8Arendame tuleviku lahendusi
2022. aastal oli VKG arendustegevuste fookuses kaks projekti: biotoodete tootmiskomplekti (BTT) rajamine Lüganuse valda ning plastjäätmete pürolüüsi projekt.
Puidu väärindamise projekt
BTT projekti arendus sel etapil tähendab peamiselt Lüganuse vallas algatatud eriplaneeringu protsessi toetamist. Eriplaneeringu protsessi esimeses etapis analüüsiti tehasele sobivaid asukohti ja pakuti välja kaks alternatiivset valikut. Eriplaneeringu teostaja, Hendrikson & KO, pani tehtud uuringute ja analüüside põhjal kokku asukoha eelvaliku eelnõu ja Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande. Eriplaneeringu protsess liigub plaanitud ajagraafikus ja 1. etapi aruanne peaks jõudma Lüganuse vallas kinnitamiseni 2023. aasta suvel.
Kuna BTT projekti on jaoks kriitiline paberipuidu kättesaadavus ja seda võib oluliselt mõjutada metsanduse arengukava (MAK), siis andsime aktiivselt sisendit MAK-i koostajatele, et saaks kajastatud vajadus väärindada paberipuitu ning puiduhaket Eestis ja mitte eksportida väärindamata puitu Skandinaaviasse. 2022. aastal teostas Eesti Maaülikool BTT projekti jaoks puiduressursi saadavuse uuringu, mille alusel ressursi saadavus on piisav ka aastase raiemahu langemisel 10 miljoni tihumeetri tasemele.
Rohkem projektist
vkg.ee/biotooted
VKG Keskkonnapäev 2022: Eesti metsade väärindamise potentsiaalist ja perspektiivist
Mullu oli VKG Keskkonnapäev pühendatud meie uuele arendusvaldkonnale – puidu väärindamisele. Oleme veendunud, et Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmiskompleks on väga vajalik samm, väljumaks Eestis kasutamata puiduressursi eksportimise ja põletamise sõltuvusest, võimaldamaks fossiilsete toorainete asendamist ning toomaks piirkonda uut majandustegevust ja töökohti.
Korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.
Kavandatava tootmiskompleksi toormevajadus on 2-2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Võrdluseks, Eesti raietest tekib aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida ilma lisandväärtust andmata eksporditakse toormena, põletatakse koos energiapuiduga või väärindatakse madalalt. VKG huvi on arendada eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist, mille lõpptooteid kasutatakse tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu-, ravimistööstuses. Suurim toote kasutusgrupp on viskooskangas, kuid vajaduste ja võimaluste spekter on lai ja fossiilsete toormete asendust biokeemiaga arendatakse praktiliselt igas majandusharus. Lisaks toodaks kompleks täiendavat 730 gigavatt-tundi taastuvat elektrienergiat, millest üle poole suunatakse võrku, toetades Eestis energiajulgeolekut. 2021-2024. aastatel toimub tootmiskompleksi planeeringu faas. Tehase eeldatav ehitus toimub 2025-2026. aastatel ning käivitamine 2027. aastal.
Plastjäätmete ringlusessevõtt
Plastjäätmete pürolüüsi projekti arendamine algas 2022. aastal koostöös Kiviõli Keemiatööstuse Oil OÜ-ga ja seda projekti toetab läbi rakendusuuringute programmi ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Projekti arendusfaasis viidi läbi laboriuuringud TTÜ energiatehnoloogia instituudis ja esmased katsetused Enefit Outotec Technology OÜ laboris Frankfurtis. Lisaks tegid ettevõtted iseseisvalt plastjäätmete kättesaadavuse uuringu. Projekti käigus jõudis VKG arusaamisele, et plastjäätmete pürolüüsiks on maailmas juba olemas töötavad lahendused ja seetõttu väljus algsest uue tehnoloogia arendamise projektist. KKT Oil jätkab algse projektiga iseseisvalt.
VKG algatas esialgse projekti baasilt plastjäätmete ringmajanduse projekti, millega plaanitakse kasutada juba töötavat plastjäätmete keemilise ringlussevõtu tehnoloogiat ja jõuda võimalikult kiiresti tehase rajamiseni. Uues lähenemises töödeldakse peamiselt Eestist kokku kogutud plastjäätmed pürolüüsiõliks, mida on võimalik müüa naftakeemiaettevõtetele, kes toodaks sellest uuesti plasti. Sellisel viisil on võimalik plastjäätmetest suunata kuni 75% tagasi ringlusse ehk värske plasti tootmisesse.