Sisukord
7

Puhtama keskkonna nimel

Ükskõik millise maavara kaevandamine ja tootmine mõjutab mingil määral ümbritsevat keskkonda. Selletõttu püüame alati teha rohkem kui seadused ja regulatsioonid ette näevad.

Euroopalikud ja riigisisesed suundumused annavad meile kindla signaali, et põlevkiviõli tootmine ei mahu kliimaneutraalsuse raamistikku ja uude rohelisse majandusmudelisse. Ühelt poolt on see suur väljakutse ja ümberkorraldus, teisalt aga innustab meid veelgi aktiivsemalt otsima uusi arenguvõimalusi, jäädes suurtööstusettevõtteks, usaldusväärseks partneriks riigile, kohalikele kogukondadele ning meie inimestele.

Viru Keemia Grupi keskkonnakaitseline eesmärk on vähendada põlevkiviõli tootmise jalajälge ja keskkonnamõju, kasutades tõhusalt põlevkivi ressursse ja parimat võimalikku tehnoloogiat.

Meie keskkonnategevuse keskmes on senisest enam Euroopa rohelepe ja Fit for 55 eelnõu ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika eesmärkide taustal on VKG alustanud investeerimist tootmistegevuse laiendamiseks uutes valdkondades, mis toetab uut kliimakindlat majandusmudelit. Samuti jätkame investeeringuid tootmisprotsesside optimeerimisse ja efektiivsuse suurendamisse, vähendades seeläbi keskkonnamõjusid.

Strateegiline visioon tööstuse mõju vähendamiseks

Keskkonnaalase tegevuse põhisuundadeks on välisõhu heitmete vähendamine, eriti väävliühendite ja ebameeldivat lõhna tekitavate heitmete osas. Suurt tähelepanu pöörame kogu tootmisahela energiaefektiivsuse tõstmisele ning jäätmetele taaskasutusvõimaluste otsimisele.

Keskkonnaalased eesmärgid on järgmised:

  • kontsernile on oluline rakendada ringmajanduse põhimõtet, mis tagab ressursside efektiivseima kasutamise;
  • vähendame ebameeldivat lõhna tekitavaid saasteallikaid;
  • kaevandamisega seotud mõjude minimiseerimine ja aheraine maksimaalseks taaskasutamiseks täiendavate võimaluste leidmine;
  • põlevkivitöötlemise PVT arendamine ja olemasoleva tootmisahela maksimaalne pikendamine.

Kontsernis on välja kujunenud järgmised keskkonnaalased juhtpõhimõtted

  • Toimime rahvusvahelise standardi ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi alusel. Samuti on kontserni tütarettevõtted juurutanud kvaliteedi juhtimissüsteemi ISO9001, töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi ISO45001 ning VKG Oil ja VKG Energia energiajuhtimissüsteemi ISO50001.
  • Oma igapäevases tegevuses järgime Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid.
  • Identifitseerime ettevõtte tootmistegevusega kaasnevad keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju ning hindame nende vastavust seadusandlusele ja teistele nõuetele.
  • Peame oluliseks asjakohaste ametiasutuste ja piirkonna elanike teavitamist ettevõtte tegevusest ja võimalikest mõjudest keskkonnale.
  • Pöörame suurt tähelepanu säästva arengu ja ringmajanduse põhimõtete edendamisele ettevõttes. Tootmisprotsessis tekkivate jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitlushierarhiast.
  • Peame oluliseks koostööd teadus- ja uurimisasutustega, nii erinevate keskkonnaalaste väljakutsete lahendamisel, keskkonnamõjude hindamisel kui ka uute tehnoloogiate väljatöötamisel.
  • Innustame töötajaid keskkonnakaitsealaste teadmiste täiendamisel ning tervitame ja ergutame nende teadmiste rakendamist praktikas.
  • Töötame põlevkivi väärtustamise suunas, eesmärgiga luua võimalikult pikk toodete väärtusahel ning efektiivne tootmine.

Aruandluse perioodil läbi viidud keskkonna-alased uuringud

  • kontsernis tekkivate CO2 heitkoguste tõendamine ning süsteemi täiustamine;
  • Ojamaa kaevanduse piirkonna põhjavee ja pinnavee seire;
  • Ojamaa kaevanduse ja selle laienduse hüdrogeoloogilise mudeli arendamine ning keskkonnamõjude hindamine;
  • Ahtme SEJ tuhaväljaku põhjavee seire;
  • prügila haljastuse katsemetoodika ja tulemuste analüüs;
  • uue tööstusjäätmete prügila keskkonnamõju strateegiline hindamine;
  • metsise seire teostamine;
  • päikeseelektrijaama ja alustarindi keskkonnamõju eelhindamine;
  • Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste piirkonna põhjavee ja pinnavee seire;
  • Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnamõjude hindamine;
  • Biotoodete tootmiskompleksi keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Jumbo image

Keskkonnajalajälg

Kontsern panustab jätkuvalt süsinikuheite vähendamisele suunatud arendustegevustesse, mille raames otsitakse võimalusi vähendada põlevkiviõli tootmise keskkonnajalajälge.

Ühtlasi on VKG uuendatud kliimapoliitika eesmärkide valguses analüüsimas investeerimisvõimalusi tootmistegevuse laiendamiseks uutes valdkondades, toetamaks suunitlust kliimaneutraalsusele.

Analüüsimaks kogu kontserni süsinikujalajälge, tellis VKG 2023. aastal esmakordselt välistelt nõustajatelt UAB Vesta Consulting ja Nomine Consult OÜ vastavalt kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) põhimõtetele oma mõjualade (scope) 1, 2 ja 3 süsinikujalajälje hinnangud. Esimeses etapis koostatud mõjualade 1 ja 2 raporti tulemusel moodustasid suurema osa kontserni heitkogustest otsesed ehk tootmisprotsessidest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused. Otseste heitkoguste vähendamiseks teeme iga-aastaseid energia- ja kütusekulu auditeid, otsime uusimaid ja uuenduslikke tehnoloogiaid. Kaudsed heitkogused energiakasutusest (mõjuala 2) on seotud taastumatu elektrienergia kasutamisega. Väliste toodete ja teenuste kasutamise ning kontserni toodangu tarbijate poolt kasutamisega seonduv heitkoguste süvaanalüüs (mõjuala 3) valmib 2024. aasta jooksul.

Event image

2022. aastal viidi lõpule üle kolme aasta kestnud VKG Oil Kiviter ja Petroter keskkonnakomplekslubade muutmised. Lubade muutmisel tehti muudatusi väheolulise mõjuga heiteallikate koosseisus, viidi andmed ja keskkonnakaitse tingimused vastavusse aastate jooksul muutunud õigusaktidega ning võimaldati poolkoksi andmine Keskkonnaministeeriumile riigi prügila rekonstrueerimiseks.

Event image

2021. aastal alustatud Petroter I õlitootmise tehase rekonstrueerimise projekti raames asendati 2022. aastal seadme katel-utilisaator, elektrifilter jt tootmisprotsessi oluliselt mõjutavad komponendid, mille tulemusel vähenes tehase CO2-heide ligi kümme korda ning tolmu heide poole võrra. See tähendab Kohtla-Järve õhukvaliteedile olulist positiivset mõju.

Event image

VKG Oil luges 2022. aastal edukalt lõppenuks katsetused ohtlike jäätmete prügila haljastamisel reoveesette komposti taaskasutamise abil. Katse II etapi lõpuks kasvas juba ligi 17 000 ruutmeetrisel alal elujõuline taimkate, mis näitab senisest hüdrokülviga haljastamise meetodist oluliselt paremaid tulemusi. Uue haljastusmetoodika kasutuselevõtule eelnevalt tuleb vastav täiendus teha ka keskkonnakompleksloal ja see on plaanis aastal 2024.

Event image

Olulise muudatusena juurutati 2022. aastal VKG Oil METEO rakendus, mille eesmärgiks on meteoroloogiliste andmete operatiivse jagamise abil tootmisüksuste reageerimiskiiruse tõstmine võimalike lõhnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks.

Event image

Jätkati VKG Kaevanduste varasemate taotluste alusel Ojamaa kaevanduse keskkonnaloa ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmiste, sh keskkonnamõjude hindamistega. Kui Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ühise keskkonnamõju hindamisega 2024. aastal veel jätkatakse, siis Ojamaa kaevanduse laienduse keskkonnamõju hindamise aruande tunnistas Keskkonnaamet 2023. aastal nõuetele vastavaks ja jätkas vastava keskkonnaloa muutmisega.

Event image

9.12.2022 esitas VKG Kaevandused Keskkonnaametile taotluse Uus-Kiviõli II keskkonnaloale vee ja õhu eriosade lisamiseks (põhjaveekihist kaevandusvee ümberjuhtimine suublasse ja maa-aluste lõhketöödega kaasnevate saasteainete läbi tuulutusšurfi välisõhku väljutamine) ning olemasoleval loal trassikoridori muutmiseks (Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaalt Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumile). Keskkonnaamet muutis Uus-Kiviõli II keskkonnaluba ja kandis loale vee ning õhu osa. Trassikoridori muutmise menetlus kestab edasi 2024. aastal. Lisaks esitati 2022. aastal VKG Kaevanduste poolt Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise taotlus seoses päikesepargi alustarindi rajamisega ning see menetlus oli 2023. aasta lõpus veel pooleli.

Juhtimissüsteem

Vähendamaks järjekindlalt keskkonnamõju, toimib kontsernis rahvusvahelise standardi ISO 14001 nõuetele vastav keskkonnasäästliku juhtimise süsteem.

Suurem osa Viru Keemia Grupp ASi tütarettevõtetest lähtuvad rahvusvahelistest ISO standarditest

VKG Oilil on 2006. aastast keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadid ISO 14001 ja ISO 9001, lisaks on juurutatud töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001 ning alates 2019. aastast energia juhtimissüsteem ISO 50001.
VKG Energial on töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001 ning alates 2013. aastast ka keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001. Lisaks on rakendatud energia juhtimissüsteem ISO 50001.
VKG Kaevandustel on juurutatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001.
VKG Elektrivõrkudel on kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO 45001.
VKG Logistikal on keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 14001 ja ISO 9001 ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ISO45001.

Investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnatasud

VKG on olulise keskkonnamõjuga ettevõte ja saastaja-maksab-printsiibist lähtudes tasub keskkonnakasutuse ja heitmete eest keskkonnatasusid.

2022. aastal maksis kontsern riigile keskkonnatasusid 35,8 miljonit eurot, 2023. aastal 25,1 miljonit eurot. 2022. aastal suurenesid ja 2023. aastal vähenesid makstud tasud hüppeliselt põlevkivi kaevandamise eest makstava ressursitasu arvelt.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 vastu võetud määrusele „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“, määratakse põlevkivi kaevandamise tasu iga kolmekuise perioodi (aruandekvartal) kaupa vastaval sel perioodil kehtinud keskmisele üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturuhinnale. Nimetatud kütteõli maailmaturuhind tõusis 2022. aastal seoses Vene-Ukraina sõja ja muutunud majandusolukorraga rekordilistesse kõrgustesse ning mõjutas samaväärselt põlevkivi kaevandamise eest makstavat ressursitasu. 2023. aastal olid raske kütteõli maailmaturuhinnad madalamad, mis tingis ka väiksema põlevkivi kaevandamisõiguse tasu.

Kontserni poolt tasutud keskkonnatasud (Miljon eurot)

(ei sisalda püüdeseadmete, keskkonnaseire, keskkonnauuringute jms kulusid)

0
10
20
30
2015
8,80
2016
7,70
2017
11,20
2018
14,80
2019
15,60
2020
8,20
2021
18,50
2022
35,80
2023
25,10

VKG panustab keskkonnamõju minimeerimisse ja töötab pidevalt protsesside tõhustamise nimel. Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi potentsiaali täielik kasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik investeerida parima võimaliku tehnoloogia arendamisesse ja keskkonnakaitsesse, osaleda seadusandlike aktide väljatöötamisel, teostada tootmise ja keskkonna seiret, optimeerima tootmist ja juurutada energiatõhusaid lahendusi. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlus ning kasvavad tootmisvajadused seavad järjest suuremaid nõudmisi ja uusi kõrgemaid keskkonnaalaseid eesmärke kontserni ettevõtetele.

VKG jagab investeeringud keskkonnakaitsesse kaheks:

  1. otseselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud,
  2. kaudselt keskkonnamõju vähendavad investeeringud.

Otseselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute hulgas on kajastatud investeeringud, mille puhul saavutatakse keskkonnamõju vähenemine kohe. Sinna alla kuuluvad kõik nn toruotsa investeeringud (püüdeseadmed), mahutiparkide renoveerimine, olemasolevate saasteallikate likvideerimise või vähendamisega seotud investeeringud, jäätmete käitlemisega seotud investeeringud jms.

Kaudselt keskkonnamõju vähendavate investeeringute all on kajastatud tegevused, mis vähendavad keskkonnamõju pikaajalise järjepideva tegevuse käigus. Sinna kuuluvad näiteks investeeringud loodusressursse säästvatesse tehnoloogiatesse, sh olemasolevate seadmete parendamine ja uute efektiivsemate tehnoloogiate arendamine/rakendamine.

Otsesed ja kaudsed keskkonnamõju vähendavad investeeringud (Miljon eurot)

2017
7,85
7,85
26,14
18,29
Otsesed
Kaudsed

Aastail 2017-2020 oli VKG otseste keskkonnainvesteeringute põhieesmärgiks lõhnaainete heite vähendamine. 2017. aastal avaldati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“, mille põhjal tellis VKG Oil täiendavad mõõtmised ning lõhnaainete modelleerimise oma tootmisterritooriumil. Saadud tulemustele toetudes koostas ettevõtte uue lõhnaainete vähendamise tegevuskava, millega plaaniti tegevusi kokku ca 1,1 miljoni euro ulatuses. 2020. aastal teostati lõhnaainete tasemete mõõtmisi võetud meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ning viidi läbi lõhnaaine heiteallikate inventuur.

2023. aastal alustati Kliimaministeeriumi tellimusel Kohtla-Järve Järve linnaosa piirkonnas uue välisõhu kvaliteedi uuringuga, et hinnata 2015.–2016. a lõhnauuringu järgselt võetud meetmete tõhusust (lõhnahäiringut tekitavate tööstusettevõtete rakendatud lõhnaaine esinemise vähendamise kavades toodud meetmete poolt avaldatud mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile).

2020. aastal realiseeriti jahutite projekt, mille raames paigaldati VKG Oil õlitootmise protsessi tekkiva poolkoksigaasi torustikule kolm ja destillatsiooniseadmele kaks jahutit. Selle tulemusel vähenes kontserni aastane CO2 heitkogus ligi 12 000 tonni võrra. Olulised investeeringud tehti ka soojustrasside renoveerimisse ning ohtlike jäätmete prügila niisutussüsteemi ja Põhja SEJ suitsugaaside väävliärastusseadmete tööefektiivsuse tõstmisesse.

Kontserni suurimad lõpetatud ja tegemisel olevad keskkonnaprojektid

2022. aastal oli VKG suurimaks investeeringuks Petroter I tehase rekonstrueerimise projekt rahalises kogumahus 23,5 miljonit eurot. 2023. aastal olid suurimad investeeringud Uus-Kiviõli kaevanduse lintkonveierite ehitusse.

Card image

Petroter I tehase rekonstrueerimine

Viru Keemia Grupi esimene Petroter-tehnoloogial töötav põlevkiviõlitehas käivitati 2009. aastal. Petroter I tehas on oma tegevusaja jooksul töödelnud üle 10 miljoni tonni põlevkivi ja tootnud üle ühe miljoni tonni valmis põlevkiviõli. 2021. aastal algasid aktiivsed ettevalmistused Petroter I tehase suuremahuliseks rekonstrueerimiseks ning 15.06.-10.11.2022 toimus tootmise seisak ehitustöödeks.

Tööde käigus asendati Petroter I tehases:

  • katel-utilisaator,
  • elektrifilter,
  • tuhasoojusvaheti viis plokki,
  • tolmukamber,
  • reaktori vooderdus,
  • märgpuhastusseadme õhkjahutid,
  • destillatsioonikolonni sisemised seadmed,
  • automaatjuhtimissüsteem.

Tehase rekonstrueerimine suurendas põlevkivi töötlemisvõimsust 140 tonnilt 160 tonnile tunnis ning tänu reaktori moderniseerimisele suurenes ka ühest tonni põlevkivist saadava põlevkiviõli saagis. Kõige olulisem ja mastaapsem muudatus oli suitsugaaside puhastamise eest vastutava katel-utilisaatori väljavahetamine, mille tulemusena vähenes suitsugaaside keskkonnamõju ning suitsugaasides sisalduvat jääksoojust saab edaspidi tõhusamalt kasutada auru ja sooja vee tootmiseks. Investeeringu maht oli üle 24 miljoni euro.

CO2 eriheide tonni õli kohta

-20 %

CO2 heide

-10 x

Tolmu heide

-80 %

Rekonstrueerimise käigus paigaldati muu hulgas uus suitsugaaside utilisatsioonikatel ja elektrifilter, mis aitavad VKG tootmistegevuse mõju Kohtla-Järve linna ja selle ümbruse välisõhu kvaliteedile oluliselt vähendada. Petroter I utilisaatorkatla renoveerimine vähendas CO2 eriheidet tonni õli kohta ca 20% ja CO2 heidet üle 10 korra ning tolmu heidet ligi 80% võrra.

Card image

Biotoodete tootmiskompleks

Koos Lüganuse valla ja erialaekspertidega jätkati 2021. aastal alustatud eriplaneeringu läbiviimist, mille käigus uuritakse võimalusi biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Ida-Virumaale. Tehas hakkaks väärindama Eestis kasutamata jäävat paberipuitu, mida seni on kas eksporditud või põletatud energia saamiseks, ning tootma biotooteid. Rajatava tootmiskompleksi üheks väljundiks on rohelised energialahendused – kompleks hakkaks tootma taastuvat elektrienergiat ning pakkuma nn rohelist soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks. Samas aitaks tootmine astuda sammu edasi Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise ja keskkonnaeesmärkide täitmise suunas ning vastaks maailmas pidevalt kasvavale nõudlusele liikuda biotoodete suurema kasutuse poole. Keskkonnaalaste süvauuringutena on alates planeeringu algatamisest läbi viidud näiteks planeeringuala taimestiku inventuur, hüdrogeoloogiline modelleerimine ja meremõjude uuring ning töös on terviklik veeuuring tootmiskompleksi võimalike toorvee allikate valikuks. 2024. aastal valmib eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

Card image

Plastjäätmete ringmajanduse projekt

VKG väljus 2022. aastal koos Kiviõli Keemiatööstusega algatatud põlevkiviõli tootmise tehnoloogial põhinevast plastjäätmete taaskasutuse ühisprojektist ning algatas uudse, plastjäätmete keemilise ringlussevõtu tehase projekti. Plastjäätmete keemiline ringlussevõtt tähendab plastjäätmete termilist töötlemist tootmaks plastmassi tootmise algkemikaale või tooraineid teiste toodete tootmiseks. Keemiline taaskasutus võimaldab esmalt pürolüüsiõliks ja sellest edasi värskeks (virgin) plastiks ümber töötada sorteerimata, määrdunud ja lisandeid sisaldavaid plastijäätmeid vähemalt 70% ulatuses. 70–100 miljoni euro suurune investeering võimaldaks toota 20 000–30 000 tonnist plastjäätmetest 15 000–22 000 tonni värsket plastiku tootmises kasutatavat pürolüüsiõli, luues seejuures Kohtla-Järvele ligikaudu 60 uut töökohta (pluss täiendavaid kaudseid töökohti tehast teenindavatesse sektoritesse).

Sihtarv

55 %

plastjäätmeid uuesti ringlusse

Tehase maht

30000

tonni plastjäätmeid aastas

VKG tehas saaks aidata Eesti riigil saavutada plastjäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamise tänaselt 25%-lt 55%-ni aastaks 2030. Tehase suuruseks on plaanitud kuni 30 000 plastjäätmeid aastas. Võrdluseks, Eestis tekib praegu aastas ca 100 000 tonni plastjäätmeid, millest suurem osa põletatakse Iru elektrijaamas.

Card image

Aidu päikesepark

Jätkus 2021. aastal alustatud planeeringuprotsess endise Aidu karjääri territooriumile 38 MW võimsusega päikesepargi rajamiseks nn roheelektri tootmise eesmärgil. Keskkonnaamet 2023. a lõpu seisuga veel menetles VKG Kaevanduste keskkonnaluba, mille alusel on võimalik rajada päikesepargi alustarind põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusest – lubjakivist aherainest. See võimaldab edaspidi lisaks päikesepargi efektiivsuse tõstmisele ka ettevõtte kaevandamistegevusel tekkivat aherainet täies ulatuses taaskasutada.

Võimsus

38 MW
Card image

Tööstusjäätmete prügila

VKG põlevkiviõli tootmisega jätkamiseks on juba lähiaastatel vaja rajada uusi tootmisjääkide ladestusalasid. 2020. aasta lõpus algatatud Lüganuse valla eriplaneeringu käigus kinnitas Lüganuse vallavolikogu 2023. aastal uue tööstusjäätmete prügila rajamiseks sobivaima asukoha. VKG tööstusjäätmete prügila asukoha eelvaliku eesmärk oli leida uuele prügilale asukoht, millega oleks võimalik tagada VKG tootmistegevuse jätkamine nii, et looduskeskkonnale ja inimesele avalduv ebasoodne mõju oleks võimalikult väike – nendele kriteeriumitele vastas juba aastakümneid tagasi prügila rajamiseks pinnase ettevalmistuse läbinud Tuhavälja katastriüksus (kü tunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksus (kü tunnus 43701:003:0320). Asukoha eelvaliku järel liigutakse edasi detailsema lahendusega, eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise II etapiga. Kavandatav prügila mahutab 63 miljonit kuupmeetrit tööstusjäätmeid ja selle eeldatav kasutusiga oleks praeguse ladestatava jäätmete koguse korral 25 aastat.

Arvestades uue prügila eriplaneeringuga kaasneva ajalise määramatusega alustas VKG 2023. aastal ka olemasoleva prügila laiendamise võimaluste analüüsimisega, mis võimaldaks samuti uue ladestusala rajamist. Üht või teist lahendust kasutades uue tööstusjäätmete ladestusala rajamine võimaldab VKG-l jätkata tootmistegevusega ja sellega kaasnevalt ka piirkonna elu arendamisega.

Maht

63 miljonit

kuupmeetrit tööstusjäätmeid

Card image

Lõhnaheite vähendamine

Tootmisest väljuvate suitsugaaside keskkonnamõju täiendavaks vähendamiseks Petroter I tehase rekonstrueerimisel juurutati 2022. aastal VKG Oilis METEO rakendus, mille eesmärgiks on meteoroloogiliste andmete operatiivse jagamise abil tootmisüksuste reageerimiskiiruse tõstmine võimalike lõhnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks. 2023. aastal jätkati tootmisseadmete töörežiimide analüüsimise ja korrigeerimisega lõhnahäiringute esinemise olukordades, et minimeerida VKG tootmisest ja teiste ettevõtete tegevusega koosmõjust tulenevate lõhnahäiringute intensiivsust ja kestvust. Häiringu intensiivsust iseloomustava väävelvesiniku (H2S) ühe tunni keskmise õhukvaliteedi piirväärtuse ületusi VKG Oili tootmisterritooriumi poolt puhuva tuule korral esines 2023. aastal VKG pidevseirejaama andmetel 120 korral, mida oli 41% võrra vähem kui 2022. aastal.

Lõhnahäiringute täiendavaks vähendamiseks sõlmiti 2023. aasta lõpus koostööleping ettevõttega Envirosuite Limited (Envirosuite), tänu millele oleme nüüd ühendatud tarkvara lahendusega, mis aitab saastetasemeid ka ette prognoosida ja selle baasil tehtavate otsuste läbi minimeerida keskkonnamõjusid. Envirosuite juurutab VKG-s keskkonnateabe platvormi Omnis, mis lubab meil saada paremat olukorrapõhist teavet saastetasemete kohta nii tootmisterritooriumil kui ka väljaspool seda. See omakorda võimaldab meil optimeerida tööprotsesse ja vähendada keskkonnamõjusid. Lisaks toetavad platvormi täiendavad seireseadmed, mis aitavad kiiremini tuvastada kõrgendatud saastetasemete tekkimist ning reageerida vältimaks mõju kandumist väljaspoole VKG tootmisterritooriumi.

2023. aastal

41 %

vähem õhukvaliteedi piirväärtuse ületusi

Card image

Uus-Kiviõli II kaevandus

Kuigi ettevalmistustega Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduste rajamiseks alustati juba ligi 20 aasta tagasi, siis peamiste ehitustöödeni jõuti 2022.–2023. aastal. Nende aastate jooksul ehitati Rääsa külla Uus-Kiviõli katastriüksusele edasiste rajatiste jaoks vajalikud teed, platsid ja settebassein ning ühendusteed Ojamaa kaevandusega, mille tööstusterritooriumile hakatakse Uus-Kiviõlist pärit kaevist transportima, et uue kaevanduse keskkonnajalajälge vähendada. 2023. aastal alustati Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste vahelise kinnise (tolmuvaba) lintkonveieri tarbeks teetammi ehitust. Lintkonveieri kasutamine võimaldab vältida õhuheitmeid, mis tekiksid kaevise transpordil kallurautode kasutamisega.

Ressursikasutus

Maavara kaevandamine

Põlevkiviõli ja muu saaduste tootmiseks vajamineva ressursi tagab kontsernis VKG Kaevandused, kelle aktiivne kaevandustegevus toimub kolme maavara kaevandamisloa alusel: Ojamaa, Sompa ja Viru II. Seoses nimetatud kaevandamislubade objektiks olevate mäeeraldistel põlevkivivaru ammendumisega lähemate aastate jooksul on alustatud Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisega.

2022. aastal kaevandas VKG Kaevandused 3,42 miljonit tonni ja 2023. aastal 3,51 miljonit tonni põlevkivi. Maavara kaevandamise ressursitasude arvutamisel lisatakse kaevandatud geoloogilisele varule kaevandamise kaod (allmaakaevanduse puhul maapinda hoidma jäävad tervikud), mis moodustavad kokku kaevandatud ja kasutamiskõlbmatuks muudetud maavaravaru. 2022. aastal VKG Kaevandused kaevandas ja muutis kasutuskõlbmatuks kokku 4,42 miljonit tonni ja 2023. aastal 4,6 miljonit tonni põlevkivi.

Põlevkivi kaevandatud kogused (miljon tonni)

0
1
2
3
4
5
2017
4,34
2018
4,73
2019
4,56
2020
4,36
2021
4,55
2022
4,42
2023
4,60

Õhuemissioon

Süsinikdioksiidi (CO2) heide

Aastatel 2020-2022 VKG kontserni süsihappegaasi heitkogused järjepidevalt langesid nii seoses tootmismahtude vähenemise kui kasvuhoonegaaside heitmeid piiravate meetmetega. 2023. aastal suurenesid arvestatavalt kontserni tootmismahud, mistõttu tõusid ka CO2 heitkogused. VKG otsene CO2 eriheide ehk CO2 kogus tonnides õlitoodete tonni kohta oli aga 2023. aastal 2,05 t/t, jäädes samale tasemele võrreldes 2022. aastaga. VKG jätkab investeeringutega õlitoodete tootmisega kaasneva otsese CO2 heite vähendamiseks toodetud tonni kohta.

Kontserni CO2 heide ettevõtete kaupa (tonni)

0
500 000
1 000 000
1 500 000
2017
600 303
600 303
45 851
45 851
593 584
593 584
1 239 899
161
2018
588 839
588 839
39 999
39 999
666 794
666 794
1 295 636
4
2019
676 192
676 192
53 576
53 576
708 827
708 827
1 438 826
231
2020
629 112
629 112
46 490
46 490
715 406
715 406
1 391 081
73
2021
593 857
593 857
46 438
46 438
697 209
697 209
1 338 332
828
2022
560 198
560 198
39 253
39 253
597 144
597 144
1 196 737
142
2023
619 975
619 975
32 604
32 604
1 373 656
721 077
VKG Energia
Oil Kiviter
Oil Petroter
VKG Soojus

Vääveldioksiidi (SO2) heide

Kogu kontsernis on vääveldioksiidi eriheide (heitkogus toodangu ühiku kohta) langustrendis, mis iseloomustab väävliärastussüsteemi tõhusamat tööd (sh seadmete automaatika ja õigeaegse hoolduse rakendamine). 2023. aastal esinenud eriheite tõus VKG Energias oli tingitud gaasi koostisest ja seadmete seisakutest. Eriheite vähenemine VKG Oilis saavutati tänu elektroodkoksi seadme töö peatamisele.

VKG Oil ja VKG Energia SO2 eriheide toodangu kohta

0
0,001
0,002
0,003
0,004
2017
0,0023
0,0029
2018
0,0019
0,0032
2019
0,0022
0,0035
2020
0,0019
0,0024
2021
0,0022
0,0025
2022
0,002
0,0019
2023
0,0016
0,0022
VKG Oil
Oil Energia

Välisõhu saastetasu

Kuigi kontserni tootmismahud 2023. aastal suurenesid, siis õhusaastetasud jäid eelmise aastaga samaväärseks, sest Petroter I tehase rekonstrueerimise järgselt selle suitsugaaside saastetasemed vähenesid. Lisaks konserveeriti 2023. aastal elektroodkoksiseade, mis oli VKG tootmisterritooriumil üks suurimaid välisõhu heite allikaid.

Õhu saastetasud kontsernis (EUR)

0
250 000
500 000
750 000
1 000 000
2017
824 145
2018
700 060
2019
902 299
2020
693 136
2021
820 738
2022
750 000
2023
741 994

Veekasutus ja veeheide

Veekasutus

Veekasutuse valdkonna põhilised eesmärgid on veeressursside ratsionaalne kasutamine, reovee tõhus puhastamine ja saasteainete veekogudesse sattumise ennetamine. VKG teostab koostöös akrediteeritud keemialaborite ja erialaekspertidega pidevat veekaitsealade, pinna-, põhja- ja heitvee ja pinnase kontrolli.

Viimastel aastatel on kontserni summaarne veekasutus püsinud enam-vähem samal tasemel. Tööprotsessidest tulenevalt on hakatud Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikus rohkem taaskasutama kaevandusvett, järvevee kasutus seevastu 2022. ja 2023. aastal vähenes võrreldes 2021. aastaga seoses klientide veetarbe vähenemisega.

Veekasutus kontsernis (m3)

0
2 500 000
5 000 000
7 500 000
2017
4 882 273
4 882 273
42 187
42 187
4 956 776
32 316
2018
5 253 571
5 253 571
16 999
16 999
5 352 035
81 465
2019
6 016 382
6 016 382
15 420
15 420
6 063 949
32 147
2020
5 569 067
5 569 067
28 059
28 059
5 635 911
38 785
2021
5 853 252
5 853 252
22 006
22 006
6 220 158
344 900
2022
5 387 804
5 387 804
30 312
30 312
6 092 092
673 976
2023
5 387 804
5 387 804
23 089
23 089
6 201 653
790 760
Järvevesi
Põhjavesi
Kaevandusvesi rikastusvabrikus

Veeheide

Alates 2020. aastast on kontsernis tekkinud reovee kogus tööprotsesside parendamise tulemusel vähenenud, v.a 2022. aastal, mil sademete rohkuse tõttu suurenesid ära juhitud kaevandusvee kogused. 2023. aastal esines sademeid senisest vähem.

Veeheide kontsernis (tuhat m3)

0
10 000
20 000
30 000
2017
727
727
1 773
1 773
20 192
17 692
2018
571
571
1 117
1 117
22 626
20 938
2019
957
957
1 499
1 499
25 900
23 444
2020
1 026
1 026
1 341
1 341
25 782
23 415
2021
1 097
1 097
1 383
1 383
25 028
22 548
2022
917
917
1 495
1 495
26 170
23 758
2023
1 001
1 001
720
720
23 641
21 920
Reovesi
Sadevesi
Heitvesi kaevandusest (settebasseinist)

Vee keskkonnatasud

2022. aasta vee keskkonnatasude (vee erikasutustasu + saastetasu) tõusu põhjuseks oli sademete rohkuse tõttu suurenenud kaevandusest väljapumbatava ja tagasi looduslikku veeringesse suunatava vee kogus. 2023. aastal esines sademeid vähem, mis tingis ka vee keskkonnatasude vähenemise.

Vee erikasutustasu ja heitvee saastetasu (eur)

0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2017
118 810
118 810
19 925
19 925
1 083 865
1 083 865
1 226 538
3 938
2018
115 988
115 988
12 735
12 735
1 296 943
1 296 943
1 427 814
2 148
2019
130 101
130 101
17 668
17 668
1 443 368
1 443 368
1 593 997
2 860
2020
116 792
116 792
11 467
11 467
1 421 874
1 421 874
1 552 993
2 860
2021
129 316
129 316
15 259
15 259
1 444 951
1 444 951
1 592 386
2 860
2022
120 022
120 022
15 885
15 885
1 756 405
1 756 405
1 894 288
1 976
2023
155 939
155 939
13 827
13 827
1 544 280
1 544 280
1 714 554
508
VKG Energia
VKG Oil
VKG Kaevandused
VKG Soojus

Tööstusjäätmed

VKG on ringmajanduse põhimõtetel töötav kontsern, mille strateegiline eesmärk on põlevkivi kui ressurssi maksimaalselt väärindada ning võimalikult suur osa tootmisjääkidest uutesse tootmisprotsessidesse suunata. Siiski tekib kontserni tegevuse käigus ka jäätmeid, millele tänasel päeval veel taaskasutuse kriteeriumidele vastavaid väljundeid pole ning need jäävad jäätmeladestutesse sobivaid väärindamistehnoloogiaid ootama.

Tööstusjäätmed ja nende käitlemine

VKG tegevuse käigus tekib kaevandamis-, ohtlikke kui ka tavajäätmeid. Kaevise rikastamisel tekib kõrvalsaadusena kaevandusjäätmete arvestusse minev aheraine, millest 2022. aastal võeti taaskasutusse 1 253 808 tonni ehk 54% Kui eelnevatel aastatel kasutati aherainet peamiselt vastavalt projekttingimustele Aidu karjääri korrastamisel, siis 2022. aastal moodustas ligikaudu sama suure osa (~600 000 tonni) aherainest toodetud lubjakivitäitematerjali (killustiku) müük. Ülejäänud osa tekkinud aherainest ajutiselt vaheladustati. 2023. aastal taaskasutati aherainet 771 554 tonni ehk 33%, varasemast vähem, sest oodati jäätmeloa muudatust, mis võimaldaks aherainet kasutada päikesepargi alustarindi rajamiseks. 2023. aastal müüdi killustikku 713,293 tonni ulatuses.

Lisaks aherainele õnnestub peaaegu kogu kontsernis tekkinud vanametall suunata ringlusesse. 2023. aastal võeti koostööpartnerite abil ringlusse 1043 tonni vanametalli.

Põhiliste tavajäätmete tekkekogused ja taaskasutus kontsernis (aastas/tonni)

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Ehitus- ja lammutuspraht 459 513 630 320 222 339 395
Olmejäätmed 284 283 286 166 160 241 230
Vanametall 763 3 136 1 518 2 757 1 324 2 071 1043
Aheraine 2 053 864 2 298 701 2 274 156 2 292 205 2 423 944 2 330 142 2 334 338
Põlevkivituhk 1 651 832 1 768 186 1 883 510 1 858 566 1 784 232 1 632 760 1 913 561
Tavajäätmete teke kokku, tonn 3 707 202 4 070 819 4 160 100 4 154 014 4 209 392 3 965 553 4 249 567

Põhiliste ohtlike jäätmete tekkekogused kontsernis (aastas/miljon tonni)

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Poolkoks 0,63 0,73 0,79 0,66 0,65 0,65 0,66
Gaasipuhastusjääk 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06
Fenoolvesi 0,33 0,32 0,34 0,3 0,03 0,29 0,26
Ohtlikke jäätmeid kokku (miljon tonni) 1,01 1,11 1,17 1,02 1,01 1 0,98

Põlevkiviõli tootmise protsessis on põhilisteks tekkivateks jäätmeteks poolkoks (jäätmekood 05 06 97*) ning põlevkivituhk (jäätmekood 10 01 97). Neist esimene tekib Kiviteri ning teine Petroteri tehnoloogial töötavatel seadmetel. Kiviteri tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmise käigus tekib ka suuremates kogustes fenoolvett, millest eraldame Eestis ainsana hinnalisi, kuni 99,8% puhtusastmega kemikaale. Sarnaselt poolkoksile ning fenoolveele (jäätmekood 05 06 96*) loetakse ka põlevkiviõli toomise jääkgaaside põletamisel tekkiva suitsugaasi puhastamise jääk ohtlikuks jäätmeks (jäätmekood 10 01 18*), mistõttu rakenduvad neile rangemad kasutuspiirangud ning tänasel päeval on nende käitlemiseks kõige keskkonnahoidlikum viis ladestamine tootmisjäätmete prügilasse. Lisaks ladestatakse erialainseneride poolt projekteeritud tööstusjäätmete prügilasse seni praktilise kasutusväljundita põlevkivituhka, mille tekkekogused on tootmisvõimsustest tulenevalt viimastel aastatel vähenenud.

VKG Oil poolkoksi ja tuha teke toodanguühiku kohta (Tonni/aastas)

0
1
2
3
4
2017
3,59
2018
3,70
2019
3,65
2020
3,68
2021
3,62
2022
3,60
2023
3,58

Jäätmete taaskasutus viimase 5 aasta jooksul (tonni/aastas)

2019 2020 2021 2022 2023
Jäätmete taaskasutus (t) 2 435 247 2 058 266 2 621 778 1 550 565 1 036 191
sh aheraine 2 093 845 1 753 048 2 324 390 1 253 808 771 554
sh vanametall 1518 2757 1324 2071 1043
sh fenoolvesi 339 884 302 461 296 064 294 686 263 594

Jäätmete ladestamine

Tööstusjäätmete prügilas ladestatakse VKG Oil (tuhk ja poolkoks) ja VKG Energia (gaasipuhastusjäägid) tööstusjäätmeid. Lisaks on VKG Oili keskkonnakompleksloa järgi võimalik ka kontserniväliste ettevõtete poolt teostatud keskkonnaprojektidest pärit jäätmete (eelkõige saastunud pinnas) ladestamine. Muudest keskkonnaprojektidest pärinevate jäätmete ladestamisel kasutatakse konkreetsete jäätmete omadustele sobivat metoodikat. 2023. aastal ladestati 48 655 tonni keskkonnaprojektidest pärit saastunud pinnast.

Tööstusjäätmete prügilasse ladestatavate peamiste jäätmete kogused (tonni)

0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
2017
635 492
635 492
1 651 832
1 651 832
2 342 060
54 736
2018
731 841
731 841
1 768 186
1 768 186
2 560 777
60 750
2019
790 135
790 135
1 883 511
1 883 511
2 735 040
61 394
2020
657 520
657 520
1 858 566
1 858 566
2 577 480
61 394
2021
646 588
646 588
1 784 323
1 784 323
2 492 305
61 394
2022
651 356
651 356
1 632 760
1 632 760
2 338 852
54 736
2023
655 647
655 647
1 913 561
1 913 561
2 623 944
54 736
Poolkoks
Põlevkivituhk (Petroter)
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)

Jäätmete ladestamistasud

VKG poolt makstav ladestustasu seoses tootmismahtude muutustega 2019. aastast vähenes ning 2023. aastal suurenes. Erisus ilmnes 2020. aastal, mil riigi poolt rakendati ettevõtetele ajutiselt väiksemat põlevkivituha ladestamise tasumäära. 2023. aastal maksti ladestustasu ligikaudu 9,3 miljonit eurot, millest 1,5 miljonit eurot moodustasid tasud muudest keskkonnaprojektidest pärit ehk mitte VKG kontserni poolt tekitatud jäätmete ladestamise eest.

Peamiste tööstusjäätmete ladestamistasud (eur)

0
2 500 000
5 000 000
7 500 000
10 000 000
2017
1 893 769
1 893 769
4 922 462
4 922 462
6 979 345
163 114
2018
2 180 888
2 180 888
5 269 195
5 269 195
7 631 119
181 036
2019
2 354 602
2 354 602
5 612 861
5 612 861
8 150 416
182 953
2020
1 959 411
1 959 411
2 434 721
2 434 721
4 472 496
78 364
2021
1 926 833
1 926 833
5 317 282
5 317 282
7 421 172
177 057
2022
1 941 041
1 941 041
4 865 625
4 865 625
6 974 651
167 985
2023
1 953 829
1 953 829
5 702 413
5 702 413
7 835 918
179 676
Poolkoks
Põlevkivituhk (Petroter)
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed (Energia)

Energiatõhusus

Energiaressursside tõhus kasutamine võimaldab parendada tootlikkust, optimeerida tootmisressursse ja vähendada keskkonnajalajälge.

Energiatõhususe eesmärkide saavutamisel lähtume printsiipidest:

  • energiahalduse arendamine ja rahvusvahelise standardi ISO 50001 sertimine;
  • personali koolitamine energiahalduse ja -tõhususe valdkonnas;
  • innovatsioon energiasäästule suunatud meetmete ja tehnoloogia valdkonnas;
  • automatiseerimise ja digitaliseerimise projektide juurutamine;
  • kogemuste vahetamine majandusharu teiste ettevõtetega ja teadusasutustega.

VKG energiatõhusus

VKG energy efficiency image

2022. aasta

Aastal 2022 kaevandati põlevkivi 13 287 750 MWh energiale vastavas koguses, millest toodeti:

õlitooteid

6275805

MWh

koksi ja peenkeemiatooteid

77383

MWh

auru ja kaugküttesoojust

77383

MWh

elektrit

376373

MWh

Kaevandatud põlevkivist toodeti kontserni ettevõttetes

7285193

MWh mahus tooteid

2022. aastal oli VKG põlevkiviressursi kasutamise energiaefektiivsus

54.8 %
VKG energy efficiency image 2

2023. aasta

Aastal 2023 kaevandati põlevkivi 13 903 471 MWh energiale vastavas koguses, millest toodeti:

õlitooteid

7425943

MWh

koksi ja peenkeemiatooteid

53505

MWh

auru ja kaugküttesoojust

520112

MWh

elektrit

448794

MWh

Kaevandatud põlevkivist toodeti kontserni ettevõttetes

8448354

MWh mahus tooteid

2023. aastal oli VKG põlevkiviressursi kasutamise energiaefektiivsus

60.8 %

Energia tootmine ja tarbimine

VKG toodab põlevkivi töötlemise käigus tekkivatest kõrvalproduktidest auru, soojus- ja elektrienergiat. Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivast uttegaasist toodetakse VKG Energias juhitavate tootmisseadmetega elektrit Eesti elektrivõrku ning kaugkütte soojust Jõhvi ja Kohtla-Järve linnadele. Samuti varustatakse piirkonna ettevõtteid nende tootmistegevuseks vajamineva auruga. Soojuse ja elektritoodangu vahekorda mõjutab eelkõige soojustarbijate vajadus ning põlevkivitöötlemise maht.

Võrreldes eelnevate aastatega vähenes VKG Energia toodetud energiakogus 2022. aastal seoses VKG Oili poolt läbi viidud Petroter I tehase ulatuslikule rekonstrueerimisega, mille käigus tehas ligi pool aastat seisis ja uttegaase VKG Energiasse ei suunatud. Seevastu 2023. aastal paljuski tänu Petroter I tehase edukale rekonstrueerimisele suurenes energia tootmine üle 1 miljoni MWh. Võrreldes 2022. aastaga suudeti välistarbijatele suunata lausa 50% rohkem soojust ja auru.

VKG Energia toodetud energia (MWh)

0
500 000
1 000 000
2017
73 830
73 830
263 678
263 678
753 333
415 825
2018
131 544
131 544
211 114
211 114
808 464
465 806
2019
109 019
109 019
231 054
231 054
813 950
473 877
2020
92 413
92 413
291 022
291 022
829 789
446 354
2021
72 748
72 748
352 521
352 521
834 149
408 880
2022
66 639
66 639
288 943
288 943
719 107
363 525
2023
79 180
79 180
529 464
529 464
1 057 438
448 794
VKG omatarbeks soojus ja aur
Välistarbijatele soojus ja aur
Elektrienergia toodang

VKG Energia soojuse müügi maht sõltub kaugkütte osas peamiselt ilmastikust ning auru osas klientide tarbimisest. Soojuse omatarvet mõjutab peamiselt põlevkivi töötlemise maht ning seda ei ole võimalik majanduslikult tasuvalt oluliselt mõjutada. Seega on põhilised energiatõhususe meetmed suunatud elektritarbimise vähendamisele.

VKG elektritarbimine on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, jäädes alla 500 000 MWh aastas. 2022. aastal vähenes elektritarve seoses Petroter I rekonstrueerimisega kaasnenud tootmisseisaku tõttu.

VKG elektrienergia tarbimine ja avatud turule müük (MWh)

0
200 000
400 000
600 000
2017
4 003
4 003
199 572
199 572
198
198
76 768
76 768
166 146
166 146
488 334
41 647
2018
3 728
3 728
211 536
211 536
2 424
2 424
78 870
78 870
94 685
94 685
494 333
103 090
2019
6 653
6 653
225 208
225 208
4 403
4 403
77 443
77 443
97 112
97 112
503 057
92 238
2020
15 215
15 215
220 113
220 113
3 291
3 291
76 592
76 592
100 465
100 465
497 759
82 083
2021
14 235
14 235
211 637
211 637
3 975
3 975
72 748
72 748
112 419
112 419
485 399
70 385
2022
27 938
27 938
196 000
196 000
3 328
3 328
67 123
67 123
114 000
114 000
443 496
35 107
2023
45 346
45 346
204 324
204 324
5 265
5 265
73 605
73 605
103 352
103 352
491 975
60 083
Elektrienergia müük kontsernivälistele ettevõtetele
VKG kontserni tarbimine
Kaod
VKG Energia omatarve
Müük VKG Elektrivõrgud
Müük Nord Pool

Ülekontserniliselt rakendatakse energiatarbimise monitooringut vastavalt ISO 50001 põhimõtetele. Tarbijate lõikes on väljatöötatud energiatarbimise mõõdikute süsteem ning suurema tarbimisega tootmislõikude ja -seadmete kohta on koostatud tarbimise optimeerimise lahendused. Energia optimaalsema kasutusega tõstame põlevkivi väärindamise taset ning parandame tootmisprotsessi juhtimist, millega vähendame tootmiskatkestuste tekke riske. Tootmisseadmetele on täiendavalt paigaldatud kaasaaegseid mõõte- ja juhtimisseadmeid. Näiteks võib tuua Coriolis kulumõõtjate projekti ja täiendavate sagedusmuundurite paigaldamise pöörlevatele seadmetele.