Kui 2022. aasta algas COVID-19 pandeemia jätkuva mõju all, siis teise kvartali alguseks oli see kriis sisuliselt lõppenud. Vaktsiinide levikuga kaasnenud viiruse ohtlikkuse vähenemine võimaldas taastada inimeste vaba liikumise, mis tõi kaasa majandusaktiivsuse kiire tõusu ja aasta teiseks pooleks oli koroonakriis juba unustatud.

Veel enne koroonakriisi täielikku taandumist sai aga alguse uus kriis. Venemaa presidendi otsus alustada Venemaa sissetungi Ukrainasse vallandas täieulatusliku sõja Euroopas, mida oldi suudetud vältida viimased 77 aastat. Järgnenud läänemaailma majandussanktsioonid Venemaale tõid kaasa energia- ja toormehindande järsu tõusu. See omakorda lisas hoogu juba COVID-19 piirangute taandumisel pead tõstnud inflatsioonilainele, mille juurpõhjuseks oli keskpankade agressiivne rahatrükk koroonakriisi leevendamiseks. Olukorra ohjamiseks ei jäänud keskpankadel üle muud kui hakata intresse tõstma. Kui veel märtsi alguses oli USA föderaalreservi intressimäär nullilähedane, siis aasta lõpuks oli see tõstetud 4,33 protsendile. Isegi Euroopa Keskpanga hoiustamise baasintress tõsteti üle kümne aastase vahe järel taas plusspoolele ja aasta lõpuks saavutas see 2% taseme, mida viimati nähti 2008. aastal. Rahanduspoliitika karmistamine tõi kaasa majandusaktiivsuse languse, mis peegeldus majanduskasvu pidurdumises. Kui 2021. aastal saavutas Maailmapanga andmetel globaalne majanduskasv viimase 50 aasta kõrgeima taseme 5,9%, siis 2022. aasta majanduskasvuks ennustati 2,9% ja 2023. aastal täiendavat taandumist 1,7% tasemele.

Väike ja avatud Eesti majandus reageerib globaalses majanduses toimuvatele sündmustele kiirelt ja võimendusega. Peamiselt energiakandjate hinnatõusust tulenev üldine hinnatõus kiirenes kuust kuusse ja 2022. aasta keskmiseks tarbijahindade tõusuks kujunes Eestis 19,4%. Selle taustal reaalhindades arvutatav sisemajanduse kogutoodang 2022. aastal kahenes 1,3% võrra, kuigi veel aasta varem oli see saavutanud viimase 15 aasta kiireima kasvu 8% tasemel. Koos hindade tõusuga oli kogu aasta tugev surve ka palkade tõusule, mis kasvasid kiireimas tempos alates 2008. aastast, tõustes keskmiselt 8,9% võrra. Kuna palkade tõus jäi 2022. aastal hindade tõusule oluliselt alla, siis Eesti inimeste ostuvõime reaalhindades kahanes. Samas oli see esimene kord viimase 12 aasta jooksul, kus Eesti keskmine palk tõusis aeglasemalt kui tarbijahinnaindeks.

VKG kontserni majandustulemusi mõjutab enim just globaalsel õliturul toimuv. Koroonakriisi taandumise järgselt avanev majandus tõi kaasa nõudluse kasvu jätkumise ka 2022. aastal ja esimese pooleteist kuuga tõusis Brenti barreli hind 80 dollarilt 93 dollarini. Järgnenud sõda Ukrainas lennutas Brenti hinna märtsi alguseks tasemele 128 dollarit barrel, mis jääb alla vaid 2008. aasta naftamulli tipphetkede 146 dollarile. Äärmiselt volatiilsel turul kõikus nafta hind 100 ja 120 dollari vahel augusti lõpuni, kuid olukorra stabiliseerumine rinnetel ja intressi tõusudega kaasnenud majandusaktiivsuse vähenemine tõid ta aasta lõpuks tagasi aasta alguse tasemele. 2022. aasta keskmiseks hinnaks kujunes 99 $/bbl, mis on 39% kõrgem kui eelmisel aastal.

VKG müüb enamiku õlitoodangust 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt. Võrreldes Brent toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna õliturg arveldab dollarites, aga VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab ettevõtte tulemusi ka dollari ja euro kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.

VKG konsolideerimisgrupi 2022. aasta investeeringute maht oli kokku 6,5 miljonit eurot, millest 5,5 miljonit eurot olid VKG Kaevanduste investeeringud, mis on peamiselt seotud ettevõtte töökindluse tagamisega. Kuna õlitoodete ja energia tootmisega seotud varad ei kuulu enam VKG konsolideerimisgruppi, siis ka antud varadega seotud investeeringud ei kajastu VKG aruandluses.

Enamik 2022. aasta investeeringutest finantseeriti ettevõtte omavahenditest, aga likviidsemate varade soetamisel kasutati ka liisingfinantseeringut. VKG laenukohustuste jagunemine on täpsemalt kirjeldatud raamatupidamisaruande Lisas 9.