2015. aasta jääb Eesti elanikele kindlasti meelde viimaste aastate odavaima bensiini- ja elektrihinna poolest, kuid energiatootjatele oli võtmesõnaks viimase 20 aasta madalaim nafta maailmaturuhind. Kui aasta keskel tundus 50 dollarit barreli eest viimase piirina kuhu nafta hind võiks langeda, siis aasta lõpp näitas meie ekslikkust. Vaatamata paljudele sisemistele ja välistele riskidele, suutis kontsern ellu viia eelmise aasta ühe kõige tähtsamatest prioriteetidest – lõpetada ehitustööd ja edukalt käivitada kolmanda Petroter-tehnoloogial töötava põlevkivitöötlemistehase. See projekt on suurim erasektori investeering Eestis viimastel aastatel. Petroter tehase näitel tõestas kontsern veelkord, et põlevkivisektor Eestis püsib konkurentsivõimelisena, on kõrge efektiivsusega ja keskkonnasõbralik isegi uutes kliimapoliitika tingimustes.

Eelmine aasta oli kontsernile rekordiline toodetud tööstusliku põlevkiviõli poolest. Kokku töötles kontsern 3,3 miljonit tonni põlevkivi ja tootis 506 000 tonni põlevkiviõli tooteid, mis moodustab 56% kogu põlevkiviõli toodangust Eestis. Kindlalt ja efektiivselt nominaalvõimsusest kõrgemal töötavad Petroter tehased ja Kiviter tehaste stabiilne töö võimaldasid kontsernil hoida teist positsiooni põlevkiviõli tootjate hulgas maailmas.

Viimased kümme aastat on möödunud kontserni jaoks ekspansiivse arengu ja uute suundade tähe all – meil on nüüd taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene kaasaegne kaevandus, kolm uut Petroter tehast, lubjakivitehas ja palju muud. VKG tormiline areng viimasel kümnendil on saanud teoks tänu avatud suhtumisele, säästvale arengule ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetele. Järjepidev areng on meie kontserni põhiline iseloomustaja ja üks kolmest väärtusest. Eesti inseneride poolt väljatöötatud ja täna kasutusel olevad tehnoloogilised lahendused lubavad väärindada põlevkivi efektiivsemalt nagu ei kunagi varem.

Siiski, kiiresti muutuv majandus ja rahutu geopoliitiline olukord teevad omad korrektiivid kontserni plaanides ja arengusuundades. Praegu on kõik turuosalised keskendunud investeeritava kapitali ja igapäevakulutuste optimeerimisele ja kärpimisele. Raskustest hoolimata vaatame tulevikku optimistlikult ja oleme veendunud, et täna vastu võetud keerulised ja emotsionaalselt rasked otsused aitavad meil säilitada konkurentsivõimet, unikaalseid kogemusi ja teadmisi põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja uurimise sektoris.

Rasketel aegadel on kriitilise tähtusega sujuv partnerlus valitsuse ja põlevkivisektori ettevõtete vahel. Teravalt on tõstatunud vajadus ühises koostöös välja töötada adekvaatne, maailmatrendidega arvestav ja põhjalikele analüüsidele ja uurimustele toetuv maksusüsteem ning seadusandlus, mis toetaksid sektori stabiilset arengut pikaajalises perspektiivis.

2016. aasta on põlevkivitööstuse juubeliaasta terves Eestis. Täpselt 100 aastat tagasi, 1916. aastal, alustati Eestis põlevkivi kaevandamisega ja selle energeetilise potentsiaali uurimisega. Olles täna Eesti üks tähtsaimatest loodusvaradest, tagab põlevkivi kaevandamine ja -tööstus töökoha kümnetele tuhandetele inimestele ja annab märkimisväärse panuse riigi eelarvesse. Sellepärast loodan väga, et Eesti põlevkivitööstust ootavad ees veel mitmed juubeliaastad!

Põlevkivi maailmas

Suurimad põlevkivi töötlevad riigid maailmas

Suurimad põlevkivi töötlejad Eestis

VKG tütarettevõtted

Tunnustus

• Eesti vastutustundlik ettevõte 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015
• Eesti Kultuurisõbralik ettevõte 2012, 2013, 2014
• Oktoobris 2012 arvati Viru Keemia Grupp kolme parema ettevõtte hulka Swedish Business Awardi kategoorias „Jätkusuutlik kasv”
• 23. veebruaril 2012 sai VKG juhatuse liige ja Eesti 2009. aasta parima ettevõtte VKG Oil juht Nikolai Petrovitš Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi piirkonna arengu toetamise eest. Nikolai Petrovitši sõnul kuulub tema teenetemärk kogu VKG kollektiivile.
• „Keskkonnategu 2011” keskkonnajuhtimise kategoorias
• Ida-Virumaa Aasta Tegija 2010 auhind
• Eesti parim ettevõte 2009 - VKG Oil AS

VKG toodete ja teenuste müügigeograafia

VKG põhilised tooted ja teenused

2015. aasta põhinäitajad

Petroter III tehase käivitamine

11. novembril avas kontsern kolmanda Petroter-tehnoloogial töötava põlevkivitöötlemise tehase. Uus tehas on VKG investeerimiskava järjekordne realiseeritud projekt, mille eesmärk on kohaliku ressursi väärindamine ja selle potentsiaali täielik ärakasutamine. Projekti edukas elluviimine, vaatamata põlevkivisektori keerulisele ajale, oli kontserni üheks peamiseks aastaeesmärgiks. Tegu on viimaste aastate kõige suurema investeeringuga erasektorisse Eestis. Nüüd töötab Petroter-tehnoloogial kolm tehast, mis on praktikas tõestanud investeeringute efektiivsust. Petroter õlitehaste energiaefektiivsus on 81% ning tänu keskkonnameetmetele on jalajälg võrreldes seniste tehnoloogiatega kordades väiksem. Investeering kolme tehasesse moodustas üle 220 miljoni euro, millest Petroter III projekti maksumus oli 84 miljonit eurot. Lisaks on tehastel oluline sotsiaal-majanduslik roll nii regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Teise väävliseadme käivitamine ning kolmanda ehitus VKG Energias

Tööstuslike heitmete puhastamine väävlist on prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Vääveldioksiidi heitkoguste kolmekordne vähendamine õnnestus VKG Energia territooriumile ehitatud ja edukalt töötavate väävlipüüdmisseadmete abil. VKG Energia on esimene ettevõte Eestis, kus hakati kasutama seadmeid suitsugaaside puhastamiseks väävlist. Esimene väävlipüüdmisseade on töötanud ettevõttes alates aastast 2008, teine käivitati 2015. aastal - mõlemad toimivad tehnoloogial Novel Integrated Desulphurisation (NID). Praegusel hetkel käib täie hooga kolmanda seadme ehitus, mis hakkab tööle Flue-gas desulfurization (FGD) tehnoloogial ja mis käivitatakse 2016. aastal sügiseks. Väävlipüüdmisseadmed on investeering piirkonna paremasse õhukvaliteeti.

• Ärimudeli ja müügistrateegia kohandamine vastavalt turuolukorrale, -nõudlustele ning konkurentsivõime tõstmine
• Investeerimisstrateegia suunamine efektiivsuse tõhustamisele, kulude optimeerimisele ning keskkonnajalajälje minimeerimisele
• Koostöös riigiga optimaalseima maksusüsteemi väljatöötamine ning seadusandliku raamistiku loomine põlevkivi jätkusuutliku väärindamise jätkamiseks
• Kontserni energia- ja ressursiefektiivsuse tõstmine, sealhulgas ka läbi juurutatavate nutikate IT-lahenduste
• Järjepidev panustamine keskkonnamõjude vähendamisse ning teadusuuringute läbiviimine uute lahenduste väljatöötamiseks
• Teadus- ja arendustegevuste katkematuse tagamine

2016. aasta prognoosarvud

Põlevkivikaevandamise edulugu sai alguse 1916. aastal, kui Järve vallamaja juurde tehti esimesed kaeveõõned. Sealt väljatud põlevkivi saadeti uuringuteks Peterburi. Samal aastal alustati Pavandu kõrtsi lähedale esimese põlevkivikarjääri projekteerimist ja rajamist ning Kukrusele asutati esimene allmaakaevandus. Põlevkivi sünnipäeva kuupäevaks võib pidada 16. novembrit, millal võeti põlevkivi kohta kasutusele nimetus kukersiit.

Põlevkivist on 100 aasta jooksul saanud üks Eesti olulisemaid ja strateegiliselt tähtsamaid maavarasid, mida Eesti insenerid oskavad kõige paremini ning oskuslikuks väärindada. Täna põlevkivisektor on suurim tööstusharu, mis annab töökohti kümnetele tuhandetele inimestele ning arvestatava panuse Eesti riigi majandusse. Eesti oskus põlevkivi väärindamisel on hinnatud nii kodumaal kui ka maailmas.

Majanduslikud näitajad

Konsolideeritud kasumiaruanne

Investeeringud arendustegevusse

Investeeringud Keskkonnakaitsesse ja tööohutusse

Konsolideeritud bilanss

Bilansimaht

2015. aastal olid VKG arendustegevuse peamisteks teetähisteks Petroter III seadme investeeringu lõpetamine ning uue Petroter tuhakäitlemise tehnoloogia juurutamine. Seoses jätkuvalt madalate naftahindadega maailmaturul on arendustegevuse põhifookusesse tõusnud protsesside ja olemasoleva väärtusahela efektiivsuse tõstmine.

Tootmise laiendamine

2015. aasta septembris käivitati Petroter III õlitehas, mis saavutas nädalaga täisvõimsuse. Sellega jõudis lõpule oluline arendusetapp kontserni ajaloos, mis sai alguse 2009. aasta juulis, kui VKG alustas oma kaevanduse rajamist. Koos Petroter III õlitehasega omab VKG piisavalt võimsust Ojamaa kaevanduses toodetud peenpõlevkivi ümbertöötlemiseks. Petroter III tehase niivõrd kiire käivitamine ning stabiilse ja efektiivse töö saavutamine sai võimalikuks tänu projektimeeskonnale, kes viis sisse mitmeid uuendusi võrreldes Petroter I ja Petroter II tehastega.

Põlevkivi väärtusahela efektiivsuse tõstmine

Uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projekti raames toimus väljatöötatud tehnilise lahenduse ja tasuvusarvutuse täpsustamine. Projekti elluviimisel võimaldab bensiinifraktsiooni regenereerimine gaasist maailmaturu soodsate naftahindade korral tõsta põlevkiviõli tootmise energiaefektiivsust ja põlevkivi väärindamise väärtusahelas loodud lisandväärtust.

Põlevkivi on suhteliselt madala kütteväärtusega tooraine. Sellest tulenevalt on oluliseks väärtusahela kuluefektiivsuse parandamise võimaluseks põlevkivi, kõrvalsaaduste ja jäätmete logistika optimeerimine. 2015. aastal käivitati Petroter tehastest põlevkivituha prügilasse transportimiseks üle 1500 meetri pikkune torukonveier, mis lisaks väärtusahela kuluefektiivsusele vähendab oluliselt ka keskkonnakoormust.

Protsesside efektiivsuse tõstmine

2015. aastal jätkas VKG kontsern varahalduse süsteemi juurutamist. Koostöös teadusasutustega alustati dünaamilises keskkonnas matemaatilise mudeli ja optimeerimisalgoritmide koostamist ja ülevaatamist, et tootmise optimeerimise ülesandeid paremini lahendada. Koos äriseire tarkvara juurutamisega loob see eeldused juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku infoprotsessi tõhustamiseks ja info kvaliteedi tõstmiseks.

2016. aasta olulisemad uuringud ja arendusvaldkonnad

• Uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projekt - modelleerimine ja tasuvusanalüüsi täpsustamine
• Petroter seadmete töökindluse tõstmine
• Petroter seadmete põlevkivi ümbertöötlemisvõime ja netoõlisaagise tõstmine
• Varahalduse juurutamine
• Matemaatilise mudeli ja tootmise optimeerimise algoritmide täiustamine
• MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohandumise strateegia

Viru Keemia Grupi keskkonnategevus on kontserni majandus- ja arendustegevuse ning sotsiaalse vastutuse poliitika üks alustalasid.

2016. aastal jõustus tööstusheitmete direktiivist tulenev seadusandlus ning hakkasid kehtima Euroopa Liidu karmistunud keskkonnanõuded. Aastate jooksul tehtud keskkonnainvesteeringud viidi edukalt lõpule ja kontserni ettevõtted vastavad kehtivatele nõuetele. VKG investeeringud keskkonnakaitsesse on läbi aegade olnud ühed suuremad riigis - kümne aasta jooksul on sellesse investeeritud ligi 100 miljonit eurot.

VKG strateegiliseks eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine töötlemisel, et kasutada ära põlevkivi keemiline, füüsikaline ja energeetiline potentsiaal. Tootearendus, arendustegevus, energiaefektiivsus, kõrvaltoodete ja tootmisjääkide maksimaalne kasutuselevõtt on tegevused, mille kaudu ressursikasutust tõhusamaks muuta ning põlevkivitööstuse keskkonnamõju ja jalajälge vähendada. 2014. ja 2015. aastal valmisid kaks uut 81-protsendilise energiaefektiivsusega Petroter õlitehast, rekonstrueeriti VKG Energias uttegaasi katel ja auruturbiin, ehitati uus peaalajaam, rajati väävlipüüdmisseade ja Petroter tehaste reoveepuhasti. 2015. aastal investeeriti energiaefektiivsusesse ja keskkonnaprojektidesse kokku 26 miljonit eurot.

Uued tehnoloogiad tõstavad tootmise efektiivsust ning võimaldavad saada põlevkivist maksimaalselt tooteid ja kõrvaltooteid. Meie inseneride ja alltöövõtjate koostöös valmisid uued Petroter-tehnoloogial töötavad tehased, kus kasutatakse põlevkiviõli tootmise parimat võimalikku tehnikat ja mille energiaefektiivsus on 81%. 2015. aastal töötles Petroter II ümber üle miljoni tonni põlevkivi, mille primaarenergiast toodeti põlevkiviõli üle 50%, poolkoksigaasi 20% ja soojusenergiat 11%. Septembris valminud põlevkiviõlitehas Petroter III saavutas planeeritud tootmisvõimsuse oktoobris. Eestis töötavatest tehastest on Petroter seadmete energiaefektiivsus kõrgeim ja heitmete ning jäätmete eriteke madalaim. Energia koostootmine VKG Energias võimaldab ära kasutada kogu tehnoloogilise protsessi jääksoojuse, uttegaasi ning alandada CO₂ jalajälge. Oluline on, et nimetatud suurprojekte juhitakse ühtsete standardite alusel ning et töötajad jälgiksid olulisi keskkonna-, ressursi- ja energiaefektiivsust kajastavaid tulemusnäitajaid, trende ja eesmärke ning teeksid juhtimisotsuseid neist lähtuvalt. Kontserni kiire areng ning energiapoliitika ja -efektiivsus seavad juhtimissüsteemidele kõrgendatud nõudeid. 2015. aastal juurutati VKG Energias lisaks olemasolevatele juhtimissüsteemidele ka sertifitseeritud energiajuhtimissüsteem ISO 50001.

Kontserni üheks keskkonnalaseks prioriteediks on tööstusterritooriumite välisõhu kvaliteedi parandamine. Aastaid tagasi alustatud välisõhu modelleerimine on andnud sisendid õhusaaste allikate vähendamise projektile, mille raames varustati 2015. aastal kõik mahutid püüdeseadmetega. Rekonstrueeritud on VKG Oili õliärastusseadme mahutipark, uuendatud on seireseadmed ning pidevseiresüsteemid. Lisaks eeltoodule on endiselt nii eelneval kui sellel aastal üheks prioriteediks SO₂ heite vähendamine. Suurimaks keskkonnainvesteeringuks 2015. aastal oli VKG Energia kolmas väävlipüüdmisseade, mille maksumus on 18,7 miljonit eurot.

2015. aastal oli oluliseks tegevuseks ringlusmajanduse edendamine. Teostati uuringuid ja töötati välja tehnoloogia, mis võimaldab ladestada niisutatud põlevkivituhka vastavalt keskkonnanormidele, tagades prügila rajamiseks vajalikud tingimused. See omakorda vähendab tunduvalt reoveepuhastite ja veekogude koormust, säästes samal ajal puhta vee kasutamist ladestustegevuses. Uut ladestamismetoodikat on plaanis hakata rakendama 2016. aastal. Lisaks on käesoleval aastal kavas alustada uue prügila ehitusega, mille maksumuseks on ca 6,1 miljonit eurot. 2015. aastal korrastati VKG Energia Põhja soojuselektrijaama endine tuhaprügila.

Põlevkivi kaevandamisel ja õlitootmisel tekkivate kõrvaltoodete ja jäätmete kasutuselevõtt suurendab põlevkivi ressursikasutust. Põlevkivi kaevandamisel Ojamaa kaevanduses toodetakse kõrvalsaadusena killustikku. Põlevkiviõli tootmisel tekib poolkoksi ja põlevkivituhka, mida on võimalik kasutada või taaskasutada ehitusmaterjalina. 2015. a taaskasutas VKG üle 800 000 tonni poolkoksi ja tuhka ning teedeehitusel ja tagasitäiteks kogu kaevanduses toodetud killustiku. VKG-s viiakse arendustegevuse raames läbi uuringuid, et suurendada põlevkivituha kasutamist kaevanduskäikude tagasitäitmisel, ehitusmaterjalide tootmisel VKG Plokis ja teedeehitusel.

Põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja uttegaasidest energia tootmine on aastatega muutunud olulisemalt puhtamaks ja efektiivsemaks. Keskkonnaseisund on paranenud ning põlevkivisektori jalajälg vähenenud. Oleme investeerinud uutesse tehnoloogiatesse ja suurtesse keskkonnaprojektidesse. Tänase päeva jätkuvaks väljakutseks on suurendada veelgi tootmise efektiivsust, taaskasutada jäätmeid ning vähendada õhuheitmeid.

Suuremad projektid keskkonnamõju vähendamiseks 2016. aastal

Käesoleval aastal on plaanis keskkonnaprojektidesse investeerida ca 14 miljonit eurot.

• VKG Energia kolmanda väävlipüüdmisseadme ehitustööd.

Kontserni prioriteedid vastutustundlikus ettevõtluses

Keskkonnahoid

VKG prioriteet on tööstuse mõju kõrvaldamine või võimaliku miinimumini viimine. Oma tegevuses lähtume eesmärgist näidata, et ka suurtööstus võib olla vastutustundlik, keskkonnasäästlik ning kasutada ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kontserni mahukamad investeeringud on suunatud just keskkonnategevustele ja olles selles valdkonnas ühed suuremad riigis. Läbi aastate on VKG keskkonnakaitselistesse projektidesse investeerinud ligi 100 miljoni euro.

Meie töötajad

Ettevõtte peamine väärtus on siin töötavad inimesed. Regiooni suurema tööpakkujana on meie eesmärgiks luua kaasaegseid töötingimusi ja meeldivat keskkonda ning pakkuda arenguvõimalusi meie töötajatele. Oleme tänulikud meie töötajatele, kes kõrgelt hindavad kontserni tööandjana ning on lojaalsed. Kontserni töötajad on kaasatud heategevuslikku ja vabatahtlikku töösse. Kontsernis töötab tugev ametiühing ja on sõlmitud kollektiivleping.

Meie tegutsemispiirkond ehk Virumaa

VKG prioriteediks on toetada just Virumaad, siin tegutsevate organisatsioonide, inimeste ja seltside ühiskonnakasulikku tegevust. Kontsern pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega. VKG toetab spordi-, kultuuri- ja haridusalgatusi.

VKG algatused kohaliku elu edendamiseks

Virumaa fotokonkurss „Ilus oled, Virumaa!”

2015. aastal ilmus fotoalbum „Ilus oled, Virumaa!“. Siia on kokku kogutud eelmiste aastate konkurssidele esitatud parimad fotod. Albumi lehekülgedelt võib leida tuntud poliitikute, ettevõtjate ja kultuuritegelaste tsitaate, mis on seotud imeilusa Virumaaga. See on piirkonna esimene fotoalbum.

Virumaa õpilaste kaasamine Eesti eliitkoolide ajaloolisesse nn viie kooli võistlusesse

www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus/vkg-algatused/viie-kooli-voistlus
Koostöös Hugo Treffneri, Miina Härma, Nõo ja Tartu Tamme gümnaasiumi ning Jakobsoni kooliga.

Lähtudes sellest printsiibist juba kuus aastat avalikustame kogu oma ressursikasutuse ja keskkonnainfo kooskõlas maailma sotsiaalse vastutuse aruandlusstandardiga GRI G3.

VKG on regiooni jaoks suur ja tähtis tööandja ning partner. VKG tootmisterritoorium asub Kohtla-Järve linna vahetus läheduses. See on eriti suure tähelepanu all on suhtlus kohalikke elanikke ning nende kursis hoidmine kontsernis toimuvaga. Selle tagamiseks toimuvad regulaarsed kohtumised kogukonna esindajatega, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatakse keskkonnateemadel. Lisaks toimuvad traditsioonilised avatud uste päevad, mille raames saavad kõik huvilised külastada tootmisterritooriumi ja oma silmaga vaadata, kuidas on korraldatud tänapäevane suure tööstuse protsess. Meie tootmise uksed on avatud ka koolide ning ülikoolide õpilastele, kellele pakume võimalust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone.

Kontserni töötajad osalevad aktiivselt ja hea meelega heategevuslikus ja vabatahtlikus töös – korraldame temaatilisi annetuskampaaniad, metsaistutus- ja töötalgud, aitame piirkonna lastekodusid.

VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja alates 2005. aastast

Viru Keemia Grupp sai kaeveloa Ojamaa kaevandusele 2004. aastal. Kaevanduse avamise ettevalmistustööd algasid 2007. aastal ja 2009. aasta juulis alustati tööd objektil. Kaevanduse pidulik avamine toimus 2013. aasta algusel ning täisvõimsus saavutati juba aasta teisel poolel. Ojamaa kaevanduse investeering ulatub 120 miljoni euroni.

Eesti kõige uuemas ja maailma ühes moodsaimas kaevanduses rakendatakse põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist, mida kasutatakse kui põlevkivikiht asub sügavamal kui 30 meetrit maa all. Tehnoloogilises protsessis kasutatakse vaid uuemaid tehnoloogiaid ja ainult kaasaegset tehnikat.

Alates 2010. aastast hakkas Ojamaa kaevandus tarnima peenpõlevkivi Petroter I tehase tarbeks. Tänapäeval varustab Ojamaa kaevandus toormega kolme Petroteri tehnoloogial töötavat tehast korraga.

Ojamaa kaevandus katab VKG kontserni toormevajaduse lähemaks 15 aastaks. Selleks, et kaevandus oleks võimeline varustama kontserni kõikide seadmete maksimaalset tootmisvõimsust peaks võimsust kasvatama 3,8 miljoni tonnini aastas. Vastav taotlus on esitatud keskkonnaministeeriumile. Kaevanduse tootmisvõimsus vastab kaevandamislubadega piiratud kogusele (mis on käesolevalt 2,772 miljoni tonni aastas), kuid võimaldab lühikese ajaga tõsta võimsust õlitehaste suurenenud vajadust katmiseks.

VKG on palju rääkinud ja juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et praegusel ressursipoliitikal puudub pikaajaline strateegiline visioon, see ei taga võrdseid konkurentstingimusi ega anna eraettevõtetele võimalust töötada täies mahus. Ressursi jagamise põhimõtete ülevaatamisega hakati riigi tasemel tegelema 2015. aasta algusest, kui Riigikogu mäenduse grupp esitas ettepaneku maapõueseaduse muutmiseks nii, et kaevandamismäär oleks perioodipõhine. Sama aasta juunis võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab ettevõtetel tagantjärele kaevandada alates 2009. aastal kehtestatud aastamäärast vähem kaevandatud põlevkivi. VKG Kaevanduste jaoks tähendab see võimalust tõsta kaevandamise mahtusid eelnevalt lubatud, kuid kasutamata jäänud mahtude arvelt.

Kontserni jaoks on strateegiliselt tähtis tagada põlevkiviressurss ka kaugemaks tulevikuks. Selleks plaanitakse Sonda põlevkivikaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud. Antud projekti plaanib kontsern arendada koostöös Kiviõli Keemiatööstusega.

Ojamaa kaevandus on ühendatud kontserni tootmisterritooriumiga, kus toimub õlitootmine, ainulaadse pealmaakonveieriga, mis on kasutuses alates 2012. aastast. Konveieri pikkus on 12,4 kilomeetrit, laius - 4 meetrit ning see koosneb ühest lindist. Konveier on hea näide keskkonnasõbralikust tootmislahendusest. Põlevkiviõli tarnimisel ei teki tolmu, heitgaase, ei kahjustata teid, praktiliselt puudub müra. Selle projekteerimisega kaasati lai avalikkus, ametnikud, looduskaitsjad ning jahimehed. Tulemusena projekteeriti konveier sellisena, et kogu trassi pikkuses on välja ehitatud spetsiaalsed väikeloomade tunnelid ning sillad suurte loomade jaoks, et kõikidel metsaelanikel oleks tagatud konveieri ületusvõimalus.

Tootmisterritooriumil jaotab tooraine laiali võimas, maapinnast kümne meetri kõrgusel asuv jaotussüsteem. Põlevkiviõli tootmise eest vastutab kontsernis VKG Oil, mille koosseisu kuulub 3 Petroter-tehnoloogial töötavat tehast ning 4 Kiviter-tehnoloogial töötavat vabrikut. Kiviter vabrikud töötavad tükipõlevkivil ning Petroter tehased kasutavad peenpõlevkivi. Mõlemal tehnoloogial töötavate seadmete lõpptooted on kütteõlid katlamajade jaoks ja laevakütus. Õli raskemat fraktsiooni kasutatakse muuhulgas elektroodkoksi tootmise toorainena. Ettevõtte põlevkiviõli tootmise maht 2015. aastal oli 3,3 miljoni tonni põlevkivi, millest toodeti 506 000 tonni toorõli.

Uus põlevkiviõlitehas Petroter III on samm Eesti põlevkivisektori uuendamise poole. Kasutades põlevkivi üha enam õlitootmiseks tõstame põlevkivist kättesaadava energia osakaalu. Eesti põlevkivisektor suudab Euroopa kliima- ja energiapoliitika tingimustes ellu jääda ja edukas olla, vähendades keskkonnamõju ja tõstes efektiivsust. Eesti ettevõtjate ning inseneride innovatsioon uue Petroter III tehasega just seda eesmärki täidabki. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Meil on täna hea meel ja uhke tunne avada järjekordne juba kolmas tehas - Petroter III. Antud projekti edukas elluviimine, vaatamata põlevkivisektori keerulisele ajastule, oli kontserni üheks peamiseks aastaeesmärgiks. Tegu on viimaste aastate kõige suurema investeeringuga erasektorisse Eestis. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased on praktikas tõestanud investeeringute efektiivsust ning omal ajal VKGs tehtud valikute õigsust. Petroter õlitehase energiaefektiivsus on üle 81% ning tänu keskkonnameetmetele jalajälg on võrreldes seniste tehnoloogiatega kordades väiksem. Ahti Asmann

Eesti põlevkivi väärtuslikum osa on selles sisalduvad suure reageerimisvõimega peenkemikaalid ehk alküülresortsiinid: 5-metüülresortsiin, 2-metüülresortsiin, 5-metüülresortsiin monohüdraat ning 2,4-dimetüülresortsiin, mida toodetakse väga suure puhtusastmega.
Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai. Nii leidub Eesti põlevkivist toodetud kemikaale näiteks nii värvitud tekstiilis kui pargitud karusnahas, L’Oréal, Wella ja Schwarzkopfi juuksevärvides ning näo- ja päikesekreemides, samuti kasutatakse neid Samsungi teleriekraanide ning Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.

Põlevkivi fenoolide fraktsioone – Honeyol ja Rezol kasutatakse liimvaikudena rehvi-, vineeri-, ja naftatööstuses ning baaskemikaalina värvide ja lakkide valmistamiseks. 2012. aastal avati uus vaigutootmisseade, mille toode – nn „punane vaik” – leiab kasutamist autorehvide tootmisel ning seda kasutavad maailma parimad rehvitootjad - Lexus, Goodyear, Pirelli ja Bridgestone.

VKG on täna ainus ettevõte Eestis, mis eraldab põlevkiviõlist hinnalisi peenkemikaale. Ettevõte suudab aastas toota sadades tonnides suure puhtusastmega (üle 99%) peenkemikaale, mille ühe kilogrammi hind võib ulatuda mitmesaja euroni. Eesti põlevkivikemikaalide suuremad tarbijad on tuntud ettevõtted Euroopa Liidust, Jaapanist ja Indiast. Samuti on Kohtla-Järvel valmistatud peenkeemiatooted jõudnud Iraani ja Ladina-Ameerikasse.

Uute ühendite paremaks turustamiseks oleme loonud eraldi kodulehe
www.finechem.eu

VKG Soojus tegeleb soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud jääksoojust. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern ehitas 2012. aastal. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumil Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojuse ühinemispunktini jaotusvõrguga.

VKG Energia on tööstusenergeetiline ettevõte, mille peamine eesmärk on tagada piirkonna soojavarustus ning toota elektrit nii VKG enda kui naaberettevõtete tarbeks, kasutades selleks kogu VKG Oilis toodetud põlevkivigaasi. VKG Energial on kaks soojuselektrijaama: Põhja ja Lõuna. Soojuslik koguvõimsus on 320 MW. Ettevõtte elektriline tootmisvõimsus peale esimese turboagregaadi töösse võtmist 2015. aasta augustis ulatub 95 MWni.

2015. aasta augustis lõpetati veidi alla kolme aasta kestnud VKG Energia Põhja soojuselektrijaama võimsa elektritootmise kompleksi laiendamine. Projekti raames ehitati välja uus turbiin maksimaalse võimsusega 27 MW, generaator, jahutussüsteem, 110 kV pingel 40 MVA nimivõimsusega alajaam ning renoveeriti katel nimivõimsusega 75 tonni auru tunnis. Projekti realiseerimisel suurenes ettevõtte tootmisvõimsus ning paranes oluliselt ettevõtte tootmiskompleksi töökindlus ja efektiivsus. Kompleksi kogumaksumuseks kujunes 28 miljonit eurot.

VKG tootmisvõimaluste laiendamise ja kolmanda Petroter-tehnoloogial töötava põlevkiviõlitehase käivitamisega on uuel kompleksil väga suur roll. Õlitehastes toodetud põlevkiviõlile lisaks on produktideks uttegaas, aur ja soe vesi, mis suunatakse elektrijaama ning toodetakse elektrienergiat ja ümbritsevatele linnadele sooja ja tööstustarbijatele auru. Antud lahendus annab võimaluse kasutada maksimaalselt ära põlevkivist saadavat energiat ja vältida täiendavate fossiilsete kütuste kasutamist. VKGs rakendatud energia ja soojuse tootmismeetod on põlevkivi otsepõletamisega võrreldes kordades efektiivsem ning oluliselt väiksema keskkonnajalajäljega. Projekt aitab kaasa energiaefektiivsuse tõusule ning ressursside keskkonnahoidlikule kasutusele põlevkivitööstuses.

Järgmiseks märkimisväärseks projektiks oli teise väävlipüüdmisseadme ehituse lõpetamine ja käivitamine 2015. aastal. Väävlipüüdmisseade puhastab soojus- ja elektrienergia tootmise käigus tekkivad suitsugaasid väävlist Novel Integrated Desulphurisation (NID) tehnoloogia järgi. 2015. aasta sügisel VKG Energia tootmisterritooriumil alustati kolmanda väävlipüüdmisseadme ehitamisega. Projekti realiseerimine on planeeritud 2016. aasta lõpule. VKG Energia on Eesti esimene ettevõte, kus hakkas tööle väävlipüüdmisseade.

VKG Elektrivõrgud on müügimahu poolest Eesti Energiale kuuluva Elektrilevi järel suuruselt teine elektrijaotusettevõte Eestis.

Narvas tegutseva elektrijaotusettevõtte põhitegevusalad on elektrienergia võrgu kaudu edastamine ja jaotusteenuste ning elektrisüsteemi operatiivjuhtimisteenuste müük. VKG Elektrivõrgud on ainus elektrijaotusettevõte oma teeninduspiirkonnas. Ligikaudu saja tuhande elanikuga piirkonda varustatakse elektrienergiaga VKG Elektrivõrkude elektriliinide kaudu. Ettevõttel on 4 alajaama pingel 110 kV, 8 alajaama pingel 35 kV, 359 alajaama pingel 6 kV ja 10 kV, 413 km õhuliine ja 501 km kaabelliine.

Osutatakse ka elektriseadmestike projekteerimise, ehitamise, remontimise, kasutamise, kontrollimise ja hooldamise teenust.

Alates 2012. aastast pakutakse tarbijatele erinevaid elektrienergia hinnapakette.

Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoiuks märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2015. a investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmiseks 607992 eurot. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on ettevõttel täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste elektriga varustamisel.

• VKG Elektrivõrkude 2015. aasta tehnilised ja kommertskaod (erinevus võrku siseneva ja võrgust väljuva energia koguse vahel) moodustasid 7,3 %.
• Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas (System Average Interruption Frequency Index, SAIFI) oli 2013. aastal 1,233; 2014. aastal 0,641 ja 2015. aastal 0,477.
• Ettevõte plaanib muuta kogu arvestussüsteemi kaugloetavaks 2017. aastaks. 2015. aasta lõpu seisuga oli kaugloetavaid arvesteid 83,92%.
• Ettevõttes kehtib ISO 9001:2008 ja OHSAS 18001:2007 standarditele vastav juhtimissüsteem.
• Ettevõtte 2015. aasta käive oli 12,144 miljonit eurot.
• 2015. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 60 inimest ning VKG Elektrivõrgud on piirkonna üks parimaid tööandjaid.
• Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab lastele suunatud teavituskampaaniaid.
• Klientide vajadustest lähtuvalt ja paremaks teenindamiseks võeti kasutusele uus ja kaasaegne iseteenindusbüroo.

Uue põlvkonna müüriplokid

Ehitusplokid toodetakse VKG tütarettevõtte kaubamärgi Roclite all. Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite on loodussõbralik materjal, mis väärtustab keskkonda, energia säästmist ja pakub kvaliteeti pikkadeks aastateks. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid. Tootmises järgime jäätmevaba põhimõtet: saadame põlvekivituha taaskasutusse. Plokke müüakse nii Eestis kui ekspordiks.
Lisateavet leiate veebilehelt:
www.roclite.eu

Lubja tootmine

2014. aasta suvel valmis VKG lubjatehas, kus lisaks hea kvaliteediga kvaliteedilisele lubjakivile kasutatakse toorainena ka Ojamaa kaevandusest toodud lubjakivikillustikku, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja. Viru Keemia Grupi töötas välja Eestis ainulaadse lahenduse lubja tootmiseks, mis võimaldab toota lupja Ojamaa kaevanduse tootmisprotsesside käigus tekkinud lubjakivikillustikust, mis tuuakse maa peale koos kaevandatava põlevkiviga. Dekarboniseerimiseks vajaliku energia saamiseks kasutatakse aga põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevaid poolkoksi- ja generaatorigaase. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm.

Möödunud kalendriaastal astuti järgmine samm selleks, et VKG lubjatootmiskompleks saavutaks projektis mõeldud tootmismahu. 2015. aastal tootis tehas ca 11 000 tonni lupja, mis kasutati täismahus ära suitsugaasides sisalduvate väävliühendite sidumise protsessis. Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Põllumajandusamet kinnitas, et produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.

Projekti koostamise staadiumis oli lubjatehas ette nähtud üksusena, mis hakkaks tulevikus lubjaga varustama kogu VKG väävliärastuskompleksi, sealhulgas SDA (Spray Dry Absorbtion) seadet, mis on plaanis käivitada 2016. aastal. Nii möödunud kui ka käesoleva aasta kogemus on näidanud, et lubjatehas suudab toota piisavalt hea kvaliteediga lupja sellises koguses, mis kataks täismahus VKG kontserni praeguseid ja tulevasi vajadusi ning lisaks sellele annaks võimaluse turustada teatud kogus lupja ka tarbijatele väljastpoolt kontserni. Kogu projekt (väävlipüüdmisseadmed ja lubjatehas) järgib VKG tootmisloogikat ja eesmärki väärtustada maksimaalselt Eesti põlevkivi orgaanilist ja mineraalset potentsiaali ning säästa teisi looduslikke ressursse, nagu näiteks lubjakivi.

Põlevkivijäätmete kasutus teedeehituses

Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusega tekkiv märkimisväärne kogus lubjakivikillustikku kasutatakse edukalt ära teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Tee-ehituses saab kasutada betooni koostisosade asemel põlevkivi ümbertöötamisel tekkinud tuhka ja põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest valmistatud killustikku. Meie uuringud ja katsed tõestavad, et Ojamaa kaevanduses tekkiva aheraine ja põlevkivituha kasutus teedeehituses on nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik lahendus.

Ettevõtte tegevusalad

• VKG Transport on tegutsenud alates 1999. aastast.
• 2015. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 159 töötajat.
• 2015. aasta käive oli 14,7 miljonit eurot, kasum 0,9 miljonit eurot.
• Ligi 74% ettevõtte käibest moodustavad kontsernisisesed teenused, mis on seotud eelkõige põlevkivi töötlemisega.
• 2015. aasta investeeringute maht oli 27,9 tuh eurot.
• VKG Transport kasutuses on erinevate kemikaalide veoks sobivad tsisternautod, millega sõidetakse kõikjal Euroopas. Kõik autod vastavad ohtlike veoste vedamiseks nõutavatele tingimustele (ADR). Kõik ohtlike ainete transportimisega tegelevad töötajad on läbinud vastava koolituse.
• 2015. aastal alustas ettevõte LNG (Liquefied Natural Gas) vedudega maanteel.
• Ettevõttel on eelnimetatud teenuste osutamiseks vajalikud litsentsid ja tegevusload ning järgitakse keskkonna-, kvaliteedijuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid juhtimissüsteeme ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007.

Ettevõtte tegevusalad

• 2015. aastal oli ettevõttes keskmiselt 321 töötajat
• 2015. aastal osales ettevõte aktiivselt Petroter III õlitehase ehitusel. Teostati järgmised tööd:
  • Elektrifiltri valmistamine ja paigaldus;
  • Sisemise kütuse etteandesüsteemi projekteerimine, valmistamine ja paigaldus;
  • Petroter III automatiseerimine.
• Viru RMT klientide hulka kuuluvad peamiselt VKG kontsernisisesed ettevõtted, mis üheskoos annavad peaaegu kolmveerandi ettevõtte müügikäibest, ligikaudu 12,5 miljonit eurot.
• Ettevõttel on ISO 9001:2000 (TÜV), OHSAS 18001, EN 1090-1, EN 3834-2 ja EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 sertifikaadid.

Suur osa VKG Elektriehituse käibest tuleb Ida-Viru piirkonnast, kus ettevõtte ülesandeks on hoida korras Eesti kõige idapoolsemad elektrivõrgud (Narvast kuni Sillamäe ja Vaivara vallani) ja toetada oskusteabega VKG kontserni arendusi Kohtla-Järvel. Seetõttu on ettevõttel kaks osakonda, üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel.

• Ettevõtte suurimad kliendid on VKG ja Eesti Energia kontsernide ettevõtted ning kohalikud omavalitsused.
• Firma suurimad partnerid on ABB, Harju Elekter, KEK-i Ehitus, ENERGEL Estonia, Onninen, SLO Eesti.
• 2015. aastal lõpetas VKG Elektriehitus oma ajaloo suurima projekti realiseerimise, mille käigus projekteeriti ja ehitati VKG Energia Põhja soojuselektrijaama 110/6 kV alajaam. Projekti maksumus oli 3,2 miljonit eurot.
• Ettevõtte 2015. aasta käive oli 4,5 miljonit eurot.
• 2015. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 38 töötajat.
• VKG Elektriehitus on alates 2002. aastast Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) liige.
• Oma tegevuses juhindub ettevõte standardi ISO 9001 nõuetest.