märkimisväärse renomee ka piiri taga. Festivali läbiviimine Ida-Virumaal annab meile, idavirumaalastele, harukordse võimaluse nautida unikaalseid ja maailmatuntud balletietendusi kodukandist lahkumata. Pruuni kulla maaks on Virumaad nimetatud juba ammu, balletimaaks oleme saanud Jõhvi Balletifestivali algusega. Balletifestival ei tunne stereotüüpe! Meil on hea meel olla selle sündmuse partneriks. Kontserni ja festivali korraldaja, Jõhvi Kontserdimaja vaheline edukas koostöö kestab juba aastaid.