Tootmisohutus
Kontserni tegevus on objektiivsete tegurite tõttu seotud tootmisprotsesside suurema ohtlikkusega. Töötatakse keerukate seadmetega, protsessides kasutatakse sageli kõrget temperatuuri ja rõhku. Ohutu töökeskkonna tagamiseks tuleb rakendada erilisi meetodeid ja tehnoloogiat.
VKG-s toimub tootmisohutuse valdkonnas süsteemne töö. Kehtestatud on selge, arusaadav ja täidetav ohutusreeglite süsteem. Meie töötajatel ja alltöövõtjatel on õigus loobuda ja/või keelduda inimeste tervist või keskkonda kahjustada võivate tööülesannete täitmisest.
2019. aasta numbrites
2019. aastal registreeriti kontsernis kokku 17 tööõnnetust, mis on ühe võrra rohkem, kui aasta varem. Surmaga lõppenud tööõnnetusi kontserni töötajatega aset ei leidnud. Kahjuks lõppes surmaga töövõtja töötajaga juhtunud tööõnnetus.
Tegutseme kahjujuhtumite ennetamise ja vältimise nimel. Kui õnnetus siiski juhtub, korraldatakse uurimine ja võetakse kasutusele meetmeid, mille abil minimeeritakse analoogsete õnnetuste tõenäolisust tulevikus. Profülaktilisi meetmeid rakendatakse kava kohaselt kontserni kõikides tütarettevõtetes.
Tervisekahjustuse raskusastme lõikes registreeriti kontsernis 2019. aastal neli raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja üksteist kerge kehavigastusega tööõnnetust ning kahe tööõnnetuse korral vajati ainult esmaabi saamist. Võrreldes 2018. aastaga raskete tööõnnetuste arv oli langenud kolme juhtumi võrra, kuid kergete tööõnnetuse arv kasvas 4 võrra
Rasked tööõnnetused toimusid ettevõtetes:
- VKG Kaevandused – 4
2019. aasta tööõnnetuste peamisteks põhjusteks olid:
- tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt;
- liikumistee/tööruumi mittevastavus ohutusnõuetele;
- isikukaitsevahendite mittekasutamine;
- töö ebapiisav organiseerimine.
TÖÖÕNNETUSTE ARV AASTATE KAUPA KOOS TÖÖTAJATE ARVUGA
- Kerged tööõnnetused
- Rasked tööõnnetused
- Töötajate arv
TÖÖÕNNETUSTE ARV TÖÖTAJATE KOHTA AJAVAHEMIKUS 2015-2019
| 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Töötajate arv | 1995 | 1785 | 1776 | 1761 | 1746 | |
| Tööõnnetuste arv | 14 | 26 | 19 | 16 | 17 | |
| Tööõnnetuste arv töötaja kohta | 0,007 | 0,015 | 0,011 | 0,009 | 0,010 |
Tööõnnetusi kokku (nii raskeid kui kergeid, sh esmaabi vajavaid) on aastatel 2008–2019 kõige rohkem toimunud VKG Oilis – 57, VKG Kaevandustes – 35 ja Viru RMT-s – 32. Tööõnnetuste arvukus ülalmainitud ettevõtetes on tingitud tehtava töö ohtlikkusest (allmaakaevandamine, ohtlike kemikaalide käitlemine, tehnoloogiaseadmete remont ja teenindamine) ning töötajate arvust.
Kõige olulisemad meetmed töökeskkonna parandamiseks aastal 2020:
- ohtlike olukordade registreerimise süsteemi parendamine,
- kontsernis juhtunud tööõnnetuste ning avariide põhjuste süvaanalüüs ja ennetusmeetmete kontroll,
- töötajate ja allhankijate teadlikkuse tõstmine ja ohutuskultuuri edendamine,
- tööohutuskoolituste ja -eksamite korraldamine e-õppekeskkonna vahendusel kõikides ettevõtetes,
- videojuhendite tegemine,
- kommunikatsiooni parendamine;
- töövõtjate esindajatega kohtumine.
Toome järgnevalt viimase kolme aasta statistika total recordable incident rate’ist ehk TRIR-näitajast, mis kajastab tööõnnetuste arvu miljon töötunni kohta. Kontserni keskmine TRIR-näitaja on langevas trendis: kolme viimase aastaga vähenes see 20% võrra.
PERIOODI 2017-2019 TRIR KESKMISED NÄITAJAD
| 2017 | 2018 | 2019 | ||
|---|---|---|---|---|
| Viru RMT | 12,0 | 11,2 | 6,1 | |
| VKG OIL | 6,4 | 5,7 | 3,3 | |
| VKG Energia | 0 | 9,6 | 14,9 | |
| VKG Logistika | 9,1 | 0 | 8,9 | |
| VKG Elektrivõrgud | 0 | 0 | 0 | |
| VKG Kaevandused | 5,2 | 4,2 | 6,6 | |
| VKG Soojus | 0 | 0 | 0 | |
| Kontserni keskmine | 6,0 | 5,2 | 4,8 |
Töökeskkond on valvsa hoole all
Tööohutuse teemadega tegelevad inimeste peamisteks eesmärkideks on toetada ja hoida tööohutusalaseid nõudeid pidevas fookuses, aidata arendada töökeskkonda, muutes ohutumaks ning atraktiivsemaks.
Töökeskkonnaspetsialistid on meie ladusa ja ohutu tootmisprotsesside südametunnistuseks. Kokku tegeleb kontserni töökeskkonnateemadega 10 töökeskkonnaspetsialisti. Vastav spetsialist on olemas igas tütarettevõttes, meie suurimas tütarettevõttes, VKG Oilis, on 3 inimest, teistes on üks. Töökeskkonnaspetsialistide tööd kureerib ohutus- ja kvaliteedijuht.
Kontsernis on juurutatud töökeskkonnavolinike süsteem. Kontserni peale on valitud üle 60 töötajate esindajat. Kõigil töötajatel on võimalik kandideerida töökeskkonnavolinikuks ning läbi selle võtta osa töökeskkonnanõukogu tööst. Töötajate kaasamine tööohutusega seotud aruteludesse ja töötubadesse on meie tavaline igapäevane praktika. Töökeskkonnavolinikud on meil „rahvahääle kandjad“, kelle eesmärgiks on märgata, fikseerida ning läbi selle muuta töökeskkonna paremaks. Töökeskkonnavolinikud teevad aktiivset ning tihedat koostööd töökeskkonnaspetsialistidega ning on kaasatud erinevatesse töögruppidesse. Näiteks korraldame töökeskkonnaspetsialistide ja -volinike ühiseid väljasõite teistesse ettevõttesse, tutvumaks teiste ettevõtete töötavate ja edukate praktikatega. Tütarettevõtete töökeskkonnavolinikud kohtuvad regulaarselt, kohtumiste tihedus on reguleeritud igas ettevõttes eraldi. Kord aastas toimub kõikide keskkonnavolinike üldkohtumine, mida kutsub kokku ohutus- ja kvaliteedijuht.
Töö alltöövõtjatega
Viru Keemia Grupp teeb jõupingutusi, et kaasata alltöövõtjaid tööohutuse küsimustega tegelema. Kõik lepingud sisaldavad tootmisohutuse üldiste normide ja reeglite ning ettevõttesiseste tootmisohutuse, töö- ja keskkonnakaitse eeskirjade järgmise nõudeid. Tööprotsesside juures jälgivad töökeskkonnaspetsialistid tegevuse vastavust ohutusnõuetele ja töövõtjate ohutusega seotud üksikasju. Kõrvalekaldumiste korral tehakse koostööd nende otsuse kohaselt.
Ohutuskultuur
Ohutuskultuuri alus on vastutus ja pidev areng. Ohutuskultuuri kujundamiseks on loodud seaduste nõuetel, ettevõtte standarditel ja rahvusvahelistel tavadel põhinev koolitussüsteem.
Tunnistame töötajate määravat rolli ohutu töökeskkonna hoidmisel. Seepärast pööramegi erilist tähelepanu dialoogile töötajatega. Korraldame ohutuspäevi, kus töötajad ja alltöövõtjad käsitlevad tööde tegemisel tekkivaid ohtusid ning kus osalevad ka kontserni tippjuhid. See võimaldab saada kvaliteetset tagasisidet ja kindlustada töökohtadel tekkivate raskuste operatiivse kõrvaldamise.
Laste joonistusvõistlus „Tööohutus on IN“
Aprilli algusest maikuu lõpuni kestis tööohutusele pühendatud laste joonistusvõistlus „Tööohutus on IN“. Võistlusele laekus kokku 58 vahvat, mõtiskletud, omanäolist ning hingega tehtud tööd: 10 vanemasse vanuserühma ning 48 nooremasse vanuserühma. Oma nägemuse teemast olid paberile kandnud noored kunstnikud Kohtla-Järve, Jõhvi, Illuka ja Narva koolidest.
Joonistusvõistluse eesmärk oli pöörata tähelepanu tööohutusnõuete järgimise vajalikkusele ja tööohutuse rollile, jagada sellekohast informatsiooni läbi koolilaste ka lapsevanematele ning näidata laste ettekujutust sellest, kuidas aitab tööohutusnõuetest kinnipidamine päästa inimelusid.
Sisemine foto- ja videokonkurss „Tööohutus ennekõike!“
Aprilli algusest mai keskpaigani väntas tööohutusele pühendatud sisemine foto- ja videokonkurss „Tööohutus ennekõike!“. Enim töid laekus teemal „STOPP ohtlikele töövõtetele ehk STOPP minuga-ju-ei-juhtu-seda-kunagi olukordadele!“.
Konkursi parimaks videotööks valiti Sergei Škadovi video „Tööohutus – see on elu“. Tema töös on ilmekalt kajastatud õige suhtumine kolleegi, kes ei täida tööülesandeid ohutult. Kui töötaja üritab täita tööülesannet kukkumise isikukaitsevahendeid kasutamata, peatab teda kolleeg ning juhib tähelepanu õigete kaitsevahendite kasutamisele.
Parimaks fototööks kuulutati Sergei Kirbenjovi pildiduo pealkirjaga „Tööta ohutult, tööta targalt“. Tema edastas oma töö mõtte kahe foto abil: esimesel pildil on näidatud, kuidas ei tohi töötada; teisel, kuidas on õige töid teostada. Kõrvuti asetsedes näitavad nad, kui suur vahe on töötamisel isikukaitsevahendeid kasutades ja kasutamata.
IT lahenduste kasutamine tootmisohutuses
Infotehnoloogia juurutamine on tootmisohutuse vallas kvaliteetse tulemuse jaoks hädavajalik. Praeguses etapis viime me ellu mitmeid tootmisohutuse olukorra ja riskide juhtimise digitaalsete analüüsimeetodite juurutamise projekte. Tahame juurutada väljatöötatud lahendusi kompleksselt, kaasates võimalikult palju kontserni töötajaid.
Näiteks võimaldab töötajatelt ja töövõtjatelt territooriumil ja objektidel esinevate ohtlike tegevuste ja tingimuste kohta teabe kogumise platvorm „Teata ohust!“ vastutavaid isikuid operatiivselt teavitada ja võtta meetmeid, et rikkumisi välistada.
Protsesside automatiseerimine vähendab reageerimisaega ja välistab ka olulise teabe kadumise tõenäosuse. Platvorm kogub suure hulga andmeid kohapealt. Esmase teabe analüüs võimaldab teha kindlaks tootmisohutuse seisukohast probleemsed valdkonnad, millega tuleb süsteemselt tegelda.
Veel üks suund, millega tegeleme, on seotud tootmisohutuse reegleid ja kriitilistes olukordades käitumist käsitleva koolituse üleviimisega elektroonilisse ja tulevikus ka virtuaalse reaalsuse keskkonda.
Valmisolek erakorraliste olukordade likvideerimiseks
Kontsernis on välja töötatud ja toimib meetmete kompleks, mille eesmärk on erakorraliste olukordade ennetamine ja likvideerimine kontserni tööstusettevõtetes. See süsteem tagab:
- erakorraliste olukordade ennetamise meetmete kavandamise ja elluviimise;
- töötajate ja tootmisobjektide kaitse;
- tootmisobjektide toimimise kindluse tõstmise;
- tehnilise päritoluga erakorraliste olukordade tekke riski vähenemise;
- materiaalse kahju minimeerimise erakorraliste olukordade puhul;
- loodusliku ja tehnoloogilise põhjusega erakorralise olukorra tagajärgede likvideerimise vastavate tegevuskavade järgi.
Kontsernil on regulaarsete õppuste ja treeningute plaan. Õppustel harjutavad töötajad järgmisi praktilisi tegevusi:
- teavitamine erakorralise olukorra tekkimisest;
- avarii- ja päästeüksuse valmisolekusse viimine;
- tehnoloogiliste seadmete avariivaba peatamine;
- avariiolukorra lokaliseerimine;
- individuaalsete kaitsevahendite ja esmaste tulekustutusvahendite kasutamine;
- kannatanute abistamine.
VKG pälvis Targa töösturi auhinna
Eesti Inseneride Liit ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnustasid auhinnaga Tark tööstur Eesti 2019. aasta uuendusmeelsemaid tööstusettevõtteid, kes on viimase aasta jooksul andnud head eeskuju digitaliseerimise ja automatiseerimise vallas.
Tänaseks on keskmiselt neljandik Eesti tööstussektorist tegelenud oma tootmisprotsesside digitaliseerimisega vähemalt 40 protsendi ulatuses, kuid Eesti edu globaalses konkurentsis tagab ühtlane ja pidev digitaalsete lahenduste rakendamine tööstuses.
Suurettevõtete kategoorias pälvis auhinna Viru Keemia Grupp, kuna ettevõte on viimase aastaga liidestanud omavahel mitmeid automaatseid süsteeme ja tõhustanud äriprotsesse. Targa töösturi auhinnaga tõstetakse esile ettevõtjaid, kes on panustanud Eesti majanduse lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvule ning aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.
