Majanduskeskkond ja peamised majandustulemused

2022. aasta majanduskeskkond

2022. aasta algas COVID-19 pandeemia mõjude jätkumisega, kuid aasta teiseks kvartaliks hakkas pandeemia taanduma tänu vaktsineerimisele ja viiruse ohtlikkuse vähenemisele. See võimaldas taastada inimeste vaba liikumise ja majandusaktiivsus tõusis märkimisväärselt, kuni koroonakriis hakkas ununema.

Kuid enne pandeemia täielikku taandumist algas uus kriis – Venemaa sissetung Ukrainasse. See tõi kaasa laialdased majandussanktsioonid Venemaale, mille tulemusena tõusid energia- ja toormehinnad järsult. See lisas inflatsioonisurvet, mis oli juba alanud COVID-19 piirangute taandumisega ja mida toetas keskpankade agressiivne rahapoliitika. Inflatsiooni ohjeldamiseks tõstsid keskpangad intressimäärasid – USA föderaalreservi intressimäär tõusis nullist 4,33%-ni ja Euroopa Keskpanga hoiustamise baasintress tõusis 2%-ni, mis oli kõrgeim alates 2008. aastast. Need sammud tõid kaasa majandusaktiivsuse languse ja pidurdasid majanduskasvu.

Eestis reageeris majandus kiiresti globaalsele olukorrale, põhjustades tarbijahindade tõusu ja reaalhindades arvutatud SKT kahanemise. 2022. aasta keskmine tarbijahindade tõus Eestis oli 19,4% ja SKT langes 1,3%. Kiire hinnatõus ja palgasurve, mis tõi kaasa 8,9% palgakasvu, vähendasid Eesti inimeste ostuvõimet, kuna palgad ei suutnud inflatsiooniga sammu pidada.

Viru Keemia Gruppi mõjutas enim globaalse õliturul toimuv. 2022. aasta jooksul tõusis Brenti nafta hind märkimisväärselt, jõudes märtsis tasemele 128 dollarit barrel, mis oli kõrgeim tase alates 2008. aastast. Naftahinnad jäid volatiilseks, kõikudes 100 ja 120 dollari vahel, kuid aasta lõpuks langesid taas aasta alguse tasemele, keskmiseks hinnaks kujunes 99 $/bbl.

2023. aasta majanduskeskkond

2023. aastal iseloomustas maailmamajandust jätkuv sõda Ukrainas, kiire inflatsioon ja kõrged intressimäärad. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kasvas maailmamajandus 2023. aastal 3,1%, kuid see oli madalam kui ajalooline keskmine. Euroala SKP kasvas ainult 0,4%, piiratud kõrgete intressimäärade ja inflatsioonisurve tõttu. USA ja Euroopa keskpangad tõstsid intressimäärasid rekordtasemetele, et võidelda inflatsiooniga, mis oli põhjustatud eelnevast ekspansiivsest rahapoliitikast ja energiakandjate hindade tõusust Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.

Eestis oli majandusolukord veelgi keerulisem. Statistikaameti andmetel langes Eesti SKP 2023. aastal 3%. Pidev hinnatõus ja kõrged tööjõukulud vähendasid majanduse konkurentsivõimet. Inflatsioon ja keskmise brutopalga tõus jäid siiski tasemele, mis osutasid majanduslanguse süvenemisele.

VKG majandustulemusi mõjutasid 2023. aastal endiselt globaalsed õliturud. Õli hindade volatiilsus oli väiksem kui eelmisel aastal, kuid siiski märkimisväärne. Brenti nafta hind langes juunis 72 dollarini barrel, kuid tõusis taas septembri lõpuks 97 dollarini. Aasta lõpuks langes Brenti hind tagasi 77 dollarini barrel, ja keskmiseks hinnaks kujunes 82 $/bbl, mis oli 17% madalam kui eelmisel aastal.

VKG müüb enamik oma toodangust 1% väävlisisaldusega kütteõli hinnaga, mille keskmine hind tõusis 2022. aastal 43% võrra 542 €/t, mis oli kõrgem Brenti naftahinna tõusust eurodes mõõdetuna, kuna euro kurss nõrgenes dollari suhtes. 2022. aasta lõpuks aga stabiliseerus kütteõli hind.

2023. aastal olid 1% väävlisisaldusega kütteõli hinnad samuti volatiilsed, alustades aastat 400 €/t tasemelt ja tõustes septembris 539 €/t, kuid langesid aasta lõpuks taas 405 €/t. Keskmine kütteõli hind oli 2023. aastal 437 €/t, 19% madalam kui eelmisel aastal. VKG ekspordimüügi osakaal kasvas 2023. aastal 62%-ni, kuigi osa müügist kajastus kohaliku müügina tänu suurte ostjate Eestis paiknemisele.

VKG ekspordi osakaal konsolideeritud netokäibest 2023. aastal oli 62% (2022. aastal 36%). Kuigi valdav enamus toodangu lõpptarbijatest on väljaspool Eestit, siis ekspordi osakaal oli 2023. ja eriti 2022. aastal tavapärasest väiksem, kuna ühel peamisel ostjal on Eestis püsiv tegevuskoht ja käibemaksu number, mistõttu VKG aruandluses kajastus see müük kohaliku müügina. Kontserni finantsriskide juhtimisel on äärmiselt oluline arvestada naftaturu volatiilsusega ja tootmise omahinna kasvutrendidega. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks volatiilses turukeskkonnas on oluline hoida tavaettevõtetega võrreldes suuremaid likviidsuspuhvreid, et turuhindade järsu languse korral suudetaks need üle elada. Baastoote tootjana globaalsel tooraineturul konkureerides peame pidevalt kontrollima tootmiskulusid, et tagada tootmise konkurentsivõime ka naftaturu langusperioodidel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2022. ja 2023. aasta majanduskeskkond oli täis väljakutseid, alustades pandeemia taandumisest ja jätkudes sõjalise konfliktiga Euroopas, mis mõjutas energiaturge ja põhjustas laialdast inflatsiooni. Keskpankade intressimäärade tõus ja majandusaktiivsuse langus pidurdasid majanduskasvu nii maailmas kui ka Eestis. Viru Keemia Grupp oli tugevalt mõjutatud globaalse õliturul toimuvast, kuid suutis kohaneda volatiilsete hindade ja geopoliitiliste pingetega, säilitades oma tootmise ja ekspordi konkurentsivõime.

CO₂ heitmekvootide hinnad jätkasid ajalooliselt kõrgel tasemel

Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO₂ heitmete õhku paiskamist üle Euroopa, suunates energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse.

2022. aastal oli CO₂ heitmekvootide keskmine hind 81,2 €/t, mis oli 51,3% (+27,5 €/t) kõrgem kui 2021. aastal. Esimese poolaasta lõpuni mõjutasid hindu kõrged maagaasi hinnad ja suurenenud kivisöejaamade kasutus. Teise poolaasta alguses võeti vastu otsus rahastada taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke CO₂ heitmekvootide müügiga, mis koos suvel välja kuulutatud erandmeetmetega alandas hinda aasta tipust 92,2 €/t tasemelt 66,5 €/t tasemele. Aasta lõpuks tõusid hinnad 83,9 €/t tasemele, mida mõjutasid Euroopa kliimaeesmärkide muutmine ja heitkoguste vähendamise eesmärgi suurendamine.

2023. aastal oli CO₂ heitmekvootide keskmine hind 85,3 €/t, mis on 5% (+4,0 €/t) kõrgem võrreldes 2022. aastaga. Esimesel poolaastal oli keskmine hind 89,4 €/t, mida mõjutas suurem kivisöejaamade kasutus. Teisel poolaastal oli keskmine hind 81,2 €/t, mõjutatuna suurematest kaubeldavatest kvootide kogustest, soojematest ilmadest ja suurenenud taastuvenergia toodangu prognoosidest. Detsembris langes hind 72,4 €/t tasemele, mis oli viimase 14 kuu madalaim, tugevalt seotud maagaasi hindade langusega.

CO₂ keskmine hind

Investeeringud

VKG konsolideerimisgrupi 2022 investeeringute maht oli kokku 6,5 miljonit eurot, millest 5,5 miljonit eurot olid VKG Kaevanduste investeeringud, mis on peamiselt seotud ettevõtte töökindluse tagamisega. Kuna õlitoodete ja energia tootmisega seotud varad ei kuulu enam VKG konsolideerimisgruppi, siis ka antud varadega seotud investeeringud ei kajastu VKG aruandluses. Enamik 2022. aasta investeeringutest finantseeriti ettevõtte omavahenditest, aga likviidsemate varade soetamisel kasutati ka liisingfinantseeringut.

2023. aasta investeeringute maht oli 34,9 miljonit eurot, millest 17,1 miljonit eurot läks töökindluse projektide realiseerimisse, 10,8 miljonit eurot moodustasid arendusinvesteeringud ning 1,4 keskkonnahoidu. Varadega seotud investeeringud ei kajastu VKG aruandluses.

Laenukoormus

Kontsern on 2021. aastast võlavaba, ainukesed kehtivad laenukohustused on seotud kas liisingu või pikaajaliste rendilepingutega. 2023. aastal aga tekkis mittepangalaen.