4Tegevusalad
Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne väärindamine ning pikendamine. VKG tänane väärtusahel on pikim Eestis ning üks pikematest maailmas.
Põlevkivi kui õlitootmise peamise sisendi maksimaalseks väärindamiseks tegutseme lisaks põhitegevusele ka järgmistes valdkondades:
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandamine Viru Keemia Grupis toimub Ojamaa kaevanduses, mis on Euroopa uusim ja esimene peale Eesti taasiseseisvumist rajatud kaevandus. Kuna põlevkivikiht asub maardlas enam kui 30 meetri sügavusel, rakendatakse Ojamaal põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist.
Iga päev töötab maa all ligi 150 ratastel tehnika ühikut ning pidevalt on kasutuses 27 km konveiereid. Kaevandus annab tööd 500 inimesele. Hea traditsiooni järgi valib kaevanduse sõbralik kollektiiv igal aastal parimatest parimaid, kellele omistatakse väärikas Aukaevuri tiitel. Parimaid töötajaid tunnustatakse ametipidupäeval augusti viimasel pühapäeval – kaevurite päeval. Tänaseks on kolleegide ja juhtkonna tunnustuse tiitli näol pälvinud 70 Ojamaa töötajat.
Ojamaa kaevanduse pindala 23,7 km2
Alates avamisest läbi kaevandatud ala suurus on 10 km2
Aastane tootmisvõimekus on 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi
2021. aastal taastas Ojamaa kaevandus kaubapõlevkivi toodangu kriisieelsele tasemele 4,39 miljonit tonni, mis on kaevanduse ajaloo suurim toodetud kaubapõlevkivi kogus (2020. aastal 4,14 miljoni tonni). Nimetatud koguse tootmise eelduseks oli stabiliseerunud energiakandjate hinnad maailmaturul. Märkimist väärib asjaolu, et tänu efektiivsemale töökorraldusele suudeti seda saavutada vaatamata kümne inimese võrra väiksemale kaadrile ja COVID-19 tõttu 20% suuremale haiguspäevade arvule võrreldes 2019. aastaga. Negatiivsele poolel langeb Ojamaa kaevandusega seotud piirangute ja laienduste ülevaatamise tulemusena tehtud järeldus, et Ojamaalt väljastatav ressurss lõppeb 2028. aastaks ehk kaks aastat varem kui siiani eeldatud. Seetõttu alustati juba 2021. aastal investeeringutega uue kaevanduse rajamiseks naabruses asuvale Uus-Kiviõli kaeveväljale. Ettevõtte lähimate aastate prioriteet on tagada võimalikult sujuv ja efektiivne üleminek Ojamaa kaevandusest Uus-Kiviõli kaevandusse.
4,37
miljonit tonni kaubapõlevkivi4,14
miljonit tonni kaubapõlevkivi4,39
miljonit tonni kaubapõlevkiviPõlevkiviressursi kättesaadavus
Põlevkivi ressursi kättesaadavust hindab VKG nii lühiajalises plaanis ehk varustatus täna kui ka pikaajalises plaanis ehk varustatus tulevikus.
Varustatus täna
VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 4,1 miljonit tonni geoloogilist varu aastas (s.o. 5,1 miljonit tonni kaubakivi). VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad Ojamaa kaevandusest kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu (3,5 miljonit tonni kaubakivi) ja kui teised turuosalised oma lubatud kaevemahte täies mahus ei kasuta, siis „tagantjärele kaevandamise mehhanismi“ kaudu on võimalik kaevemahte Ojamaal suurendada kuni 3,5 miljoni tonnini (kaubakivi 4,35 miljonit tonni). See tähendab, et puuduoleva 750 tuhande tonni (15%) kaubakivi ostmiseks peab VKG saavutama kokkuleppeid teiste turuosalistega.
2021. aastal jätkus põlevkivi ostmise koostöö Kiviõli Keemiatööstusega. 2020. aasta märtsis COVID-19 kriisi tõttu peatatud Eesti Energia põlevkivi kontsentraadi ostulepingut ei õnnestunud aasta jooksul taastada. Viidates pooleliolevale kohtuvaidlusele varasema ebaõiglaselt hinnastatud põlevkivi müügilepingu üle ei soovinud Eesti Energia enne lõpplahendi selgumist uut hinnapakkumist teha. Sellega kaasnevalt seisis üks kolmest Kiviter tehastest terve aasta põlevkivi puuduse tõttu.
Varustatus tulevikus
Arvestades VKG kaevemahtusid ja hinnates Ojamaa kaevanduse erinevaid piiranguid ning laiendusi, jõuti järelduseni, et tõenäoliselt ammendub Ojamaa ressurss umbes 2 aastat varem kui seni arvatud ehk 2028. aastal. See tähendab, et piisava põlevkivi tarne tagamiseks Ojamaa ressursi ammendumisel peab VKG juba 2022 alustama investeeringutega Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseks. Keskkonna säästust lähtuvalt on Uus-Kiviõli kaevandus ainuõige lahendus, sest antud kaeveväli on kontserni Kohtla-Järvel olevate põlevkivi õlitehaste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivi rikastusvabrik suudab tagada ka uuelt kaeveväljalt saadava toodangu töötlemise ning puudub vajadus täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks. Uus-Kiviõli kaevandus peaks tagama kontserni põlevkiviga varustatuse kuni aastani 2038.
2021. aasta novembris pani Riigikohus punkti Viru Keemia Grupi ja Eesti Energia kontsernile kuuluva Enefit Power AS-i vahelisele kohtuvaidlusele. Kohtuskäimise esemeks oli ebaõiglaselt kõrge põlevkivihind, millega Enefit Power AS müüs põlevkivi Viru Keemia Grupi tütarettevõttele VKG Oil AS. Riigikohus ei andnud menetlusluba Enefit Power AS-i kassatsioonkaebusele, mistõttu jõustus 2021. aasta 21. mail Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati osaliselt VKG hagiavaldus. Hagimenetlus on läbinud kolm kohtuastet ja kogu menetlusele kulus enam kui kuus aastat.
VKG on rahul, et Ringkonnakohtu ja Riigikohtu tõlgendus euroopalikust konkurentsiõigusest on sarnane VKG arusaamaga. Otsus andis nii VKGle kui ka laiemalt Eesti eraettevõtetele kindluse, et Eesti kohtusüsteem on võimeline tegema õiglaseid otsuseid väga keerulistes konkurentsivaidlustes.
Põlevkiviõli
Viru Keemia Grupi peamine toodang on põlevkiviõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel.
Põlevkivist õli tootmisega tegeleme alates 1924. aastast. Üle 90 aasta oleme põlevkivi ümber töötanud Kiviteri tehnoloogia abil ning alates 2005. aastast oleme arendanud Petroteri tehnoloogiat: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015). Kuue tootmisüksuse summaarne töötlemisvõimsus on 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.
Kiviteri vabrikud töötlevad tükipõlevkivi ning õli toodetakse vertikaalretortides, kus soojuskandjana kasutatakse gaasi. Petroter-tehnoloogial töötavad tehased kasutavad peenpõlevkivi, tootmisprotsess toimub juba horisontaalses reaktoris ning soojuskandjana kasutatakse tuhka.
Põlevkiviõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parandamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Kuigi suurem osa toodangust eksporditakse, leiab põlevkiviõli ka kohalikku kasutust kuivatites, asfalditehastes ning tööstuslikes ja väikekateldes.
Aasta 2021 maailma õliturul jääb meelde eelkõige äärmuslikult heitlike hindade poolest, teatud perioodidel oli volatiilsus ajaloolistel rekordtasemetel. Seda nii päevasiseste kauplemiste mõttes kui ka nädala- ja kuupõhiselt. Analoogiliselt 2020. aastaga mõjutas tarbimist ja turgu Covid-19 viirus oma erinevate tüvedega. Teatud kaubagrupid nagu näiteks merekütused jõudsid aga aasta lõpukuudeks juba tarbimise tasemetele, mis on võrreldavad pandeemiaeelse 2019. aasta vastavate perioodide numbritega. Raskemini on taastunud lennukikütuste realisatsioon, paljud lennufirmad olid sunnitud lõpetama oma eksistentsi 2020-2021.a. Ning hinnanguliselt oli selle sektori mahuline müük 2021.a. lõpus ca. 75% tasemel pandeemiaeelsega võrreldes.
Aasta lõikes võib tõdeda kõikide õlitoodete hinnatõusu, detsembrikuus kerkisid mitmed noteeringud kõrgeimatele tasemetele pärast 2014. aastat. Oma osa andsid selleks tõusuks rahvusvahelised pinged, OPEC+ soovimatus tootemahte suurendada ning üldine rahamassi juurdevool turgudele, seda nii tooraine- kui aktsiaturgusid silmas pidades. Erinevad agentuurid ja Investeerimispangad ennustavad 2022. aastaks Brenti toorõli hinda üle 100 USD/bbl taseme, energiaressursside kallinemine samas kiirendab ülemaailmset inflatsiooni ja paratamatult suurendab tasemevahet rikaste ja vaesemate riikide SKT-s.
2021. aasta õlimüüginumbrid jäid võrreldes eelmise aastaga natuke tagasihoidlikemateks, peamised põhjused peitusid sagedastes seisakutes, mis leidsid aset erinevates tootmisüksustes.
Mullu töötlesid kontserni õlitehased aastaga 4,53 miljonit tonni põlevkivi (–4,6%), millest saadi 618 099 tonni põlevkiviõlitooteid (+1,8%). Kaubapõlevkiviõli müük moodustas 587 313 tonni, millest 95% läks ekspordiks.
Kontserni põlevkiviõli toodang
TonnidesGlobaalne nõudlus põlevkiviõli järele lähikümnenditel kasvab jätkuvalt
Erinevalt elektritootmisest on põlevkiviõlil laevakütusena selge potentsiaal ning kõrge lisandväärtus. OECD prognoosi kohaselt kasvab meretranspordi maht lähima 30 aasta jooksul pea kolm ja pool korda. Kaubaveo mahtude mitmekordistumine tähendab loomulikult ka kasvavat nõudlust laevakütuste järele. Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ning ookeanilaevade puhul hetkel alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused puuduvad.
80% laevandussektori kütusetarbimisest tuleneb rahvusvahelisest kaubavahetusest, mis tegi märkimisväärse tõuse energiatõhususes – veetud tonni kohta on KHG emissioon 32% väiksem, kui aastal 2000. Täna seilab merel üle 120 000 laeva, mille kandevõime ületab 100 tonni. 90% laevadest on kaubalaevad keskmise elueaga 21 aastat. Mis omaette tähendab, et igasugused tehnoloogilised uuendused nõuavad aega.Rahvusvahelise merekaubanduse maht ja kasvuprognoos
Allikad: United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD), 2020. Review of Maritime Transport 2019. International Transport Forum, OECD (ITF&OECD), 2019. Transport Outlook 2019
Elektri- ja soojusenergia ning auru tootmine
Saja-aastane kogemus põlevkivi väärindamises on õpetanud meid saama põlevkivist palju enamat kui lihtsalt õli. Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, elektrienergia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem ja majanduslikult efektiivseim viis maavara kasutuseks.
Põlevkiviõlitootmise protsessis tekkivad põlevkivigaasid, mis ei kondenseeru õlideks, vaid suunatakse VKG Energiasse ning seal juba kasutatakse ära soojuse, auru ja elektri tootmiseks. Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja enamik elektritoodangust tarbitakse ära kontserni ettevõtete poolt. Lisaks kasutame põlevkivigaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad suitsugaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutuse.
Mullu tootis VKG Energia 409 GWh elektrienergiat, mis on 9% võrra parem tulemus eelmise aruandluseperioodiga võrreldes. Eelmise aasta septembris hakkas elektrienergia hind hüppeliselt kasvama.
Elektrienergia keskmised hinnad Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas aastatel 2013 - 2021
Kõrge elektrienergia hinna on põhjustanud mitmed tegurid: tarbimise suurenemine, maagaasi hinnatõus, rekordiline CO2 heitmekvootide hind, Põhjamaade hüdroressursside madal tase.
Allikad: Nord Pool
Mis mõju avaldab rohesuund energiatootmisele?
Arvestades et Euroopa Liit on võtnud selge suuna süsinikuneutraalsusele, siis mõjutab see kogu energeetikat. Elektriturule tuleb ühe enam juhitamatut taastuvelektrit. See tähendab omakorda, et elektrisüsteemi stabiilsena hoidmiseks on vaja ka stabiilseid juhitavaid elektrijaamu ja tugevaid elektrisüsteemide vahelisi ühendusi. Tehniliselt sobime meie juhitava elektrijaama rolli väga hästi. Turule lisandub kindlasti ka uusi teenuseid, mis on hädavajalikud elektrienergia tootmise ja tarbimise tasakaalustamiseks igal ajahetkel ja elektrisüsteemis sageduse hoidmiseks. Olulist rolli mängib CO2 kvoodi hind, mis võib fossiilsed kütused turukonkurentsist kiirelt kõrvaldada. Kuigi kliimapoliitika ja CO2 kvoodi maksumus fossiilsete kütuste kasutamist oluliselt piirab, siis maagaasil jääb siiski energeetikas pikaajaliselt oluline roll täita. Meie suur väljakutse on leida pidevalt võimalusi efektiivsuse kasvuks ja konkurentsis püsimiseks. Samuti mõelda ka tulevikule, kuidas on perspektiivis piirkonna kaugküte ja soojavarustus mõistlik tagada.
Millised on energeetika lähikümnendite väljavaated?
Juhitamatute taastuvelektri allikate, eelkõige tuulegeneraatorite ja päikeseenergia, tõttu hakkab elektri hind aina suuremates piirides kõikuma ja tarbimise juhtimine muutub aina olulisemaks. Elektrienergia tarbimine tõuseb oluliselt, sest elekter omab aina suuremat rolli ühiskonna mugavas toimimises. Elektrienergiat hakkavad üha rohkem kasutama mitmed sektorid, millest üheks suurimaks on transport. Elektri salvestamine muutub atraktiivsemaks – olgu see siis elektriautode akude või pump-hüdroelektrijaama näol. Lisaks elektriturule on muutustes ka kütte- ja kütuseturud. Kütteturul on õli ja maagaas aina rohkem asendatud puiduhakke ja biogaasiga. Kütuseturul on biokütuse lisamine mootorikütustesse muutunud kohustuslikuks. Viimasel ajal on tõstatatud küsimus puidu süsininikuneutraalseks lugemise põhjendatuse üle. Kui puitu enam ei loeta süsinikuneutraalseks, siis seisab Eesti ees suur väljakutse puidu kasutamise asendamisel muude taastuvallikatega. Selge on see, et lisaks juhitamatule taastuvenergiale vajavad igasugused süsteemid ka stabiilseid ja juhitavaid allikaid ning seetõttu jääb oluline roll ka fossiilsetele kütustele, eelkõige maagaasile.
VKG Energia juhatuse liige
VKG Energia juhatuse liige
Erinevalt 2020. aastast, kus elektrienergia hinnad olid madalad ja Eesti keskmine õhutemperatuur rekordiliselt kõrge, oli 2021. aasta soojus- ja elektrijaamade äritegevusele soodne. 2021. aasta oli külm, küttehooaja keskmine välisõhu temperatuur 2021. aastal oli -0,9 kraadi, mis võrreldes 2020 aastaga oli 3,3 kraadi võrra madalam. VKG Soojus müüs 2021. aasta jooksul oma teeninduspiirkonna klientidele 297 GWh soojusenergiat. Tavapärasest külmema küttehooaja tõttu müüdi soojusenergiat 20% rohkem kui eelmisel aastal.
Kontserni soojus- ja elektrienergia ning auru tootmine
GWh- Elektrienergia
- Soojusenergia
- Aur
Energia üle 30 000 kliendile Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel
Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kelle teeninduspiirkond hõlmab Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed.
2021. aastal jaotas ettevõte elektrienergiat 253,9 GWh. Võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aastal klientide võrguteenuste maht 5,6%. Tarbimismahud kasvasid kõikides klientide rühmades. Äriklientide tarbimist mõjutasid eelkõige eelmise aastaga võrreldes leebemad koroonaviiruse leviku takistamise meetmed.
VKG Elektrivõrgud müüb elektrienergiat vabaturul. Elektrienergia müük toimub VKG Elektrivõrkude poolt väljatöötatud hinnapakettide alusel või üldteenuse korras klientidele, kes tarbisid elektrienergiat ilma elektrilepinguta. Võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aastal elektrienergia müügimaht 8,2%. Elektrienergia börsihinnad kasvasid 2021. aasta jooksul hüppeliselt ning seetõttu on elektrienergia realisatsioon oluliselt kõrgem kui 2020. aasta. 2021. aastal müüs ettevõte elektrienergiat 110,9 GWh.
Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoidu märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2021. aastal võttis ettevõte VKG Elektrivõrgud arvele uusi ning rekonstrueeris olemasolevaid objekte 1,8 miljoni euro ulatuses. Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele järjepidevalt täiendkoolitusi.
Põlevkivikeemia
Erinevalt teistest põlevkivi töötlejatest kasutab VKG kogu põlevkivi potentsiaali. Orgaanilisest osast toodetakse väga kalleid suure puhtusastmega üle 99% kemikaale, mis lähevad nii kosmeetikasse, farmaatsiasse, autokummitööstusesse kui ka elektroonikasse. Lõppkasutajate hulgas on sellised nimekad firmad nagu Schwarzkopf, Lexus, Samsung, LG.
2021. aastal tootsime 2 147 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid, mida ettevõte müüs nii Eesti kui ka välisklientidele. VKG keemiatooteid müüdi peamiselt Suurbritannia, India, Itaalia, Belgia ja USA turgudele. Fenooltoodete müügil jätkasime eelmisel aastal saavutatud positsioonidel, täitsime pikki tarnelepinguid ning sõlmisime ka uusi.
Põlevkivikeemia võib jagada kaheks rühmaks: põlevkivikemikaalid (alküülresortsiinide fraktsioonid) ja peenkeemia. Esimene grupp leiab laialdast kasutamist kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel jne. Teises grupis on kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas. Peenkeemia peamisteks kasutusaladeks on ravimpreparaatide süntees ja juuksevärvide valmistamine. Eestis toodetud kemikaale võib leida ka näiteks Keune, Estel ja Schwarzkopfi juuksevärvides. Samuti kasutatakse neid vedelkristallide valmistamisel LCD monitoride jaoks.
Põlevkivifenoolide fraktsioonid leiavad liimvaikudena kasutust rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses, neid kasutatakse suure kulumiskindlusega rehvide valmistamisel (Goodyear, Pirelli ja Bridgestone), Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel.
Põlevkivikemikaalide tootmine panustab ringmajanduse arengusse põlevkivitööstuses, kuna neid toodetakse põlevkivi töötlemise kõrvasaadustest. Põlevkivikeemiatööstuse suurimaks murekohaks on jätkuvalt kõrged teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulud. Samuti kaasnevad märkimisväärsed kulutused Euroopa Liidu nn REACH-määrusest tuleneva kohustusega keemilised ained registreerida.
Üldiselt on keemiaturg suur ja raskesti hoomatav tööstusharu, mida mõjutab oluliselt volatiilsus. Seoses sellega on pikad lepingud saanud ajalooks. Kuna sõltuvus tooraine- ja logistikaturul toimuvast on äärmiselt tugev, sõlmitakse aina rohkem lühiajalisi lepinguid - kuuks, kvartaliks, pooleks aastaks. Piisab, kui Suessi kanal nädalaks sulgeda, tekib kohe kaos nii logistikas kui ka keemiatooraine ja üldiselt toorainete turgudel. Niisiis mõjutavad logistilised lahendused kokkuvõttes hinda ja ka tarneahela pikkust.
Rohkem infot peenkeemiatoodete kohta leiad
www.finechem.eu
VKG Oili fenooltoodete realisatsioon vastab täiel määral tootmisvõimsusele ehk kõik, mis toodetud, saab ka müüdud. Soov meie toodete järele on aga tegelikult suurem, kui reaalselt tänasel päeval toodame.
Etalontoode, mille tuules me liigume on resortsiin. Selle turuhind on täna õnneks tasemel, mis tagab meie toodangu konkurentsis püsimise. See omakorda tähendab, et peame pingsalt seda turgu jälgima ning vajadusel õigeaegselt reageerima, kuna resortsiinituru tendentsid avaldavad otsest mõju meie fenooltoodete müügile. Lisaks oleme muutnud fenoolfraktsioonide müügistruktuuri - kui eelnevalt keskendusime toorfenoolidele, siis nüüd müüme samast toorainest tootmisprotsessi käigus lisandväärtuse saanud tooteid nagu Rezol ja Honeyol, mis on meie klientide kummivaikude tootmise retseptides sees. Nõudlus nende järele on tugev ning müügi kasvulavaks on eelkõige Aasia, mille suunal liiguvad ligi 90% meie fenooltoodetest.
Nikolai Petrovitš
VKG Oili juhatuse liige
Etalontoode, mille tuules me liigume on resortsiin. Selle turuhind on täna õnneks tasemel, mis tagab meie toodangu konkurentsis püsimise. See omakorda tähendab, et peame pingsalt seda turgu jälgima ning vajadusel õigeaegselt reageerima, kuna resortsiinituru tendentsid avaldavad otsest mõju meie fenooltoodete müügile. Lisaks oleme muutnud fenoolfraktsioonide müügistruktuuri - kui eelnevalt keskendusime toorfenoolidele, siis nüüd müüme samast toorainest tootmisprotsessi käigus lisandväärtuse saanud tooteid nagu Rezol ja Honeyol, mis on meie klientide kummivaikude tootmise retseptides sees. Nõudlus nende järele on tugev ning müügi kasvulavaks on eelkõige Aasia, mille suunal liiguvad ligi 90% meie fenooltoodetest.
Nikolai Petrovitš
VKG Oili juhatuse liige
Lubjatootmine
VKG lubjatehas töötab alates 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse Karinu karjäärist pärit lubjakivi, millest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja.
Dekarboniseerimiseks vajalik energia saadakse põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevatest poolkoksi- ja generaatorigaasidest. Tööprotsessis saab kasutada nii puhast poolkoksigaasi kui ka poolkoksi- ja generaatorgaaside segu. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus lubja tootmiseks.
2021. aastal toodeti 26 951 tonni lupja, mis kasutati täielikult ära suitsugaasidest SO2 püüdmise protsessis. Keskmine vaba lubja sisaldus valmistootes kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,5% ja kasvas 76,1%-ni. Lubjatehase OEE kasvas 4% ja kerkis 76,1%-ni. Toodetud lubja kvaliteedi ja koguse suurenemine on vähendanud lubja üldist tarbimist VKG Energia väävlipüüdmisseadmetel. See võimaldas kokku hoida täiendavate lubjakoguste ostmise arvelt.
Lubjatehase toodang katab täismahus kontserni praegused ja tulevased vajadused ning lisaks sellele annab võimaluse turustada teatud koguse lupja ka tarbijatele väljastpoolt kontserni. Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Produkt vastab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõuetele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.
Eriprojektid
Kontserni tütarettevõte Viru RMT on rahvusvahelisel turul tegutsev mitmekülgset oskusteavet koondav inseneritegevuse ja projektijuhtimise keskus. Mitme aastakümne pikkuse kogemusega ettevõte pakub remondi- ja montaažiteenuseid ning metallkonstruktsioonide ja metalldetailide tootmist, paigaldamist ja hooldust.
Viru RMT tegevusalad
- elektritööd laelambist alajaamani;
- tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus;
- automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine;
- kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
- tõstetööd ning tõsteseadmete hooldus ja remont;
- projektijuhtimine terviklike tehniliste lahenduste teostamiseks.
2021. aasta suuremad alustatud ja realiseeritud projektid
- VKG Oil generaatorgaaside destillatsiooniseadme suitsugaaside monitooringusüsteem (Opsis);
- VKG Oil raudtee laadimise moderniseerimine;
- VKG Oil mahutite lämmastiku hingamissüsteem;
- Hamar ehf Iceland seadmete valmistamine ja tarne;
- Tbhawt Manufacturing OÜ 6kV maakaabelliinide projekteerimine ja ehitamine;
- Eastman Specialties OÜ 6kV maakaabelliinide projekteerimine ja ehitamine;
- Elering AS Roela 110 kV alajaama renoveerimine kompaktalajaamaks;
- Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimise I etapp.
Ülevaate tehtud töödest leiad Viru RMT kodulehelt
www.virurmt.com
Islandi projekt
Viru RMT-l oli juba varasemast positiivne kogemus koostööst teise Islandi ettevõttega olemas, nii et hea maine ning koostööpartneri soovitus avasid uksi ja lõid aluse uue projekti alustamiseks ka teiste ettevõttega. Viru RMT jaoks on tegemist unikaalse projektiga – tuli valmis teha, kohale toimetada ning kokku monteerida seadmed Islandi geotermilisele elektrijaamale. Tehniliste võimaluste poole pealt suudaks Viru RMT seda projekti iseseisvalt teostada, kuid kuna töö ulatus oli väga suur ja tarneajad lühikesed, olid tähtaegadest kinnipidamiseks kaasatud ka alltöövõtjad. Projekti peamisteks väljakutseteks oli:
- lühikese aja jooksul tuli teostada väga suuremahulisi töid. Umbes 400 tonni tooteid kuue kuu jooksul.
- mõned tooted on väga suured (üle 8 meetri), nii et osa montaažitöödest tuleb teha otse sadamas koos järgneva laadimisega laevale.
Alajaama rekonstrueerimine
Roela 110 kV alajaama rekonstrueerimine, mille käigus tuli lammutada vana alajaama jaotla ning hoone ning seejärel projekteeriti ja ehitati uus 110 kV lahter ning juhtimishoone. Seda projekti tehti koostöös EPCM Consulting-ga. Viru RMT jaoks on see küll oluline, kuid mitte uudne projekt, sest meeskond on juba mitmeid aastaid analoogseid töid teostanud.
Tänavavalgustuse rekonstrueerimine
Üks olulistest ja mahukatest projektidest oli tänavavalgustuse rekonstrueerimine Narva-Jõesuus, Olginas, Soldinas, Kudrukülas, Sinimäel ja Vaivaras. Antud projekti raames paigaldatakse üle 1000 uue valgusti, 8 km kaablitrassi, 16,5 km uut õhukaablit. Projekti teostas Viru RMT koostöös EPCM Consulting OÜ-ga. Varem on Viru RMT meeskond teostatud samalaadseid töid Jõhvi promenaadi ja Sillamäe liiklussõlme ehituse käigus.
