Majandus­keskkond

Jätkuv sõda Ukrainas, geopoliitikasse lisandunud Israeli-Hamasi sõda, kiire inflatsioon ja kõrged intressimäärad olid märksõnad, mis juhtisid maailmamajandust 2023. aastal. Vaatamata keerulisele olukorrale pidas maailmamajandus hästi vastu ning suutis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul 2023. aastal kasvada 3,1%. Siiski on alates 2021. aastast maailmamajanduse kasv olnud kerges langustrendis, jäädes alla ajaloolisele keskmisele, milleks on 3,8% perioodil 2000-2019. Kui 2021. aastal oli maailmamajanduse kasv 6% ja 2022. aastal 3,4%, siis IMF prognoosid näitavad, et ka tulevikus jääb kasv 2023. aastaga sarnasele tasemele. Ülemaailmseks kasvuks prognoositakse 2024. aastal 3,1% ja 2025. aastal 3,2%, kuna keskpanga intressimäärad on inflatsiooni vastu võitlemiseks kõrgendatud ning majandusaktiivsus madal. Kuigi üleilmne majandus tervikuna 2023. aastal kasvas, oli riikide majandusolukord erinev.

Euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal Eurostati andmetel 0,4%, mis on oluliselt väiksem võrreldes globaalse majanduskasvuga, aga ka euroala enda eelneva paari aasta 4-5% kasvuga. Nii Euroala kui ka maailmamajanduse kasvu piirasid enim kõrged intressimäärad. Alates 2022. aastast on nii USA föderaalreserv kui ka Alates kinnisvaramulli lõhkemisest 2008. aastal ei ole nii laiapõhjalist majanduslangust Eestis olnud. Euroopa keskpank järk-järgult intressimäärasid tõstnud, viies 2023. aastaks baasintressimäärad rekordtasemele. Aasta lõpuks oli USA föderaalreservi intressimäär 5,33%, mis on viimase 23 aasta kõrgeim tase ja Euroopa keskpanga intressimäär 4,5%, mis on kõrgeim tase alates ülemaailmsest finantskriisist aastatel 2007-2008. Intresside tõstmine oli vajalik võitlemaks kiire inflatsiooniga, mille põhjuseks oli keskpankade ekspansiivne rahanduspoliitika COVID-19 pandeemia ajal ja sellele järgnenud Venemaa sissetung Ukrainasse, mis kergitas järsult energiakandjate ja toormaterjalide hindasid. rekordtasemele. Aasta lõpuks oli USA föderaalreservi intressimäär 5,33%, mis on viimase 23 aasta kõrgeim tase ja Euroopa keskpanga intressimäär 4,5%, mis on kõrgeim tase alates ülemaailmsest finantskriisist aastatel 2007-2008. Intresside tõstmine oli vajalik võitlemaks kiire inflatsiooniga, mille põhjuseks oli keskpankade ekspansiivne rahanduspoliitika COVID-19 pandeemia ajal ja sellele järgnenud Venemaa sissetung Ukrainasse, mis kergitas järsult energiakandjate ja toormaterjalide hindasid.

Veelgi nukram on seis Eesti majanduses. Statistikaameti andmetel langes 2023. aastal Eesti SKP 3% võrra (2022. aasta langus 1,3%). Alates kinnisvaramulli lõhkemisest 2008. aastal ei ole nii laiapõhjalist majanduslangust Eestis olnud. Nõrkade tulemuste põhjuseks on viimasel kahel aastal olnud kiire hinnakasv, mis on jätnud jälje Eesti majanduse konkurentsivõimele. Lisaks energiakandjate ja toormete hinnatõusule on Eesti inflatsiooni vedanud jätkuv tööjõukulu tõus. Kui 2022. aastal oli esimest korda 12 aasta jooksul Eesti inflatsioon (+19,4%) kiirem kui keskmise brutopalga tõus (+8,9%), siis 2023. aastal kasvas keskmine brutopalk (+11,3%) taas kiiremini kui inflatsioon (+9,2%). Prognoosi järgi jätkub majanduslangus Eestis ka 2024. aastal, mis majandusteooria järgi peaks kaasa tooma ka tööpuuduse suurenemise ning palgaralli pidurdumise. Kui keskpangad oma rahapoliitikaga üritavad inflatsiooni pidurdada, siis Eesti valitsus annab omalt poolt inflatsioonile hoogu juurde 2024. aasta alguses rakendatavate maksutõusudega - käibemaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-ni ning alkoholi ja tubakatoodete aktsiis 5%.

VKG majandustulemusi mõjutab enim just globaalsel õliturul toimuv. Võrreldes 2022. aastaga oli hindade volatiilsus 2023. aastal väiksem, kuid siiski märkimisväärne. Langev majandusaktiivsus ja õlituru kohanemine 2022. aastal Venemaale kehtestatud sanktsioonidega hoidsid aasta esimeses pooles õli hinnad langustrendis. Juunis saavutas Brent aasta madalaima hinnataseme 72 dollarit barrel. OPEC+ tootmismahtude kärpimine ja uued geopoliitilised konfliktid Iisraelis ja Punasel merel lennutasid toornafta hinna septembri lõpuks aasta kõrgeimale hinnatasemele 97 dollarit barrel. Jätkuv majandussurutis tõmbas aasta lõpus toornafta hinna taas langustrendi ja aasta lõpetas Brent hinnatasemel 77 dollarit barrel. 2023. aasta keskmiseks Brenti hinnaks kujunes 82 dollarit barrel, mis on 17% madalam võrreldes eelmise aastaga.

VKG müüb enamus toodetud õlidest 1% väävlisisaldusega kütteõli hinna baasilt. Võrreldes Brent toornaftaga on 1% kütteõli turg vähemlikviidne, mistõttu kütteõli hind võib turu pakkumise ja nõudluse vahekorrast sõltuvalt liikuda Brentist erinevalt. Kuna õliturg arveldab dollarites, aga VKG kulud on eurodes, siis lisaks mõjutab kontserni tulemusi ka dollari ja euro kurss. Seega iseloomustab kontserni tulemusi kõige paremini alltoodud kütteõli hinnakurv.