VKG teekond Uus-Kiviõli kaeveväljani on olnud pikk ning takistusterikas. Kontsern esitas taotluse Uus-Kiviõli kaevaloa saamiseks 2004. aastal. Aasta hiljem esitas analoogse taotluse ka Eesti Energia, kellele seitse aastat hiljem väljastas Keskkonnaministeerium ka kaeveloa. Kuna Maapõueseaduse alusel oleks pidanud loa väljastama VKG-le, siis kaebas VKG Keskkonnaministeeriumi kohtusse. 2014. aasta märtsis rahuldas Riigikohus osaliselt VKG kaebuse ja tühistas Keskkonnaministeeriumi otsuse. Peale kohtuotsuse jõustumist asusid Eesti Energia ja VKG läbirääkimistele, et saavutada mõistlik kompromiss Uus-Kiviõli jagamise osas. Pooled jõudsid nüanssiderohkele kokkuleppele 2019. aastal, jagades Uus-Kiviõli kaevevälja kaheks mäeeraldiseks proportsioonis 2/3 Eesti Energiale ja 1/3 Viru Keemia Grupile. Keskkonnaamet oli antud lahendiga päri ning väljastas 2019. aastal meile vastava kaeveloa kehtivusega kuni 2049. aastani ning lubatud aastase piirmääraga 2 miljonit tonni geoloogilist varu (mäeeraldise koguvaru on ligi 70 miljonit tonni). Meie tavapärase tootmisprotsessi tagamiseks peame kasutama 5 miljonit põlevkivi aastas, mistõttu näeb kahe ettevõtte koostööleping ette ka väljastatud kaevelubade mahu suurendamise plaani. Meie eesmärk on saavutada õiguskindlus kuni 5 miljoni tonni põlevkivi väljamiseks aastas ning kaevelubade vastavaks muutmiseks teostame hetkel keskkonnamõjude hinnanguid.
Kuna kaevelubade muutmine on aeganõudev protsess ja VKG vajab uue kaevanduse kasutuselevõttu on juba lähiajal, siis leppisime 2022. aasta suvel riigiettevõttega kokku, et kuni nemad seda kaevevälja ei kasuta, võib VKG võtta osa nende aastasest kogusest. Selle kokkuleppe tulemusena tohime kaevandada Uus-Kiviõlis viis miljonit tonni aastas kuni selle hetkeni, mil kaevandamisega alustab Eesti Energia.