4Tegevusalad
Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne pikendamine. VKG tänane väärtusahel on pikim Eestis ning üks pikematest maailmas.
Kontsern tegutseb järgmistes valdkondades:
Põlevkivi tootmine
Põlevkivi tootmine Viru Keemia Grupis toimub Ojamaa kaevanduses, mis on Euroopa uusim ja esimene peale Eesti taasiseseisvumist rajatud kaevandus. Kuna põlevkivikiht asub maardlas enam kui 30 meetri sügavusel, rakendatakse Ojamaal põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist.
Iga päev töötab maa all ligi 150 ratastel tehnika ühikut ning pidevalt on kasutuses 27 km konveiereid. Kaevandus annab tööd 500 inimesele. Hea traditsiooni järgi valib kaevanduse sõbralik kollektiiv igal aastal parimatest parimaid, kellele omistatakse väärikas Aukaevuri tiitel. Parimaid töötajaid tunnustatakse ametipidupäeval augusti viimasel pühapäeval – kaevurite päeval. Tänaseks on kolleegide ja juhtkonna tunnustuse tiitli näol pälvinud 63 Ojamaa töötajat.
Ojamaa kaevanduse pindala 23,7 km2
Alates avamisest on läbikaevandatud ala suurus 10,3 km2
Aastane tootmisvõimekus 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi
2020. aastal langetas VKG Kaevandused kaubakivi toodangu mahu 4,14 miljoni tonnini, kuna kriisist lähtuvalt oli eesmärk kärpida kulusid ja kasutada rohkem laos olevat kivi. Tulenevalt turu taastumisest on 2021. aastal plaan Ojamaa kaevanduses taas toota maksimaalne lubatud kogus kaubakivi ehk 4,35 miljonit tonni.
Põlevkiviressursi kättesaadavus
Põlevkiviressursi kättesaadavust hindab VKG nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis.
Varustatus praegu
VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 4,1 miljonit tonni geoloogilist varu aastas ehk 5,1 miljonit tonni kaubakivi. VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad Ojamaa kaevandusest kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu (3,5 mln tonni kaubakivi) ja kui teised turuosalised oma lubatud kaevemahte täies mahus ei kasuta, siis „tagantjärele kaevandamise mehhanismi“ kaudu on võimalik kaevemahte Ojamaal suurendada kuni 3,5 miljoni tonnini (kaubakivi 4,35 mln t). See tähendab, et puuduoleva 750 000 tonni (15%) kaubakivi ostmiseks peab VKG saavutama kokkuleppeid teiste turuosalistega.
Praegu teeb VKG põlevkivi ostmisel koostööd Kiviõli Keemiatööstusega. Kuigi põlevkiviturul valitseval Eesti Energial enda vajadus põlevkivi järele on viimase kahe aastaga pea 60% langenud, ei võimalda erimeelsused müüdava toorme hinnastamise osas saavutada kokkulepet vastastikku kasulikel tingimustel.
Varustatus tulevikus
Arvestades VKG kaevemahtusid ja Ojamaa kaevanduse erinevaid piiranguid ning laiendusi, siis olemasolev kaevandus katab VKG ressursivajaduse orienteerivalt 2030. aasta lõpuni. Lisades siia juurde 2019. aastal Eesti Energiaga saavutatud kokkuleppe Uus-Kiviõli kaevevälja jagamise osas, on suurem osa kontserni põlevkivi vajadusest tagatud vähemalt aastani 2040. Keskkonnasäästust lähtuvalt oli Uus-Kiviõli kaeveloa VKG-le eraldamine ainuõige lahendus, sest antud kaeveväli on kontserni Kohtla-Järvel olevate põlevkiviõlitehaste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivi rikastusvabrik suudab tagada ka uuelt kaeveväljalt saadava toodangu töötlemise ning puudub vajadus täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks.
Põlevkiviõli
Viru Keemia Grupi peamine toodang on põlevkiviõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel.
Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 90 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviteri tehnoloogia abil ning alates 2005. aastast oleme arendanud Petroteri tehnoloogiat: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015). Kuue tootmisüksuse summaarne töötlemisvõimsus on 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.
Kiviteri vabrikud töötlevad tükipõlevkivi ning õli toodetakse vertikaalretortides, kus soojuskandjana kasutatakse gaasi. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased kasutavad peenpõlevkivi, tootmisprotsess toimub juba horisontaalses reaktoris ning soojuskandjana kasutatakse tuhka.
Mullu töötlesid kontserni õlitehased 4,75 miljonit tonni põlevkivi (–5,4%), millest saadi 629 000 tonni põlevkiviõlitooteid (–4,5%).
Toodetavatest kaupadest proportsionaalselt suurim kukkumine oli koksi toodangul (–36%), kuna kahanesid nii nõudlus kui ka hind. Samas üllatas positiivselt fenooltoodete ja peenkeemia turg, suure nõudluse tõttu nende toodang kasvas 55%. Prognoosime, et 2021. aasta tootmismahud jäävad tõenäoliselt samale tasemele eelmise aastaga
Põlevkiviõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parandamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Kuigi suurem osa toodangust eksporditakse, leiab põlevkiviõli ka kohalikku kasutust kuivatites, asfalditehastes ning tööstuslikes ja väikekateldes.
Kontserni kaubapõlevkiviõli toodang
TonnidesGlobaalne nõudlus põlevkiviõli järele lähikümnenditel kasvab jätkuvalt
Erinevalt elektritootmisest on põlevkiviõlil laevakütusena selge potentsiaal ning kõrge lisandväärtus. OECD prognoosi kohaselt kasvab meretranspordi maht lähima 30 aasta jooksul pea kolm ja pool korda. Kaubaveo mahtude mitmekordistumine tähendab loomulikult ka kasvavat nõudlust laevakütuste järele. Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ning ookeanilaevade puhul hetkel alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused puuduvad.
80% laevandussektori kütusetarbimisest tuleneb rahvusvahelisest kaubavahetusest, mis tegi märkimisväärse tõuse energiatõhususes – veetud tonni kohta on KHG emissioon 32% väiksem, kui aastal 2000. Täna seilab merel üle 120 000 laeva, mille kandevõime ületab 100 tonni. 90% laevadest on kaubalaevad keskmise elueaga 21 aastat. Mis omaette tähendab, et igasugused tehnoloogilised uuendused nõuavad aega.Rahvusvahelise merekaubanduse maht ja kasvuprognoos
Elektri- ja soojusenergia ning auru tootmine
Saja-aastane kogemus põlevkivi väärindamises on õpetanud meid saama põlevkivist palju enamat kui lihtsalt õli. Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, elektrienergia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem ja majanduslikult efektiivseim viis maavara kasutuseks.
Põlevkiviõlitootmise protsessis tekkivad põlevkivigaasid, mis ei kondenseeru õlideks, vaid suunatakse VKG Energiasse ning seal juba kasutatakse ära soojuse, auru ja elektri tootmiseks. Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja enamik elektritoodangust tarbitakse ära kontserni ettevõtete poolt. Lisaks kasutame põlevkivigaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad suitsugaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutuse.
VKG Energia elektritoodang moodustas 2020. aastal 10% kogu Eestis toodetud elektrist ja 6% kogu Eestis tarbitud elektrist. Sellega on VKG jätkuvalt suuruselt teine elektritootja Eestis.2020. aastal väljastas VKG Energia 436 GWh soojusenergiat, mis on 3% vähem kui aasta varem. Põhjuseks oli erakordselt soojast aastast tingitud nõudluse vähenemine. Elektritoodang vähenes samal ajal 6% võrra 446 GWh-ni, mis oli tingitud põlevkiviõlide toodangu langusest.
2020. aasta aprillis kerkis VKG Energia kuu jooksul Eesti suurimaks juhitava tootmisvõimsusega soojuselektrijaamaks, tootes 40 782 MWh elektrienergiat, mis moodustas 15,5% Eestis toodetud 262 496 MWh-ist, varasema 4,5% asemel. Kokku toodeti eelmisel kuul Eestis 41% sisemaisest elektrienergia tarbimisest, ülejäänud osa aga imporditi.
Ettevõtte tõusmine suurimaks juhitava tootmisvõimsusega soojuselektrijaamaks 65MW tootmisvõimsuse juures sai võimalikuks tänu VKG unikaalsele vertikaalselt integreeritud väärtusahelale, mis lubab meil elektriturul osaleda ilma riikliku elektritootmise toetuseta, mida ülejäänud kohalikud tootjad naudivad. VKG Energia praegune tootmisrežiim sõltub otseselt VKG Oili tootmisest ning vajadusel saaksime toota elektrit ka maagaasist, seda küll juhul, kui elektrienergia turuhind seda võimaldaks.
VKG Energia juhatuse liige
Ettevõtte tõusmine suurimaks juhitava tootmisvõimsusega soojuselektrijaamaks 65MW tootmisvõimsuse juures sai võimalikuks tänu VKG unikaalsele vertikaalselt integreeritud väärtusahelale, mis lubab meil elektriturul osaleda ilma riikliku elektritootmise toetuseta, mida ülejäänud kohalikud tootjad naudivad. VKG Energia praegune tootmisrežiim sõltub otseselt VKG Oili tootmisest ning vajadusel saaksime toota elektrit ka maagaasist, seda küll juhul, kui elektrienergia turuhind seda võimaldaks.
VKG Energia juhatuse liige
Kontserni soojus- ja elektrienergia ning auru tootmine
GWh- Elektrienergia
- Soojusenergia
- Aur
Energia üle 30 000 kliendile Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel
Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kelle teeninduspiirkond hõlmab Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed.
2020. aastal jaotati elektrienergiat 240,4 GWh. Klientide võrguteenuste maht langes võrreldes 2019. aastaga 4,2%. Tarbimismahud langesid eelkõige madalpinge äriklientidel peamiselt koroonaviiruse leviku ja majanduskeskkonna halvenemise tõttu. Eriolukorra ajal olid suletud hotellid, veekeskused, koolid, kultuuriasutused, kevadel ka kaubanduskeskused.
Tütarettevõtte VKG Elektrivõrgud müüb elektrienergiat vabaturul, müük toimub VKG Elektrivõrkude poolt väljatöötatud hinnapakettide alusel või üldteenuse korras klientidele, kes tarbisid elektrienergiat ilma elektrilepinguta. 2020. aastal langes elektrienergia müügimaht 1,4% võrreldes 2019. aastaga. Börsi- ja määratud tarne hinnad on aasta jooksul langenud, seepärast on elektrienergia realisatsiooni maht madalam kui eelmisel aastal. 2020. aastal müüdi elektrienergiat 102,5 GWh.
Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoidu märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2020. aastal võttis ettevõte VKG Elektrivõrgud arvele uusi ning rekonstrueeris olemasolevaid objekte 1,2 miljoni euro ulatuses. Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele järjepidevalt täiendkoolitusi.
Ettevõte viis lõpuni 2019. aastal alustatud varahaldusprogrammi IFS ja uue geoinfosüsteemi ArcGIS juurutamise. Antud lahendused võimaldavad tõhusamalt varasid hallata ning paremini planeerida hooldustöid ja investeeringuid.
Põlevkivikeemia
Elektri, soojuse ja õli kõrval toodetakse põlevkivist ka mitmesuguseid keemiatooteid. VKG on jätkuvalt ainus Eesti ettevõte, mis saab Kiviter vabrikutes õlitootmisel eralduvast fenoolveest hinnalisi kemikaale. Meie peenkemikaalid on suure puhtusastmega - üle 99%.
Põlevkivikeemia võib jagada kaheks rühmaks: põlevkivikemikaalid (alküülresortsiinide fraktsioonid) ja peenkeemia. Esimene grupp leiab laialdast kasutamist kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel jne. Teises grupis on kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas. Peenkeemia peamisteks kasutusaladeks on ravimpreparaatide süntees ja juuksevärvide valmistamine. Eestis toodetud kemikaale võib leida ka näiteks Keune, Estel ja Schwarzkopfi juuksevärvides. Samuti kasutatakse neid vedelkristallide valmistamisel LCD monitoride jaoks.
Põlevkivifenoolide fraktsioonid leiavad liimvaikudena kasutust rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses, neid kasutatakse suure kulumiskindlusega rehvide valmistamisel (Goodyear, Pirelli ja Bridgestone), Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.
2020. aastal tootsime 2 288 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid, mida ettevõte müüs nii Eesti kui ka välisklientidele. VKG keemiatooteid müüdi peamiselt Suurbritannia, India, Itaalia, Belgia ja USA turgudele. Praegu tegeleme aktiivselt kliendibaasi laiendamisega standardiseeritud peenkeemiatoodete turustamiseks.
Põlevkivikemikaalide tootmine panustab ringmajanduse arengusse põlevkivitööstuses, kuna neid toodetakse põlevkivi töötlemise kõrvasaadustest. Põlevkivikeemiatööstuse suurimaks murekohaks on jätkuvalt kõrged teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud. Samuti kaasnevad märkimisväärsed kulutused Euroopa Liidu nn REACH-määrusest tuleneva kohustusega keemilised ained registreerida.
Rohkem infot peenkeemiatoodete kohta leiad
www.finechem.eu
VKG sisenes ainulaadse tootega USA turule
Pärast ligi viis aastat kestnud registreerimisprotsessi saime õiguse müüa alates juulist USA turul oma ainulaadset põlevkivikeemiatoodet Honeyol™, mida kasutatakse näiteks rehvi- ja nahatööstuses. Kui Euroopa Liidus võime toota ja turustada üle 40 erineva põlevkivist toodetud kemikaali, siis suurele USA turule siseneme esimest korda. Kõrge lisandväärtusega peenkemikaalide tootmine on osa ringmajandusest ja pikendab õlitootmise väärtusahelat.
Tegemist on ühe parema alternatiiviga levinud kemikaalile resortsiinile, mida kasutatakse USA turul väga laialdaselt, seega on ka Honeyoli™ potentsiaal sealsel turul suur.
Peenkeemia on meie põhitootmise loogiline jätk, millega oleme süstemaatiliselt tegelenud juba 2000ndate algusest. Arendame põlevkivikeemiat haruna, sest näeme selles kindlat potentsiaali ning usume selle jätkusuutlikkusse ka tulevikus. Käesoleval aastal ületab põlevkivikeemia ja fenooltoodete nõudlus esmakordselt potentsiaalset tootmismahtu, mis on seotud uute müügiareaalide ja -suundade avanemisega. Selle arengu loomulikuks jätkuks on ka USA turu avanemine.
Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees
Peenkeemia on meie põhitootmise loogiline jätk, millega oleme süstemaatiliselt tegelenud juba 2000ndate algusest. Arendame põlevkivikeemiat haruna, sest näeme selles kindlat potentsiaali ning usume selle jätkusuutlikkusse ka tulevikus. Käesoleval aastal ületab põlevkivikeemia ja fenooltoodete nõudlus esmakordselt potentsiaalset tootmismahtu, mis on seotud uute müügiareaalide ja -suundade avanemisega. Selle arengu loomulikuks jätkuks on ka USA turu avanemine.
Tehnikadirektor, juhatuse aseesimees
Lubjatootmine
VKG lubjatehas töötab alates 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse Karinu karjäärist pärit lubjakivi, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja.
Dekarboniseerimiseks vajalik energia saadakse põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevatest poolkoksi- ja generaatorigaasidest. Tööprotsessis saab kasutada nii puhast poolkoksigaasi kui ka poolkoksi- ja generaatorgaaside segu. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus lubja tootmiseks.
2020. aastal löödi lubjatootmise tehases kõik rekordid kõikides näitajates. Aastaga toodeti enam kui 27 800 tonni kustutamata lupja, mis leidis täismahus kasutust SO2 püüdmise protsessis suitsugaasides. Samas toodetud lubja kvaliteedi ja mahu kasv langetas lubja kasutamist väävlipuhastusseadmetes. Tootmise rekord püstitati märtsikuus – 2 610 tonni. Seade oli ligipääsetav umbes 8 300 tundi. Vaba lubja sisaldus valmistoodangus moodustas keskmiselt 74,6% aastas, detsembris see näitaja tõusis kuni 79,3%. 2018. aastal sisse juurutatud ОЕЕ näitaja võrdus 71,3%, varem ОЕЕ ei ületanud 69%.
Lubjatehase toodang katab täismahus kontserni praegused ja tulevased vajadused ning lisaks sellele annab võimaluse turustada teatud koguse lupja ka tarbijatele väljastpoolt kontserni.
Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.
Eriprojektid
Kontserni tütarettevõte Viru RMT on rahvusvahelisel turul tegutsev mitmekülgset oskusteavet koondav inseneritegevuse ja projektijuhtimise keskus. Mitme aastakümne pikkuse kogemusega ettevõte pakub remondi- ja montaažiteenuseid ning metallkonstruktsioonide ja metalldetailide tootmist, paigaldamist ja hooldust.
Viru RMT tegevusalad
- elektritööd laelambist alajaamani;
- tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus;
- automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine;
- kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
- tõstetööd ning tõsteseadmete hooldus ja remont;
- projektijuhtimine terviklike tehniliste lahenduste teostamiseks.
2020. aasta suuremad alustatud ja realiseeritud projektid
- gaasi-lämmastiku segu utiliseerimisseadme automatiseerimine VKG Oilile;
- sünteesiseadme uute jahutustornide automatiseerimine VKG Oilile;
- VKG tootmisterritooriumi tehnovõrkude ehitus;
- VKG Energia fenoolvee pumpla 6kV kaabli paigaldamine ja töösse viimine;
- Elering AS Martna 110 kV alajaama renoveerimine kompaktalajaamaks;
- Elektrilevi OÜ Järveküla 110/20 kV ja Harku 330/110/20 kV alajaamadesse maaühendusvoolu kompenseerimisseadmete paigaldamine.