Majanduskeskkond ja peamised majandustulemused
Kaks viimast aastat osutusid väga erakordseteks, mis kahtlema kajastus ka kontserni finantsnäitajates. Allpool toome välja aruandlusperioodi peamised majandustulemused.
COVID-19 pandeemia tõttu toimus 2020. aastal maailma majanduses langus, mida pole nähtud alates teise maailmasõja lõpust. Kuigi veel 2020. aasta jaanuaris prognoosis Maailmapank alanud aasta globaalseks majanduskasvuks 2,5%, siis aasta hiljem hinnatakse tegelikuks tulemiks 4,3% langust. Ka Eesti majandus kukkus 2020. aastal, kuid muu maailmaga võrreldes mõnevõrra vähem. Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse kogutoodang 2,9%. Vaatamata majanduslangusele Eesti keskmine bruto kuupalk jätkas tõusmist. Kuigi 2020. aasta palgatõus oli viimase kümnendi väikseim ehk 2,9% (2019. aastal 7,4%), siis palga- ja majandustõusu vahe oli kümnendi suurim ehk 5,8%. Kuna samal ajal tööjõu tootlikkus hõivatu kohta ei muutunud, siis võib järeldada, et kogu kriisi raskus jäi Eestis ettevõtjate kanda.
2021. aasta oli maailma majanduses COVID-19 šoki järgne taastumise aasta. Kuigi COVID-19 mõjutas jätkuvalt meie igapäeva tegemisi, siis tänu vaktsiinide kiirele levikule ja keskpankade rahatrükile paranes üldine majandusaktiivsus hüppeliselt. Kui 2020. aasta globaalne majanduskasv -3,3% oli Maailmapanga andmeil madalaim alates teise maailmasõja lõpust, siis 2021. aasta globaalseks majanduskasvuks oodatav 5,5% kaldub sama graafiku teise äärmusesse. Viimati oli globaalne majanduskasv kiirem 1972 ja 1973, kui sarnaselt tänasele vedas majanduse kasvu energiakandjate kiire hinnatõus.
Väike ja avatud Eesti majandus rallis 2021. aastal veelgi kiiremas tempos. Statistikaameti andmetel tegi Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) viimase 15 aasta kiireima hüppe 8,3% (2020 – 3,0%). Kuna keskmine brutokuupalga kasv 6,9% (2020 – 2,9%) jäi samal ajal viimaste aastate keskmise taseme lähedale, siis oli see kümne aasta jooksul esimest korda madalam kui SKT tõus. 2022. aastal oodatakse jätkuvat palkade tõusu kiirenemist, kuid majanduskasvu prognoosimisel ollakse Venemaa algatatud Ukraina sõja tõttu ettevaatlikud.
VKG finantstulemusi mõjutab enim just globaalsel õliturul toimuv. Kuigi 2020. aasta algas paljulubavalt, siis Hiinast edasi levinud koroonaviirus viis juba jaanuaris õlihinnad langusesse. Järgnenud hinnasõda Saudi Araabia ja Venemaa vahel lisas õli tulle ja 21. aprillil 2020. aastal sulgus enim jälgitav Brenti toornafta tasemel 19,33 $/bbl, samas kui WTI futuur kukkus ajaloos esimest korda miinuspoolele. USA toetusel saavutasid OPEC ja Venemaa peagi uued kokkulepped, mille tulemusena Brent stabiliseerus juuni alguseks tasemel 43 $/bbl. Alles novembris saabunud uudised vaktsiinist andsid uue tõuke tõusuks. Aasta keskmine Brent jäi siiski tasemele 43 $/bbl, mis on 33% madalam kui 2019. aastal ja ühe dollari võrra madalam kui 2016. aasta kriisis.
2021. aasta üldine majandusaktiivsuse kiire kasv taastas nõudluse ka kütuste järele, aga kuna OPEC+ suurendas samal ajal nafta pakkumist ettevaatlikult ja USA kildaõli tootjatel võtab kriisist taastumine aega, siis piiratud pakkumise ja kasvava nõudluse taustal liikusid 2021. aastal kütuste hinnad peamiselt tõusu suunas. Aasta algas Brenti hinnaga 51 $/bbl ja tipphetk saavutati oktoobri lõpuks tasemel 86 $/bbl. Uudised uue ja eriti nakkuva Omicron tüve levikust tõmbasid detsembri alguseks toornafta hinna tagasi 70 $/bbl kanti, aga aasta viimasel nädalal tehtud hüppe toel lõpetas Brent 2021. aasta tasemel 78 $/bbl. Aasta keskmiseks hinnaks kujunes 71 $/bbl, mis on 65% kõrgem kui eelmisel kriisiaastal.
VKG müüb enamiku toodetud õlidest 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt. Võrreldes Brent toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna õliturg arveldab dollarites, aga VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab ettevõtte tulemusi ka dollari ja euro kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.
1%-lise kütteõli hind, 2020–2021
Nagu graafikult näha, siis tegi ka 1% kütteõli hind 2021. aastal korraliku tõusu, alustades aastat 260 €/t tasemelt ja lõpetades 420 €/t tasemel. Aasta keskmiseks kütteõli hinnaks kujunes 378 €/t, mis oli 60% kõrgem kui aasta varem. Brentiga võrreldes oli kütteõli keskmise hinna tõus nõks madalam ja selle põhjuseks peamiselt nõrgem dollari kurss, keskmiselt 1,18 (2020: 1,14).
VKG majandustulemused on suuresti sõltuvad väliskeskkonna mõjudest kolmes valdkonnas:
- Põlevkiviõli kui VKG peamine toode konkureerib teiste kütuseliikidega globaalselt avatud toorainete turul, kus hinnad on volatiilsed ja kontsernil puudub võime neid mõjutada.
- Põlevkivi ressursi kui VKG peamise tootmissisendi kättesaadavus sõltub regulatiivsetest otsustest.
- Regulatiivne keskkond nii globaalsel, Euroopa Liidu (EL) kui ka siseriiklikul tasandil läbi erinevate keskkonnaregulatsioonide ja -eeskirjade mõjutab VKG tegevust olulisel määral.
CO2 heitmekvootide hinnad lõid rekordeid
CO2 kvoodi hind näitas viimase kahe aasta jooksul kasvutrendi, jõudes 2021. aastal hinnarekordini.
2020. aasta alguses oli CO2 kvoodi hind 24,4 eurot tonni eest, kuid esimese kvartali lõpuks oli see kukkunud juba 17,7 €/t. Hinnalanguse peamiseks põhjuseks esimesel kvartalil oli puhkenud Covid-19 pandeemia, mis tõi endaga maailmaturgude languse. Tekkinud olukord põhjustas turuosaliste CO2 heitmekvootide müügi kasvu. Teisest kvartalist näitas aga CO2 kvoodihind juba kasvutrendi, jõudes aasta lõpuks 32,7 €/MWh tasemele.
2021. aasta algusel oli CO2 heitmekvoodi hind 33,7 €/t ning esimese poolaasta lõpuks oli hind kasvanud 56,4 euroni. Ka aasta teisel poolel säilis hinnatõusu trend. CO2 heitmekvootide keskmine hind 2021. aastal oli 53,7 eurot tonni eest, kasvades 2020. aastaga võrreldes 116,3% võrra. Enneolematult kõrged maagaasi ja CO2 heitmekvootide turuhinnad tõid endaga kaasa rekordiliselt kõrged elektrihinnad Eesti elektriturul.
2020. aasta CO2 keskmine hind
24,8€/t2021. aasta CO2 keskmine hind
53,7€/tElektrihindade tõus tähendabki tegelikult seda, et rohepööre on hakanud vilja kandma. Kõik riskid vähemalt energiahindade puhul olid ammu ette teada: taastuvenergiaallikate juhitamatus (mida teha siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu), seniste fossiilsete tootmisvõimsuste järk-järguline sulgemine ning CO2 kvootide kallinemine (loetud kuudega on kvoodi hind kasvanud 2,5-kordseks). Mõnes mõttes juhtuski tänavu energiahindade n-ö täiuslik torm, kus elektrienergia nõudluse kasvutingimustes realiseerusid kõik eelnevalt loetletud riskid ja lisandus veel suuresti poliitiline tegur maagaasi napi pakkumise näol.
Viljar Kirikal
VKG regulaatorsuhete juht
Elektrihindade tõus tähendabki tegelikult seda, et rohepööre on hakanud vilja kandma. Kõik riskid vähemalt energiahindade puhul olid ammu ette teada: taastuvenergiaallikate juhitamatus (mida teha siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu), seniste fossiilsete tootmisvõimsuste järk-järguline sulgemine ning CO2 kvootide kallinemine (loetud kuudega on kvoodi hind kasvanud 2,5-kordseks). Mõnes mõttes juhtuski tänavu energiahindade n-ö täiuslik torm, kus elektrienergia nõudluse kasvutingimustes realiseerusid kõik eelnevalt loetletud riskid ja lisandus veel suuresti poliitiline tegur maagaasi napi pakkumise näol.
Viljar Kirikal
VKG regulaatorsuhete juht
EL-i heitmekaubandussüsteemi (HKS) muutuva määraga CO2 saastetasu on üks EL-i kliimapoliitika kesksetest instrumentidest. HKS-i kasutuselevõtu otsustasid 2003. aastal ühenduse moodustanud 15 liikmesriiki. Hilisemaile liitujaile, nende hulgas Eestile, on HKS olnud vaid asjaolu, millega tuleb ühendusse astudes leppida.
CO2 välisõhku paiskamise lubamiseks väljastavad EL-i liikmesriigid keskkonnalube. Keskkonnaloa menetlemisel on loa väljastaja täitnud kohustuse hinnata, et kavandatav tegevus ei ületa keskkonnataluvust. Nii on ka HKS-i arvatud tegevusaladel antud keskkonnaloaga riigi kinnitus, et tegevus on keskkonnanõuetega kooskõlas ja käitiste valdajatel on õigus lubatud piirides paisata välisõhku CO2.
Kontserni majandustulemused
Esitatud andmed on konsolideeritud majandustulemused, mille aluseks on 2020. ja 2021. majandusaasta auditeeritud aruanded.
Majandusaastaaruandeid kinnitatakse aktsionäride aasta üldkoosolekul. 2020. ja 2021. aasta üldkoosolekud, kus kinnitati majandusaruanded, toimusid vastavalt 31. mail 2021 ja 21. juunil 2022 ning neist võttis osa 100% aktsiatega esindatud häältest. Aktsionäride üldkoosolekutel võeti vastu järgmised otsused:
- kinnitada 2020. ja 2021. aasta majandusaruanded;
- maksta 2020. ja 2021. aruandlusaastate eest välja dividendid vastavalt 8 000 000 ja 8 000 000 euro ulatuses;
- jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist on 2021. aastal 380 398 896 eurot ning 2022. aastal 452 809 592.
VKG avaldab igal aastal aasta konsolideeritud finantsaruande koos audiitori otsusega. Finantsaruandluse läbipaistvus on üks peamisi korporatiivse juhtimise elemente. 21. mail 2020. aastal avaldas kontsern 2019. aasta auditeeritud konsolideeritud aasta finantsaruande. 2015. aastast osutab auditeerimisteenust kontsernile KPMG Baltics OÜ.
Müügitulu ja selle jaotumine
Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu langes 19% võrreldes aasta varasemaga. Käibe langus oli tingitud nii vähenenud toodangust (põlevkiviõlitoodete maht −5%, elektritoodang −6%) kui ka naftatoodete maailmaturu hindade langusest (kütteõli keskmine hind −32%). Võrreldes turuhindadega langes käive vähem, kuna tulevikutehingute arvelt õnnestus teenida täiendavat kasumit 11,7 miljonit eurot. Kokkuvõttes õnnestus kontsernil vaatamata ebasoodsatele turutingimustele lõpetada aasta 8,6 miljoni eurose puhaskasumiga.
2021. aasta konsolideeritud müügitulu kasvas 37% võrreldes aasta varasemaga. Käibe kasv oli seotud peamiselt maailmaturu kütusehindade taastumisega võrreldes eelmise kriisiaastaga. Samas nii põlevkiviõlitoodete kui ka elektritoodang 2021. aastal vähenes (vastavalt −2% ja −8%) tulenevalt Petroteri tehaste väiksemast tööajast. Kokkuvõttes võib 2021. aasta majandustulemustega rahule jääda, kuna paranenud turutingimused võimaldasid ettevõttel teenida 49,8 miljonit eurot puhaskasumit.
Tuhandetes eurodes
| 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | ||
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 208 924 | 256 763 | 207 841 | 285 523 | |
| Müüdud toodete kulu | -170 362 | -215 743 | -216 077 | -275 880 | |
| Brutokasum | 38 563 | 41 020 | -8 236 | 9 643 | |
| Turustuskulud | -5 841 | -5 304 | -5 548 | -5 232 | |
| Üldhalduskulud | -9 724 | -11 123 | -11 179 | -12 722 | |
| Muud äritulud | 12 225 | 20 595 | 40 942 | 66 283 | |
| Muud ärikulud | -853 | -2 140 | -1 232 | -1 793 | |
| Ärikasum | 34 370 | 43 047 | 14 748 | 56 178 | |
| Kokku finantstulud ja -kulud | -6 901 | -6 077 | -4 424 | -1 860 | |
| Kasum enne tulumaksu | 27 469 | 36 970 | 10 324 | 54 319 | |
| Erakorralised kulud | |||||
| Tulumaks | -560 | -1 235 | -244 | -4 532 | |
| Aruandeaasta puhaskasum | 26 909 | 35 736 | 10 080 | 49 787 |
Bilanss
Viru Keemia Grupi bilansimaht vähenes 2020. aasta jooksul 48 469 euro võrra, kuid 2021. Aastal, vastupidi, kasvas 347 787 euro võrra, moodustades 31.12.2021 seisuga 1 018 118 miljonit eurot. 2020. ja 2021. aastatel moodustas omakapitali osakaal bilansimahust vastavalt 77% ja 90%.
Tuhandetes eurodes
| 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | ||
|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | |||||
| Käibevara | 108 992 | 149 819 | 158 937 | 198 028 | |
| Põhivara | 613 357 | 568 980 | 511 394 | 811 342 | |
| VARAD KOKKU | 722 348 | 718 800 | 670 331 | 1 009 370 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||||
| Lühiajalised kohustused kokku | 172 469 | 76 640 | 51 435 | 76 586 | |
| Pikaajalised kohustused kokku | 39 074 | 128 877 | 102 191 | 27 333 | |
| Kohustused kokku | 211 543 | 205 517 | 153 626 | 103 920 | |
| Omakapital kokku | 510 805 | 513 283 | 516 705 | 905 451 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 722 348 | 718 800 | 670 331 | 1 009 370 |
Investeeringud
Euroopa rohelise kokkuleppe surve tõttu vaatas kontsern 2019. aasta lõpus üle oma investeerimisstrateegiad ja otsustas 2020. aasta investeeringuid vähendada 20 miljoni euroni (2019. aastal 30,2 miljonit eurot). COVID-19 pandeemiast tingitud õlituru kriisi tõttu kärbiti aasta jooksul investeeringute plaane veel 6 miljoni euro võrra 14,2 miljoni euroni. 2021. aastal investeeringute maht taas kasvas ja aastaseks summaks kujunes 23,9 miljonit eurot
Aruandluse perioodi jooksul jagunesid investeeringud erinevate valdkondade vahel alljärgnevalt.
Töökindlusinvesteeringud moodustasid 2020. aastal kokku 11,6 miljonit eurot, sh amortiseerunud kaevandusmasinate asendamine ja uuendamine VKG Kaevandustes 3,1 mln eurot, maa-alused läbindusinvesteeringud 3,6 mln eurot ja õlitehaste remondiga seotud investeeringud VKG Oilis 2 mln eurot. 2021. aastal suunati töökindlusesse 16,4 miljonit eurot, sh amortiseerunud kaevandusmasinate asendamine ja uuendamine VKG Kaevandustes 3,8 miljonit eurot, maa-alused läbindusinvesteeringud 3,7 miljonit eurot ja õlitehaste kapitaalremontidega seotud investeeringud VKG Oilis 4,7 miljonit eurot ja VKG Energia, VKG Soojuse ning VKG Elektrivõrkude erinevad töökindlusprojektid kokku 2,4 miljonit eurot.
Arendusinvesteeringud ulatusid 2020. aastal 1,6 miljoni euroni, millest suurima mahuga olid VKG Elektrivõrkude uute klientide liitumised 0,4 mln eurot, VKG Energia projektid 0,4 mln eurot ja VKG Oili projektid 0,2 mln eurot. 2021. aastal moodustasid arendusinvesteeringud juba 6,3 miljoni eurot, millest suurima mahuga olid VKG Oil Petroter I rekonstrueerimisprojekt 3,7 miljonit eurot, VKG Oili teised projektid 0,7 miljonit eurot, VKG Energia 0,5 miljonit eurot, IT-valdkonna arendused 0,7 miljonit eurot.
Keskkonna- ja tööohutusinvesteeringud olid 2020. aastal kokku 0,9 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit eurot moodustasid VKG Oili ja 0,3 miljonit eurot VKG Energia erinevad keskkonnaprojektid. Mullu jäid selle valdkonna investeeringud peaaegu samal tasemele, 0,4 miljonit eurot moodustas VKG Oili ja 0,4 miljonit eurot VKG Kaevanduste erinevad keskkonnaprojektid. 2022. aasta planeeritav investeeringute maht on tõstetud 36 miljoni euroni, kasvu peamiseks põhjuseks on juba 2021. aastal alustatud Petroter I rekonstrueerimise projekt.
Investeeringud arendustegevusse, keskkonda ja tööohutusse
Miljonites eurodes
- Investeeringud arendustegevusse
- Investeeringud keskkonda ja tööohutusse
Laenukoormus
2020. aasta jooksul tagastas VKG pankadele laenude põhiosa kogusummas 21 miljonit eurot, mille tulemusena langes pangalaenude saldo aasta lõpuks 96,3 miljoni euroni. Lisaks tagastati muid laenukohustusi summas 13,4 miljonit eurot. Sellega kaasnevalt on kontserni võlakohustuste osakaal bilansimahust langenud 28%-ni. Aasta jooksul tehtud investeeringuid finantseeris kontsern 91% ulatuses ettevõtte rahavoost ja 9% ulatuses uute liisingulepingutega.
2021. aasta juunis otsustas VKG ennetähtaegselt tagastada pankadele kogu võetud sündikaatlaenu, et vabaneda pankade poolt seatud piirangutest ja kohustustest ettevõtte juhtimisel. Seoses sellega on kontserni muutunud peaaegu võlavabaks. Ainukesed kehtivad laenukohustused on seotud kas liisingu või pikaajaliste rendilepingutega. Ülevaate laenukohustuste arengust annab allolev tabel:
LAENUKOORMUS (MILJON EUROT)
Maksukoormus
2020. aastal laekus VKG tegevusest riigieelarvesse 36,3 miljonit eurot. Suurema osa maksukoormusest moodustasid tööjõumaksud (18,8 miljonit eurot) ning erinevad keskkonnatasud (9,7 miljoni eurot). 2021. aastal maksis kontsern maksudena riigieelarvesse 45,4 miljonit eurot (+25,1%), millest 19,5 miljonit eurot olid tööjõuga seotud maksud ning 19,2 miljonit eurot keskkonnatasud. Aastaga on keskkonnatasud kasvanud 101% võrra.
MAKSUKOORMUS (MILJON EUROT)
- Tööjõumaksud
- Keskkonnatasud
- Aktsiis
- Muud maksud