8

Peamised majandus­tulemused

2019. aastal oli üldine majanduskeskkond VKG hinnangul jätkuvalt soodne ja seda vaatamata oodatust väiksemale globaalsele majanduskasvule.

Kuna suurema osa VKG käibest moodustab õlide müük, siis kontserni finantstulemusi mõjutab kõige enam just globaalsel õliturul toimuv. Peamiselt USA-Hiina kaubandussõjast tingitud heitlik makrokeskkond kandus edasi ka õliturgudele. OPEC+ riigid eesotsas Saudi Araabia ja Venemaaga üritasid küll täiendavate tootmiskokkulepetega hindasid üleval hoida, kuid sellega kaasnev USA kildanafta mahtude kasv muudab antud ülesande järjest raskemaks. Konfliktid Lähis-Idas tõid kaasa täiendavat volatiilsust ja hindade hüppeid, kuid 2019. aasta keskmine Brenti hind 64 $/t oli siiski 11% võrra madalam kui aasta varem (72 $/bbl).

VKG müüb enamiku toodetud õlidest 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna alusel. Võrreldes Brenti toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab ettevõtte tulemusi ka dollari kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.

450 400 350 300 250 200 01.2018 €/t 2018 keskmine 340 €/t 2019 keskmine 348 €/t 07.2018 01.2019 07.2019 01.2020

Allikas: OMJ

Nagu ülaltoodud graafikust näha võib, siis erinevalt Brentist oli 1% kütteõli keskmine hind 2019. aastal 348 €/t ehk 2% kõrgem kui 2018. aastal. Selle põhjuseks oli ühelt poolt USA dollari tugevnemine ja teiselt poolt IMO 2020 merekütuste direktiiv, mille rakendumine 1. jaanuaril 2020 tõi kaasa 1% kütteõli nõudluse ja hinna kasvu juba 2019. aasta neljandas kvartalis.

CO2 kvootide hind kasvas poole võrra

Eesti põlevkiviõlitootmine on võrdsustatud toorõli tootmisega Euroopa Liidu rafineerimissektoris, mis kuulub süsinikulekke ohuga tööstuste nimistusse. Seetõttu eraldatakse põlevkiviõlitootmisele kasvuhoonegaaside (KHG) kauplemissüsteemis tasuta kasvuhoonegaaside kvoote ca 70% ulatuses.

Euroopa Liidu KHG kauplemissüsteemis ringluses olevate ühikute üldarv oli 2019. aastal ca 1,65 miljardit aastas, millest 48% oli riikide poolt oksjonitele suunatud ja 52% ettevõtetele ja projektidele tasuta eraldatud. Igal aastal vähendatakse III kauplemisperioodil 2013–2020 süsteemis olevate ühikute arvu koefitsiendiga 1,74%. Kvootide kauplemisühiku ERU hinna ja nõudmise-pakkumise reguleerimiseks rakendati alates 2019. aasta jaanuarist Turu Stabiliseerimise Reservi (MSR) mehhanismi eesmärgiga vähendada järgneval viiel aastal turul olevate kvootide arvu 24% võrra ja suunata reservfondi. Kaubeldavate kvootide vähendamine nii olulisel määral mõjutab kvootide hinda, mis kõikus 2019. aastal vahemikus 15,3–29,81 eurot tonni eest. Aasta lõpus CO2 kvoodi hind stabiliseerus ning püsis tasemel 25 €/t. CO2 kvoodi keskmine hind oli 2019. aastal 24,9 €/t, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes üle 59% kõrgem.

2019. aastal oli kogu VKG emissioonidest umbes 70% kaetud tasuta kvootidega. Kuna puudujääv 30% tuli turult osta, siis kvootide järsk hinnatõus kahjustas oluliselt VKG konkurentsivõimet globaalsel merekütuste turul. Võttes arvesse lisandunud Euroopa rohelist kokkulepet ja tasuta CO2 kvootide vähendamist kiirendatud tempos 2,2% aastas IV kauplemise perioodil aastatel 2021–2030, siis EL-i tootjate konkurentsivõime vähenemine ei peatu enne, kui KHG maksustamisest saab globaalne kokkulepe või Euroopa Liidus asuvad tootjad on turult välja tõugatud.

40 30 20 10 0 01.2017 €/t 01.2018 01.2019 01.2020 04.2020

Allikas: Refinitive

Regulatsiooni mõjul toimus 2019. aasta neljandas kvartalis turul fundamentaalne muudatus: seni kasutatud 3,5% väävlisisaldusega kütteõli nõudlus langes järsult ja 1%-lise kütteõli nõudlus kasvas. Kuna VKG põlevkiviõlide väävlisisaldus 0,7% on väga lähedal merekütuste uuele normile, siis segatakse seda erinevate puhtamate, kuid kalliste toodetega, et saada nõuetele vastav kütus optimaalse hinnaga. Kas eelmainitust tingitud VKG toodangu nõudluse kasv on ajutine või püsiv, selgub lähima aasta jooksul, kui turuosalised on uue regulatsiooniga kohanenud.


Jaanis Sepp

Finantsdirektor, juhatuse liige

Regulatsiooni mõjul toimus 2019. aasta neljandas kvartalis turul fundamentaalne muudatus: seni kasutatud 3,5% väävlisisaldusega kütteõli nõudlus langes järsult ja 1%-lise kütteõli nõudlus kasvas. Kuna VKG põlevkiviõlide väävlisisaldus 0,7% on väga lähedal merekütuste uuele normile, siis segatakse seda erinevate puhtamate, kuid kalliste toodetega, et saada nõuetele vastav kütus optimaalse hinnaga. Kas eelmainitust tingitud VKG toodangu nõudluse kasv on ajutine või püsiv, selgub lähima aasta jooksul, kui turuosalised on uue regulatsiooniga kohanenud.


Jaanis Sepp

Finantsdirektor, juhatuse liige

Kontserni majandustulemused

Esitatud andmed on konsolideeritud majandustulemused, mille aluseks on 2018. majandusaasta auditeeritud aruanded.

Aktsionäride aasta üldkoosolek

Aktsionäride aasta üldkoosolek, kus kinnitati 2019. aasta majandusaruanne, toimus 30. juunil 2020 ning sellest võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

  • kinnitada 2019. aasta majandusaruanne;
  • maksta 2019. aasta eest dividende 8 000 000 eurot;
  • jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 66 154 084 eurot.

VKG avaldab igal aastal aasta konsolideeritud finantsaruande koos audiitori otsusega. Finantsaruandluse läbipaistvus on üks peamisi korporatiivse juhtimise elemente. 21. mail 2020. aastal avaldas kontsern 2019. aasta auditeeritud konsolideeritud aasta finantsaruande. 2015. aastast osutab auditeerimisteenust kontsernile KPMG Baltics OÜ.

Müügitulu ja selle jaotumine

Kontserni 2019. aasta konsolideeritud müügitulu kasvas 23% võrreldes aasta varasemaga. Käibe kasv oli tingitud nii suurenenud toodangust (põlevkiviõlitoodete maht +6%, elektritoodang +2%) kui ka naftatoodete maailmaturu hindade kasvust (kütteõli keskmine hind +2%). Soodsad turutingimused suudeti eduka töö tulemusena pöörata 35,7 miljoni euro suuruseks puhaskasumiks, mis on 33% rohkem kui eelmisel aastal.

Tuhandetes eurodes

2016 2017 2018 2019
Müügitulu 104 270 161 282 208 924 256 763
Müüdud toodete kulu -106 147 -149 630 -170 362 -215 743
Brutokasum -1 877 11 652 38 563 41 020
Turustuskulud -3 213 -4 046 -5 841 -5 304
Üldhalduskulud -9 471 -9 480 -9 724 -11 123
Muud äritulud 9 827 7373 12 225 20 595
Muud ärikulud -1 892 -1 485 -853 -2 140
Ärikasum -6 625 4 014 34 370 43 047
Kokku finantstulud ja -kulud -8 589 -9 776 -6 901 -6 077
Kasum enne tulumaksu -15 214 -5 762 27 469 36 970
Erakorralised kulud
Tulumaks -560 -1 235
Aruandeaasta puhaskasum -15 214 -5 762 26 909 35 736

Bilanss

Viru Keemia Grupi bilansimaht vähenes 2019. aasta jooksul 3 548 euro võrra ja moodustas 31.12.2019. seisuga 718,8 miljonit eurot. 2019. aastal moodustas omakapitali osakaal bilansimahust 72%.

Tuhandetes eurodes

2016 2017 2018 2019
VARAD
Käibevara 64 649 75 552 108 992 149 819
Põhivara 519 104 479 175 613 357 568 980
VARAD KOKKU 583 752 554 727 722 348 718 800
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused kokku 52 343 50 093 172 469 76 640
Pikaajalised kohustused kokku 234 758 201 373 39 074 124 220
Kohustused kokku 287 101 251 466 211 543 200 860
Omakapital kokku 296 652 303 261 510 805 517 940
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 583 753 554 727 722 348 718 800

Investeeringud

Euroopa rohelisest kokkuleppest tingituna sisenes põlevkiviõlitööstus 2019. aastal etappi, kus iga investeering, mis eeldab pikemat tasuvust kui 3–5 aastat, peab olema väga põhjalikult kaalutud. Seetõttu vaatas VKG üle lähituleviku investeerimisstrateegia ja võttis eesmärgiks kärpida seniseid investeerimismahtusid pea kolmandiku võrra.

2019. aasta investeeringud kokku ulatusid 30,2 miljoni euroni.

image alt text

Töökindlusinvesteeringud moodustasid sellest põhiosa, kokku 19 miljonit eurot, sh amortiseerunud kaevandusmasinate asendamine ja uuendamine Ojamaa kaevanduses 4,7 miljonit eurot, maa-alused läbindusinvesteeringud 4,4 miljonit eurot ja õlitehaste remontidega seotud investeeringud VKG Oilis 5,2 miljonit eurot.

image alt text

Arendusinvesteeringud ulatusid 6 miljoni euroni, millest suurima mahuga olid VKG Oili tsirkulatsiooniõlide puhastamise projekt ligi 3,1 miljoni euroga ja poolkoksigaasi jahutamine 1,5 miljonit eurot.

image alt text

Keskkonna- ja tööohutusinvesteeringud olid kokku 5 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit eurot moodustas Jõhvi–Ahtme soojustorustiku renoveerimine ja 1,2 miljonit eurot õlitööstuse lõhnahäiringute vähendamine.

Investeeringud arendustegevusse, keskkonda ja tööohutusse

Miljonites eurodes

2016
5,4
14,4
19,8
2017
9,6
12
21,6
2018
5,3
9
14,3
2019
6,3
5
11,3
  • Investeeringud arendustegevusse
  • Investeeringud keskkonda ja tööohutusse

Laenukoormus

2019. aasta augustis allkirjastas VKG kohalike SEB, Luminor ja OP pankadega uue sündikaatlaenulepingu summas 123 miljonit eurot, millega refinantseeriti senine sündikaatlaen samade pankadega ja maksti tagasi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast võetud laen. Uus laenuleping on viieks aastaks ja tagab VKG-le rohkem vabadust erinevate projektide elluviimisel.

2019. aasta jooksul tagastas VKG pankadele laenude põhiosa kogusummas 24,5 miljonit eurot, mille tulemusena langes pangalaenude saldo aasta lõpuks 123 miljoni euroni ja võlakohustuste osakaal bilansimahust 28%-ni. Aasta jooksul tehtud investeeringuid finantseeris VKG 95% ulatuses ettevõtte rahavoost ja 5% ulatuses uute liisinglepingutega.

LAENUKOORMUS (MILJON EUROT)

2015
216,7
2016
218,7
2017
197
2018
158
2019
134

Maksukoormus

Kontserni tegevusest laekus 2019. aastal riigieelarvesse 49,6 miljonit eurot maksutulu, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 20% rohkem. Suurema osa sellest moodustasid tööjõumaksud summas 19,5 miljonit eurot (+14%) ja erinevad keskkonnatasud summas 17,5 miljonit eurot (+12%).

MAKSUKOORMUS (MILJON EUROT)

2015
17.5
11.3
3.7
1.2
33,7
2016
14.5
7.7
4.4
1.7
28,3
2017
16.1
11.2
5.8
2.2
35,3
2018
17.3
15.6
6.1
2
41
2019
19.5
17.5
7.5
5.2
49,6
  • Tööjõumaksud
  • Keskkonnatasud
  • Aktsiis
  • Muud maksud