VKG juhatus

Viru Keemia Grupi juhatus koosneb viiest liikmest.

Kolm juhatuse liiget – Ahti Asmann, Meelis Eldermann ja Jaanis Sepp – juhivad kontserni tööd tervikuna ning kuuluvad tütarettevõtete nõukogudesse. Kaks juhatuse liiget – Margus Kottise ja Nikolai Petrovitš – on kontserni strateegiliselt kõige tähtsamate ettevõtete juhid.

Juhatuse ülesanne on VKG igapäevase majandustegevuse juhtimine ning äriühingu esindamine. Kõikides kontserni õigustoimingutes esindavad ettevõtet kaks juhatuse liiget koos, kusjuures üks nendest peab olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Ettevõtte üldjuhtimine

Me usume, et ettevõtte tõhus üldjuhtimine on hea äritegevuse alus. Juhtimise kaudu määrame selged vastutusalad oma juhtidele, töötajatele ja partneritele.

Toimime nii, sest usume, et lõppkokkuvõttes on see parim viis pakkuda meie aktsionäridele pikaajalist ja konkurentsivõimelist tulu ning igas mõttes tagada meie äritegevuse jätkusuutlikkus.

Tõhus üldjuhtimine võimaldab ettevõttel töötada sujuvalt, tagades, et kõigil on selge arusaam rollide, kohustuste, õiguste ja vastutuse jaotusest.

Emaettevõtte juhatuse tegevuse järele valvab viieliikmeline nõukogu, mille koosseisu kuuluvad:

Riskijuhtimine

Viru Keemia Grupi riskijuhtimispoliitika kujundamise ja riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus.

Kontserni riskijuhtimine põhineb riskijuhtimise alusdokumendil. Dokumendis on esitatud kontserni jaoks oluliste riskide kirjeldused, nii mõju kui ka tõenäosuse hinnangud ja maandamisvõimalused. Riskid lähtuvad kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärindada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Klientidega seotud riskid

Kuna põlevkiviõli on nišitoode, mille realiseerimine käib piiratud arvu klientide kaudu, siis sõltuvus peamistest klientidest on kõrge. Risk seisneb sellest, et kontsern võib saada otsest kahju, kui mõni partneritest peaks loobuma koostööst või sattuma majanduslikesse raskustesse. Olukorda võib mõjutada nt ka klientide vajaduste ja/või harjumuste muutus, millega kaasneb tulude ja kasumi vähenemine.

Tarnijatest tulenevad riskid

Risk, et koostööpartnerid ei täida endale võetud lepingulisi kohustusi ja ei saa tagada vajalike seadmete/detailide tarnet. See võib mõjutada tehnoloogiliste üksuste töid ning toodete väljalaset. Siinsamas käsitletakse ka riski, et tarnitavate toodete/teenuste kvaliteet ei vasta nõuetele. Sellega võivad kaasneda kõikumised toodete kvaliteedis ning kogustes.

Töötajatega seotud riskid

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse korral (eriti lähipiirkonnas) satuvad otsustavatele ametikohtadele vähem kogenud inimesed, mis mõjutab ettevõtte tulemusi. Vajaliku tööjõu puudus sunnib ettevõtet värbamisel tegema kompromisse, mis mõjutavad tulemuslikkust.

Õigusruumist tulenevad ehk Eesti riigi ja ELi poliitikast tulenevad riskid

1. Põlevkivi töötlemine võib muutuda konkurentsivõimetuks seoses uute ELi keskkonnadirektiivide kehtestamisega, nt Euroopa Liidu rohelepe. Roheleppe kohaselt läheb põlevkivitööstus hiljemalt 2050. aastal sulgemisele. Kuna maailmas ei ole sisuliselt häid näiteid tööstusharu transformatsioonist ning Ida-Virumaa näol on tegemist üsna monofunktsionaalse majandusega piirkonnaga, tuleb tootmise sulgemisel arvestada tugevalt negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega . VKG eesmärk on teha koostööd riigiga, et ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise meetmed ja eesmärkide poole liikumise tempo oleksid sellised, mis tagaks vastutustundliku ülemineku.

2. CO₂ kvootide turuhind ning jaotuspõhimõtted muutuvad poliitiliste otsuste tagajärjel. Mullu oli CO₂ emissioonist 68% kaetud tasuta kvootidega, mille eesmärk on Euroopa Liidu rafineerimissektori konkurentsivõime säilitamine. Puuduva kvoodi ost turult oleks tähendanud 12 miljonit eurot täiendavat kulu. Hetkel on teada Euroopa Komisjoni kvoodipoliitika üksnes aastani 2025.

Lisaks tasuta eraldatavate kvootide püsivale vähenemisele esineb ka risk CO₂ kvootide ulatuslikuks hinnatõusuks juhul kui Euroopa Komisjon otsustab MSR (Market Stability Reserve) mehhanismi kaudu järsult vähendada turul kaubeldavate kvootide hulka. Negatiivsete stsenaariumite korral võib 2030. aastaks kasvada CO₂ kulu kontsernis 50 miljoni euroni aastas ning muuta põlevkiviõli tootmise globaalselt konkurentsivõimetuks nagu ka põlevkivist elektri tootmise.

Kogukonnaga seotud riskid

1. Risk, et kogukonna mõtteviis pöördub aina rohelisemaks ning on fossiilsete kütuste tootmise vastu. Ühiskondlik aktsepteerimatus võib avaldada mõju ettevõte tegevusele, mainele ning valmistada raskusi investeerimisprojektide realiseerimisel ning töötajate värbamisel.

2. Risk, et kohalik kogukond ei toeta ettevõtte uusi arendusprojekte ning tööstuse laienemist. Antud riski maandamiseks suhtleme avatult kohalike elanikega ja korraldame initsiatiivgruppidega regulaarseid kohtumisi, mille käigus tutvustame arengusuundi ning arutame keskkonnateemasid. Investeerime elukeskkonna, nt Kohtla-Järve linna välisõhu kvaliteedi parandamisse. Samas leiame, et Ida-Viru piirkonna eripära on põlevkivitööstuse integreeritus sotsiaal-majanduslikku arengusse ning nende vastastikune mõju. Põlevkivitööstus on regiooni üks suuremaid tööandjaid – otseselt töötab sektoris ca 7300 inimest, kuid kaudselt on seotud kordades rohkem. Samas pakub sektor ka regiooni keskmisest kõrgemat palka. Seega, siin elavatele inimestele tähendab sektori olemasolu ja areng stabiilset sissetulekut, mis tagab igapäevase toimetuleku ning kindlustunde tuleviku suhtes.

Looduskeskkonnaga seotud riskid

Töötleva tööstuse esindajana ja süsinikku sisaldava kütuse tootjana kaasnevad VKG tegevusega keskkonnariskid, mis avalduvad nii põlevkivi kaevandamisel kui ka selle väärindamisel. VKG eesmärk on olla omas sektoris teerajajaks, näidates teistele eeskuju, kuidas on võimalik traditsioonilises tootmises esinevaid keskkonnariske lahendada nutikalt ja tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutades. Viimase 15 aasta jooksul on kontsern oma jalajälje vähendamiseks investeerinud 86 miljonit eurot erinevatesse keskkonnaprojektidesse. Investeeringute peamine fookus on olnud ressursi maksimaalselt efektiivsel kasutamisel ja kaasnevate keskkonnamõjude leevendamisel.

Lisaks tootmistegevusest tulenevate keskkonnariskide maandamisele on sama oluline nendest riskidest avalikult rääkimine ja erinevate huvigruppide kaasamine diskussiooni, et jõuda ühisele arusaamisele ja üksteise mõistmisele. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab VKG igal aastal keskkonnapäeva. 2019. aastal toimunud keskkonnapäeva tähelepanu oli pööratud põlevkivisektori elujõulisusele muutuvates kliimapoliitika tingimustes.

Üldisest majandusolukorrast tulenevad riskid

1. Õli müügihind langeb alla kriitilise piiri seoses nafta hinna üldise langusega.

Põlevkiviõli müük moodustab ⅔ kontserni netokäibest, seega on nafta ja naftatoodete turuhindade muutuse risk kontserni tegevuse paratamatu osa. Valdav osa müügilepingutest on sõlmitud tingimusel, et toote müügihind sõltub otseselt naftatoodete börsihindadest. Ülejäänud lepingud sõltuvad maailmaturu hindadest kaudselt. Põlevkiviõli müügihind võib langeda nii seoses nafta maailmaturu hinna langemisega kui ka dollari nõrgenemisega.

Maine langusest tulenevad riskid

Maine kahju võib tekkida seoses keskkonnareostuse, madalate palkade või uute tehaste / kaevanduste rajamisega jne. Ettevõtte tegevus võib tuua kaasa maine kahju või halvemal juhul mingit laadi ettevõtte vastase ühiskondliku tegevuse.

Kaardistatud maandamismeetmed:

• Ettevõtte tegevus peab vastama kõikidele kehtivatele seadustele
• Publitseerime regulaarselt säästva arengu ja sotsiaalse vastutuse aruannet vastavalt GRI standardile
• Täidame avalikustamise nõudeid oma tegevuse arendamisel ja planeeringute menetlemisel kaasates erinevaid huvigruppe (riik, linn, kogukond)
• Järgime vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid
• Panustame kohaliku kogukonna arengusse

Muu

Muud olulised riskid on kaardistatud ning esitatud Sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruandes ning on leitavad aadressilt: www.vkg.ee/SAA2018/et/arijuhtimine/