8Arendame tuleviku
lahendusi
2021. aastal jätkas VKG oma arendusprojekte uutes tegevusvaldkondades. 20. juulil 2021 avalikustas VKG plaani rajada Ida-Virumaale biotoodete tootmiskompleks. Selleks esitati Lüganuse vallale taotlus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks. Kompleksis hakkaks tootma võtmekomponente keskkonnasäästlike jaetoodete valmistamiseks, toodangumaht oleks kuni 500 000 tonni aastas.
Plaanitavasse tootevalikusse kuuluvad tselluloos, lahustuv tselluloos ja tallõli. Nõudlus sellistest keskkonnasäästlikest materjalidest valmistatud toodete järele kasvab maailmaturul kiiresti. Plaanitav tehas hakkaks kasutama kaasaegseimat paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis kujutab endast puidu keemilist töötlemist ja on tänapäeval parim võimalik tselluloosi tootmise tehnoloogia, kasutades nii okas- kui ka lehtpuitu.
VKG näeb vajadust väärindada täna ekspordiks minev puit kohapeal. Eestis on olemas vajaminev puiduressurss, mis paberipuidu ja puiduhakke näol täna 80% ulatuses eksporditakse Põhjamaadesse. Eesti vajab ebakvaliteetse puidu väärindamiseks kaasaegset biotoodete tehast ning Ida-Virumaal on olemas eeldused sellise uue tootmise rajamiseks. Biotoodete tehas aitaks astuda sammu edasi Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise ja keskkonnaeesmärkide täitmise poole.
Kui me Eesti metsi majandame, siis kahtlemata väärtus, mida me sellest majandatavast metsast saaksime, oleks võimalikult palju Eestis väärindatud, mis tähendab seda, et kohapealne puidule lisandväärtuse andmine peaks arenema. Ja kui ta suudab areneda niimoodi, et see käib kaasas meie uute tehnoloogiatega ja arvestab ka erinevaid keskkonnatingimusi ning loob ka Ida-Virumaale, kus on väga kõrge töötusaste, juurde uusi töökohti, siis kahtlemata on see pigem positiivne nähe.
Tolleaegne keskkonnaminister, 21. juuli 2021
Kui me Eesti metsi majandame, siis kahtlemata väärtus, mida me sellest majandatavast metsast saaksime, oleks võimalikult palju Eestis väärindatud, mis tähendab seda, et kohapealne puidule lisandväärtuse andmine peaks arenema. Ja kui ta suudab areneda niimoodi, et see käib kaasas meie uute tehnoloogiatega ja arvestab ka erinevaid keskkonnatingimusi ning loob ka Ida-Virumaale, kus on väga kõrge töötusaste, juurde uusi töökohti, siis kahtlemata on see pigem positiivne nähe.
Tolleaegne keskkonnaminister, 21. juuli 2021
25. augustil 2021 algatas Lüganuse vald biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks eriplaneeringu ja praeguseks on määratletud eriplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsus. Eriplaneeringu protsessi juhib Lüganuse vald ja see kestab umbes kolm aastat. kompleksi kõige varajasem käivituse aeg on aastal 2027.
Rohkem infot antud arendusprojekti kohta leiad meie kodulehelt: vkg.ee/biotooted
Plastjäätmed õliks ja gaasiks
Mitte ainult põlevkiviõli tootmise käigus tekkivate jäätmete probleemi lahendamiseks, vaid ka suurimale maailma probleemile lahendusi otsides algatasid eelmisel aastal Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus plastjäätmete õliks ja gaasiks muundamise ühisprojekti. Plastjäätmete töötlemiseks plaanitakse kohandada põlevkiviõlitehastes kasutustel olevaid protsesse. Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum, võrreldes nende jäätmete põletamisega. Tänu arendatavale tehnoloogiale suudab tehas aastas töödelda kuni 130 000 tonni plastjäätmeid, samas paneb võimsusele piiri plastjäätmete kättesaadavus regioonis ja nende transportimise hind.
Ühisprojekt järgib ettevõtete kestliku tootmise põhimõtteid ning panustab keskkonnaalaste ja ringmajanduslike eesmärkide täitmisesse.
Eesti aastane plastjäätmete maht on keskmiselt üle
tonni, mis tähendab 55 kg inimese kohta.
Ringluses on väga palju erinevaid plastmasse ja nende kasutus kasvab iga aastaga. Kõiki neid plastikuid ei ole võimalik mehaaniliselt taaskasutada, lisaks kaotavad nad iga järgmise taaskasutustsükliga oma omadusi ehk neid pole võimalik lõpmatuseni uuesti ringlusesse võtta. Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendusse ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta. Ühisprojekti tugevus seisneb selles, et töödeldakse sorteerimata ja määrdunud plastjäätmeid ning kasutamist leiavad ka need plastjäätmed, mida varem oli võimalik ainult ladestada või põletada. Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum, võrreldes nende jäätmete põletamisega.
VKG arendusdirektor
Ringluses on väga palju erinevaid plastmasse ja nende kasutus kasvab iga aastaga. Kõiki neid plastikuid ei ole võimalik mehaaniliselt taaskasutada, lisaks kaotavad nad iga järgmise taaskasutustsükliga oma omadusi ehk neid pole võimalik lõpmatuseni uuesti ringlusesse võtta. Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendusse ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta. Ühisprojekti tugevus seisneb selles, et töödeldakse sorteerimata ja määrdunud plastjäätmeid ning kasutamist leiavad ka need plastjäätmed, mida varem oli võimalik ainult ladestada või põletada. Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum, võrreldes nende jäätmete põletamisega.
VKG arendusdirektor
Tänaseks on koostööpartnerite poolt tehtud mahukas eeltöö, alustatud rakendusuuringutega ning välja kuulutatud mitu rahvusvahelist hankekonkurssi testimis- ja projekteerimispartnerite leidmiseks. Projekti toetab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu Euroopa Regionaalarengufond. Kõige varem võiks rajatav tööstuslik katsetehas tegevust alustada viie aasta pärast ning ringmajanduse põhimõtteid järgides aidata sel moel lahendada üha kasvavat plastjäätmete probleemi.
2022. aasta arendustegevus keskendub peamiselt järgmistele teemadele:
- biotoodete tehase eriplaneeringu läbiviimise jätkamine ja eskiisprojekti koostamise algatamine,
- plastjäätmete pürolüüsi tehnoloogia arendamine koostöös Kiviõli Keemiatööstusega,
- taastuvenergia projektide arendamine,
- uute ärivõimaluste analüüsimine.
Arendustegevus IT-valdkonnas
2021. aastal tegeles kontsern IT-valdkonnas peamiselt olemasolevate programmide töökindluse tagamisega. Jätkus kinnitatud IT-strateegia elluviimine.
IT osakonna tegevused infrastruktuuri valdkonnas:
2022. aastal vahetab IT-osakond välja kontserni tuumikvõrgu seadmed, suurendades seeläbi andmete läbilaskekiirust, andmete edastuse turvalisust ning tuumikvõrgu töökindlust. Serveripargi täiendamisega uute seadmete näol suurendame serveripargi ressurssi ja jätkame virtualiseerimise strateegia elluviimist. Anname käiku uue võrgukettamassiivi, mis suurendab nii kontserni andmete salvestusvõimekuse mahtu kui ka andmete käideldavuse kiirust. Uue varunduslahenduse käiku andmisega suurendame toimepidevuse jätkusuutlikust ja tagame kontserni andmete pikaaegse turvalise varunduse.
2022. aastal võtame kasutusele ka uue ja tipptasemel versiooni küberohtude tõrje tarkvarast, parendame logihaldust ning jätkame monitooringuvõimekuse arendamist.
2022. aasta põhieesmärgid on kontserni infotehnoloogilise ja automaatika strateegia elluviimine. Lisaks on fookuses ka tootmise ja tehnoloogia andmete analüütika ning süvakompetentsi arendamine BI analüütika osas.