„Fit for 55“ on massiivne 12 000 leheküljeline seadusandlik ettepanek, millest VKG tegevust mõjutavad olulisemad punktid olid järgmised:

• Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) muudatused - jätkuvalt on Euroopa rohepoliitika elluviimise peamiseks tööriistaks heitkogustega kauplemise süsteem, mis kujutab endast valitud majandussektorite CO₂ emissioonide maksustamist. Ka Eesti põlevkiviõli tootmine on arvatud selliste sektorite hulka, kes peavad emiteeritud CO₂ eest Euroopa Liidu kassasse maksu maksma. Kuna põlevkiviõli konkureerib globaalsel turul teiste õlitoodetega, siis süsiniku maksukoorma kehtestamine muudaks põlevkiviõli konkurentsivõimetuks võrreldes Euroopa väliste tootjatega, kes süsiniku emiteerimise eest maksu maksma ei pea. Seetõttu on põlevkiviõli tootmine lisatud süsiniku lekkeohuga tootmissektorite hulka, mille konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse tootjatele teatud ulatuses tasuta CO₂ kvoote. Aastast aastasse tasuta eraldatavate kvootide osakaal kõigub sõltuvalt tootmistasemetest, viimase nelja aasta keskmisena on VKG-le eraldatud tasuta kvoote umbes 80% emissioonidest. See tähendab, et 20% emissioonidest tuleb katta turult ostetavate kvootidega. Arvestades 2021. aastal aset leidnud CO₂ hinnatõusu, on VKG aastane CO₂ maksukoormus tõusnud varasema 8 miljoni euro pealt 20 miljoni euroni ja puudub igasugune selgus, kui kiiresti see tulevikus edasi kasvab.   CO₂ järsu hinnatõusu põhjuseks on EK poolt „Eesmärk 55“ raames välja pakutud ettepanek vähendada perioodil 2021-2030 üldist tasuta eraldatavate kvootide hulka keskmiselt 4,2% võrra aastas. Pakkumise vähendamine peaks viima CO₂ hinna tõusule ja see omakorda vähendama ka emissioone, kuna ettevõtted otsivad lahendusi CO₂ kulu vähendamiseks või kui nad seda ei suuda, siis nõrgemad surevad välja ja nõudlus väheneb selle tulemusena. Ettepanekute tutvustamine pani CO₂ hinna 2021. aastal rallima ja eriti aktiivselt kasutasid seda erinevad spekulandid, kes avastasid CO₂-s garanteeritud tootlusega investeerimisvõimaluse. Kokkuvõtteks kasvas CO₂ hind 2021. aastal pea kolm korda, tõustes jaanuari alguse 32 €/t pealt detsembri alguse külmalaine aegu tasemele 89 €/t. See on kordades kiirem tõus kui ükski mõjude hinnang või analüütik suutis veel aasta algul ette prognoosida. Teooria järgi oleks CO₂ kiire hinnatõus pidanud järsult vähendama ka emissioone, aga tegelikkuses emissioonid kõikjal Euroopas 2021. aastal hoopis kasvasid koroonakriisi järgse majandusaktiivsuse taastumise tõttu.Seetõttu võib järeldada, et praegune HKS ei täida oma eesmärki, sest vaatamata CO₂ hinnatõusule emissioonid kasvavad. Lisaks puudub HKS prognoosimatuse tõttu ettevõtetel selgus, kui kiiresti CO₂ hinnatõus neid maksejõuetuks muudab ja kas üldse tasub ette võtta mingeid investeeringuid oma jalajälje vähendamiseks. Kolmandaks on CO₂ maksukoormuse järsk tõus jõudnud läbi hüppeliselt kallinenud energiahindade lõpptarbijani, kes selle tõttu kõige rohkem kannatavad, samas kui võidu saavad turul askeldavad spekulandid ja poliitikud, kes kogutud raha oma äranägemise järgi ümber jagavad. Kuna praegune süsteem on osutunud prognoosimatuks ja kontrollimatuks, siis tegi VKG Vabariigi Valitsusele ettepaneku asendada senine keeruline HKS lihtsa, läbipaistva ja prognoositava süsiniku maksuga, mis võimaldaks ettevõtetel hinnata erinevate CO₂ jalajälge vähendavate investeeringute tasuvust ja ei võimaldaks spekulantidel rohepoliitika arvelt rikastuda. Valitsus saab aru probleemidest, kuid samas tunnistab, et pole võimelised seda protsessi juhtima, sest rool on loovutatud Euroopa Komisjonile.
• CO₂ sidumise eesmärkide tõstmine - lisaks emissioonide vähendamisele tehti ettepanek suurendada EL-i metsandus- ja maakasutussektoris (LULUCF) kasvuhoonegaaside (KHG) netosidumist 2030. aastaks vähemalt 310 miljoni CO₂ ekvivalenttonnini. Eestile tehti ettepanek suurendada KHG netosidumist 2030. aastaks senise 0,7 miljoni tonni pealt 2,5 miljoni tonnini. Selline eesmärk on Eestile selgelt ebaproportsionaalne ja tähendaks Eesti metsamajanduse sektori kiiret kokku tõmbumist vähemalt kolmandiku võrra. VKG-d puudutab see ettepanek läbi kavandatava biotoodete tehase investeerimisprojekti. Kuigi antud tehasega kaasneks 0,46 miljoni CO₂ ekvivalenttonni sidumine toodetavatesse biotoodetesse, siis investeeringu elluviimine oleks võimatu, kui lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030 otsustatakse raiemahte järsult vähendada, sest turul puuduks tooraine tehase varustamiseks. Eesti rahva suuremat heaolu silmas pidades on VKG teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku lükata tagasi Eestile määratavad KHG netosidumise eesmärgid 2030. aastaks.

„Eesmärk 55“ pakett sisaldas veel rohkelt ettepanekuid, mis otseselt või kaudselt VKG tegevust mõjutaksid (mh. tasuta kvootide asendamine piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga, säästvamad kütused meretranspordis jt.). Milline on nende ettepanekute mõju VKG-le, on esialgu veel raske hinnata, kuid igal juhul on tegemist ettepanekutega, mis pigem kahjustavad Eesti põlevkiviõlitööstuse konkurentsivõimet globaalsel kütuste turul.

Kobareelnõu paketi osana tehakse LULUCF-i määruse sõnastuse ettepanek, millega pannakse Eestile kohustus siduda metsandus- ja maakasutussektoris 2030. aastaks 2,5 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. Selline eesmärk on Eestile selgelt ebaproportsionaalne ja tähendaks Eesti metsamajanduse sektori kokkutõmbumist rohkem kui poole võrra. Põhimõtteliselt asenduksid metsade majandamise ja üldised keskkonnahoiu tagamise eesmärgid CO₂ sihtmäärade saavutamise eesmärgiga.

VKG kavandab lähiaastatel teha investeeringuid biotoodete tehase rajamisse, millega kaasneb positiivne 0,46 mln tonni CO₂ ekvivalendi toodetesse sidumise mõju. Planeeritava tehase projekti ei saa ellu viia, kui Eesti taastuvat metsaressurssi ei võimaldata väärindada kliimaeesmärkide täitmise eesmärgi tõttu. VKG on teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku lükata tagasi Eestile antava LULUCF kohustuse sõnastus ning toetada Eesti metsade majandamist, seades eesmärgiks metsade mõistlik majandamine.

Riigikogu kinnitas Vabariigi Valitsuse poolt esitatud paketi läbirääkimiste alusseisukohad alles 2022. aasta alguses. Kahetsusväärselt ei arvestanud Eesti Vabariigi Valitsus oma seisukohtades nii VKG kui ka Eesti Keemiatööstuse Liidu ning teiste erialaliitude tõstatatud ettepanekutega ning peaasjalikult vajadusega kujundada Eesti seisukohad, toetudes põhjalikule mõjuhinnangule ning sisulisele kaasamisele. „Eesmärk 55“ läbirääkimised kestavad kuni 2023. aasta II poolaastani. „Eesmärk 55“ poliitilised kokkulepped on kavas saavutada EL Nõukogu tasemel 2022. aasta suvel.