Uus VKG põlevkiviõlitoodete tootmisega seotud põhivarasid enam ei oma vaid rendib neid pikaajalise lepingu alusel seotud ettevõttelt Kirde Varad AS. Tulenevalt IFRS 16 nõuetest raporteerib VKG pikaajalisi rendikohustusi siiski põhivaradena. Lisaks on 31.12.2022 seisuga jätkuvalt VKG omanduses põlevkivi kaevandamisega seotud varad. Kuigi turutingimused olid 2022 teisel poolaastal jätkuvalt soodsad, siis ei õnnestunud neid täies ulatuses ära kasutada, sest enamus teisest poolaastast Petroter I tehas seisis kapitaalremondi tõttu.

VKG põhitegevus jaguneb kolmeks suuremaks etapiks protsessi ahelas: põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõlitoodete tootmine ja energia tootmine. Lisaks kuulub kontserni kaks teenusettevõtet, mis osutavad logistika ja remonditeenuseid peamiselt teistele kontserni ettevõtetele.

Ojamaa kaevandus jätkas 2022. aastal oma tavapärast tööd kaevandades aasta jooksul kokku 4,25 miljonit tonni kaubapõlevkivi, mis oli 0,14 miljoni tonni ehk 3% võrra vähem kui aasta varem. Väiksema toodangu peamiseks põhjuseks oli aasta algul lahvatanud COVID-19 juhtumite kiire levik, mille tulemusena oli tipphetkel pea kolmandik ettevõtte töötajatest korraga haiguslehel. Lisaks mõjutasid ettevõtte tegevust pidev sisendite hinnatõus ja suurenenud konkurents tööjõule seoses Eesti Energia kaevandamisvõimsuste kasvatamisega. Uue projektina oli fookuses Uus-Kiviõli kaevanduse avamine, millesse investeeriti aasta jooksul ligi kaks miljonit eurot. Järgnevatel aastatel kasvab selle projekti intensiivsus ja investeeringute maht oluliselt, et tagada võimalikult sujuv ja efektiivne üleminek Ojamaa kaevandusest Uus-Kiviõli kaevandusse.

Tooraine kättesaadavus

Põlevkivi ressursi kättesaadavust hindab VKG nii lühiajalises plaanis ehk varustatus täna kui ka pikaajalises plaanis ehk varustatus tulevikus.

VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 4,1 miljonit tonni geoloogilist varu aastas (s.o 5,1 miljonit tonni kaubakivi). VKG-le väljastatud kaeveload võimaldavad Ojamaa kaevandusest kaevandada 2,77 miljonit tonni geoloogilist varu (3,5 miljonit tonni kaubakivi) ja kui teised turuosalised oma lubatud kaevemahte täies mahus ei kasuta, siis „tagantjärele kaevandamise mehhanismi“ kaudu on võimalik kaevemahte Ojamaal suurendada kuni 3,5 miljoni tonnini (kaubakivi 4,35 miljonit tonni). See tähendab, et puuduoleva 750 000 tonni kaubakivi ostmiseks (s.o 15% kogu VKG põlevkivi vajadusest) peab VKG saavutama kokkulepped teiste turuosalistega.

2022. aastal jätkus põlevkivi ostmise koostöö Kiviõli Keemiatööstusega. Eesti suurima põlevkivi kaevandaja Eesti Energiaga ei ole 2020. aastal COVID-19 kriisi tõttu peatatud koostööd õnnestunud jätkuvalt taastada. Kuigi 2021. aastal sai VKG jaoks positiivse lahenduse pikalt kestnud vaidlus Eesti Energia müüdud põlevkivi ebaõiglaselt kõrge hinna üle, siis jätkuvalt on koostöö peamiseks takistuseks just erinev arusaam põlevkivi õiglasest hinnast. Seetõttu on üks kolmest Kiviter õlitehasest jätkuvalt konserveeritud ja ootab aega kui ehk Uus-Kiviõli kaevanduse avamise järel suudab VKG ka seda tootmisvõimsust ise toormega varustada.

Arvestades VKG kaevemahtusid ja hinnates Ojamaa kaevandusest kättesaadavat ressurssi, siis tõenäoliselt ammendub Ojamaa kaevandus 2028. aastaks. Toormega varustatuse tagamiseks alustas VKG juba 2022. aastal aktiivset investeerimist Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseks, sest sujuv üleminek ühest kaevandusest teise nõuab pikka planeerimist ja ranget plaanidest kinnipidamist. Kuigi hea naabri Eesti Energiaga on saavutatud kokkulepped, et kuni uue keskkonnamõjude hinnangu eduka lõpuleviimiseni saab VKG kasutada Uus-Kiviõlis Eesti Energiale eraldatud kaevemäärasid, siis jätkuvalt valitseb risk, et kaevemäärade tõstmise ebaõnnestumisel võib VKG varustatus toormega sattuda ohtu, kui Eesti Energia peaks otsustama tulla Uus-Kiviõlisse kaevandama VKG-ga samal ajal. Selle riski maandamiseks teeb VKG aktiivselt tööd, sest eraettevõte ei saa teha 100 miljoni eurost investeeringut ilma lepingulise kindluseta, et avatavast kaevandusest ka piisavas mahus kivi saadakse kaevandada.

Uus-Kiviõli kaevandus peaks tagama kontserni põlevkiviga varustatuse kuni aastani 2038. Keskkonna säästust lähtuvalt on Uus-Kiviõli kaevandus ainuõige lahendus, sest antud kaeveväli on Kohtla-Järvel olevate põlevkiviõlitehaste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivi rikastusvabrik suudab tagada ka uuelt kaeveväljalt saadava toorme töötlemise ning puudub vajadus täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks.

Põlevkiviõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parandamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Kuigi suurem osa toodangust eksporditakse, leiab põlevkiviõli ka kohalikku kasutust kuivatites, asfalditehastes ning tööstuslikes ja väikekateldes.

Põlevkivikütteõli toodame kahel tehnoloogial – Petroter ja Kiviter. VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumil asub kolm põlevkiviõli tehast, mis töötavad Petroter-tehnoloogial: Petroter I (2009), Petroter II (2014) ja Petroter III (2015); ning kaks Kiviteri põlevkiviõli vabrikut. Viie tootmisüksuse summaarne töötlemise võimsus on ligi 5 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 70% on Petroteri tehaste osakaal.

2022. aastal töötas kontsern ümber 4,27 miljonit tonni põlevkivi, mis on 5,8% vähem kui aasta varem. Põlevkivi töötlemise maht vähenes peamiselt Petroter I tehaste rekonstrueerimise tõttu, aga oli ka teisi erakorralisi takistusi, mis vähendasid senist kõrget töökindlust. Kuigi taaskord suudeti õlitoodete väljatulekut ümbertöödeldud põlevkivi tonni kohta parandada, siis selle mõju jäi tagasihoidlikuks ja võrreldes aasta varasemaga vähenes õlitoodete toodang 5,7% võrra 583 000 tonnini. 2023. aastal oodatakse tootmise olulist kasvu peamiselt Petroter I töökindluse paranemise arvelt.

Vedelkütuste hinnad kerkisid sõja algusest tarnete ebakindluse ja teadmatuse mõjul suveks ligi 50%, teatud rahunemine toimus tänu eeldatavale III ja IV kvartali majanduslangusele suurimates tootmismaades (Hiina, USA, India). Aasta lõpu seisuga fikseerus ICE Brent isegi mõnevõrra madalamal tasemel kui 2021.aasta lõpus.

Laevandus on maailma tänase majandusstruktuuri selgroog – üle 80% kaubavahetusest toimub meritsi. Seoses globaalse majanduskasvu, maailma elanikkonna kasvu ning järjest intensiivsemaks muutuva rahvusvahelistumisega on viimase kahe kümnendi jooksul tõusnud märgatavalt ka kaubavahetuse maht merel. Kui 2000ndal aastal veeti merel 6 mld tonni kaupa, siis 2018ndaks aastaks oli maht tõusnud pea kaks korda – 11 mld tonnini (UNCTAD 2019, 72). Samas veetakse kaupa pikemate vahemaade taha ning tonnkilomeetrites on samal perioodil vedude maht suurenenud veidi üle kahe korra – 48 000 mld tonn-kilomeetrilt 98 000 mld tonn-kilomeetrini (UNCTAD 2020, 6). Meretranspordi geograafia on samuti laienenud ja viimase 20 aastaga on märkimisväärselt suurenenud arenguriikide roll maailma merekaubavahetuses. Kui 2000ndal aastal olid arenguriigid 30% kaupade sihtriigiks, siis 2018ndaks aastaks oli see osakaal juba 64%, samal perioodil on arenguriigid olnud stabiilselt 60% kaupade lähteriigiks.

80% laevandussektori kütusetarbimisest tuleneb rahvusvahelisest kaubavahetusest, mis tegi märkimisväärse tõuse energiatõhususes – veetud tonni kohta on KHG emissioon 32% väiksem, kui aastal 2000. Täna seilab merel üle 120 000 laeva, mille kandevõime ületab 100 tonni. 90% laevadest on kaubalaevad keskmise elueaga 21 aastat. Mis omaette tähendab, et igasugused tehnoloogilised uuendused nõuavad aega.

• Kütuste tarnete veomahud on taastunud pandeemiaeelsele tasemele ja kasvavad edasi.
• Suurte toornaftat vedavate nn dirty tankerite rendihinnad ületavad 100 000 USD ja laevaomanike kasumid on suurenenud 2-3 korda.
• Vene sanktsioonid - nii Venemaa vastased, kui Venemaa enese poolt kehtestatud vastusanktsioonid - sunnivad Euroopa riike ostma kütuseid kaugemalt, mis kergitas laevade rendihindasid.
• Prognoosijärgselt põhjustavad tarnemarsruutide muudatused naftatankerite nõudluse tasemeni, mida pole nähtud kolmkümmend aastat.

Lisaks õlitoodetele toodab VKG ka põlevkivi peenkeemiatooteid. Orgaanilisest osast toodetakse väga kalleid suure puhtusastmega üle 99% kemikaale, mis lähevad nii kosmeetikasse, farmaatsiasse, autokummitööstusesse kui ka elektroonikasse. Lõppkasutajate hulgas on sellised nimekad firmad nagu Schwarzkopf, Lexus, Samsung.

Kokku toodeti 2022. aastal 2 117 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid. Täna kasutusel oleva tehnoloogia puhul toimib põlevkivi peenkeemia tootmine Kiviter tehaste protsessi jääkaine – fenoolvee ümbertöötlemisel. LG.

Fenooltoodete müügil jätkasime 2021. aastal saavutatud positsioonidel, täitsime pikki tarnelepinguid ning sõlmisime ka uusi. Peamine kaubavoog liigub endiselt Aasia suunas. Peenkeemia portfellis olevatest toodetest annab peamise müügimahu 2-metüülresortsiin. Fenooltoodangut, Rezoli, Honeyoli ja puhtaid resortsiine realiseeritakse peamiselt ekspordiks keemiatööstuse ettevõtetele. Sihtturud on Hiina, Suurbritannia, India, Itaalia, Saksamaa ja USA.

Saja-aastane kogemus põlevkivi väärindamises on õpetanud meid saama põlevkivist palju enamat kui lihtsalt õli. Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, elektrienergia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem ja majanduslikult efektiivseim viis maavara kasutuseks.

Õlitootmise protsessis tekkivad põlevkivigaasid, mis ei kondenseeru õlideks, kasutatakse ära soojuse, auru ja elektri tootmiseks. Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja oma tarbimisest üle jääv elekter müüakse VKG Elektrivõrkudele või börsile. Lisaks kasutame põlevkivigaase ka lubjatehases, mille toodangut tarbivad meie enda väävlipüüdjad suitsugaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutuse.

2022. aastal vähenes elektrienergia toodang 11% võrra, 364 GWh-ni. Selle põhjuseks oli põlevkivi ümbertöötamisese langusega kaasnenud väiksem sisendenergia kogus. VKG Energia elektritoodang moodustas 2022. aastal 4,2% kogu Eestis toodetud elektrist ja 3,8% kogu Eestis tarbitud elektrist.

Energia üle 30 000 kliendile

Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamisega tegeleb kontsernis Kirde-Eestis asuv tütarettevõte VKG Elektrivõrgud, kelle teeninduspiirkond hõlmab Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed.

Kontserni tütarettevõte Viru RMT on rahvusvahelisel turul tegutsev mitmekülgset oskusteavet koondav inseneritegevuse ja projektijuhtimise keskus. Mitme aastakümne pikkuse kogemusega ettevõte pakub remondi- ja montaažiteenuseid ning metallkonstruktsioonide ja metalldetailide tootmist, paigaldamist ja hooldust.

• elektritööd laelambist alajaamani;
• tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus;
• automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine;
• kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
• tõstetööd ning tõsteseadmete hooldus ja remont;
• projektijuhtimine terviklike tehniliste lahenduste teostamiseks.

• Petroter I põlevkiviõli tehase automaatika rekonstrueerimine;
• Gaasi sisseande seade puidutööstuse jaoks, tellijaks Estanс ASile;
• kaadur valumetalli tööstuse jaoks, tellijaks on Elkem Iceland Ltd;
• Konsu pumbajaama juhtimissüsteemi moderniseerimine;
• Narva-Jõesuu linna tänavavalgustuse taristu renoveerimise teine ja kolmas etapp;
• Sillamäe Vanalinna koolimaja elektrivarustuse ehitustööd;
• Sillamäe kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni elektrivarustuse rekonstrueerimise ehitustööd;
• Eleringi alajaamadele elektritoiteseadmete ostmine ja paigaldamine;
• uue alajaama ehitustööd Narvas.
• Rikastusvabriku juhtimissüsteemi uuendamise projekt