6Tegevusraamistik
Allpool on nimetatud olulisemad VKG konkurentsivõimet mõjutanud seadusandliku keskkonna arengud 2020. aastal.
COVID-19 pandeemiast tingitud seadusemuudatused
Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ohuga kuulutas Vabariigi Valitsus 12.03.2020 Eestis välja eriolukorra, mis kehtis kuni 18.05.2020. Sellel ajal rakendati Hädaolukorra seaduses sätestatud erimeetmeid. Eriolukorra ajal kehtestatud reeglid ettevõtte tootmisprotsessi ja igapäevast tootmistegevust otseselt ei piiranud. Küll aga rakendati kontsernis kõik eriolukorraga seotud ohutusmeetmed, tänu millele õnnestus suuremat nakkumist VKG töötajate hulgas vältida kuni augusti lõpuni.
Lisaks algatas valitsus COVID-19 kriisis kannatavate ettevõtete toetuseks mitmeid seaduse muudatusi, millest VKG tegevusega seondusid kaks järgmist:
- Keskkonnatasude seadust täiendati §-ga 683, mille järgi vähendati ajutiselt 2020. aastaks põlevkivi lend- ja koldetuha tasumäära 2,98 eurolt tonni kohta tasemele 1,31 eurot tonn. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selguvad 2021. aastal uued põlevkivitööstuse jäätmete tasumäärad järgnevateks aastateks.
- Vedelkütuse erimärgistamise seadust täiendati §-ga 82, mille alusel saavad kaevandamisluba omavad ettevõtted 01.07.2020 kuni 30.04.2022 kasutada kaevandustes ja tuha ladestusalal eriotstarbelist diislikütust. Arvestades, et erimärgistusega diislikütus on mõeldud tööstusmasinatele, mis avalikel teedel ei sõida, siis oli tegemist VKG ammuse ettepanekuga maksuerisuste ühtlustamiseks erinevate sektorite vahel.
Euroopa roheline kokkulepe
2019. aasta detsembris vormistas Euroopa Komisjon (EK) Euroopa rohelise kokkuleppe (ERK), mille eesmärk on poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalmeetmeid kasutades saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidus süsinikuneutraalsus. 2020. aasta detsembris leppisid liikmesriikide esindajad kokku ERK kõrgendatud vahe-eesmärgis aastaks 2030, millega tõsteti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki võrreldes 1990. aasta tasemetega senise 40% pealt 55%-ni. Antud eesmärgi täitmiseks vajalike meetmete ja õigusaktide paketti esitleb EK 2021. aasta juunis.
Igal juhul on tegemist poliitikaga, mis oluliselt kahjustab Eesti põlevkiviõlitööstuse konkurentsivõimet globaalsel kütuste turul. Kui ülejäänud Euroopal on raskusi püstitatud 55% eesmärgi täitmisega 2030. aastaks, siis tänu põlevkivielektrijaamade sulgemisele on Eesti ETS sektori (EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvad käitised) CO2 heide vähenenud 2020. aastaks juba 64% võrreldes 1990. aastaga ja koguni 65% võrreldes 2013. aastaga. Kui Eesti riigi teadlik otsus on mitte kaitsta oma rahvuslikke huve Euroopa Liidus, siis arvestades viimastel kuudel toimunud CO2 hinnatõusu tasemele 42 eurot tonn ja tasuta kvootide eraldamise vähendamist alates 2026. aastast, on tõenäoline, et 2030. aastaks peab uksed sulgema ka Eesti põlevkiviõlitööstus, sest süsiniku maksukoormus on muutnud selle konkurentsivõimetuks.
Kui ülejäänud Eesti ETS sektori osalised samal ajal emissioone üldse ei vähenda, siis oleks Eesti ETS sektori emissioonid 2030. aastaks vähenenud 83%. Euroopas saaksid Eesti poliitikud sellise eesrindliku tulemuse eest kindlasti tunnustava patsutuse õlale, kuid Ida-Virumaal tähendaks see tuhandete töökohtade kadumist ja kogu riigile mitme miljardi euro suurust saamata jäänud tulu. Kõige kurvem tegur sellise arengu juures on aga tõsiasi, et Eesti põlevkiviõlitööstuse ohverdamine globaalseid emissioone ei vähendaks, sest kaubad vajavad jätkuvalt vedamist ja laevad jätkuvalt kütust, mida edaspidi toodetakse piirkondades, kus taoline süsiniku maksukoormus puudub.
CO2 turuhinna kõikumine, 2017 - 2020
IMO 2020
2020. aastal jõustus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõue maailma meredel kasutatava kütuse maksimaalse väävlisisalduse langetamiseks senise 3,5% pealt 0,5%-le. Kuna VKG põlevkiviõli kasutati peamiselt lisandina raskete kütuste omaduste parandamiseks, siis oli oht, et raskete kütuste keelamine võib oluliselt vähendada nõudlust põlevkiviõlide järele. Tegelikkuses nõudlus VKG toodangu järele hoopis kasvas, sest põlevkiviõlide keskmine väävlisisaldus 0,7% on väga lähedal uuele normile, mis soodustab selle kokku segamist puhtamate aga kallite kütustega optimaalse lõpptoote saamiseks. Kokkuvõtteks osutus IMO 2020 mõju VKG-le üle ootuste positiivseks, kuna sellega kaasnevalt paranes nii 1%-lise kütteõli hind Brenti suhtes kui ka põlevkiviõli hind 1%-lise kütteõli suhtes.
