3

Tegevusalad

Meie eesmärk ja üks oluline järjepidev põhimõte on põlevkivitööstuse väärtusahela maksimaalne väärindamine ning pikendamine.
Tegevusalade jaotumine

Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi kaevandamine

Põlevkivi kaevandame Ojamaa kaevanduses, mis 2024. aastal tähistab oma juba 15. juubelit. Kuna põlevkivikiht asub maardlas enam kui 30 meetri sügavusel, rakendatakse Ojamaal põlevkivi tootmisel allmaakaevandamist.

Ojamaa kaevandus jätkas 2023. aastal oma tavapärast tööd, milleks on põlevkivi kaevandamine, rikastamine ja transport õlitootmisesse vastavalt kokkulepitud kogusele ja kvaliteedile. Läbi 2023. aasta oli Kaevanduste jaoks suurim probleem kaevandust ja õlitootmist ühendava konveierlindi töökindlus. Kuna 12,5 kilomeetri pikkusel konveieril olev 25 km pikkune lint oli töös olnud üle 10 aasta, siis hakkas lindi liidetel ilmnema katkemise märke. Konveieri töökindluse tagamiseks tehti aasta jooksul korduvaid seisakuid kõige kriitilisemate liidete parandamiseks ja see tagas konveieri töökindluse kuni uue lindi saabumiseni detsembris.

Ojamaa kaevanduse tootmismahud

2021. aastal
4.39

miljonit tonni kaubapõlevkivi

+6%
2022. aastal
4.25

miljonit tonni kaubapõlevkivi

-3%
2023. aastal
4.44

miljonit tonni kaubapõlevkivi

+4,5%

Ojamaa kaevandus numbrites

525

töötajat

23.7

km2 pindala

4.5

miljonit tonni kaubapõlevkivi aastast tootmisvõimekust

150

ratastel tehnika ühikut

27

km konveiereid

90

aukaevurit

Image

Miks Uus-Kiviõli on nii oluline?

VKG plaan on Ojamaa kaevanduse ammendumisel aastatel 2026–2027, hakata varustama õlitootmist põlevkiviga Uus-Kiviõli kaevandusest. Viimased paar aastat oleme teinud selleks aktiivseid ettevalmistusi. Oleme investeerinud maapealsesse infrastruktuuri kehtestatud planeeringute alusel ja oleme algatanud rahvusvahelist ehitus-projekteerimishanget maapealsete ja maa-aluste konveierite ehitamiseks. Elektriliitumine peab olema välja ehitatud 2025. aasta keskpaigaks. Võttes arvesse, et Elering alajaama ehitus võtab hanke välja kuulutamisest kuni valmimiseni aega 28 kuud, siis on tegemist ajakriitilise küsimusega. Mullu kevadeks oli VKG-l alajaama jaoks olemas  hoonestusõigus riigimaale, kuid puudus Eleringi alajaamale seatav isiklik kasutusõigus, mida saab anda vaid maaomanik ehk riik majandusministri isikus. Kehtiva kaeveloa omamisel on ministri kooskõlastuse saamine tehniline tavaprotseduur, mis ootas vastust juba 2022. aasta lõpust ning millest koorus mullu märtsis välja segadus kogu sektori jaoks.

Uus-Kiviõli kaeveõiguse saamine võttis 15 aastat

VKG teekond Uus-Kiviõli kaeveväljani on olnud pikk ning takistusterikas. Kontsern esitas taotluse Uus-Kiviõli kaevaloa saamiseks 2004. aastal. Aasta hiljem esitas analoogse taotluse ka Eesti Energia, kellele seitse aastat hiljem väljastas Keskkonnaministeerium ka kaeveloa. Kuna Maapõueseaduse alusel oleks pidanud loa väljastama VKG-le, siis kaebas VKG Keskkonnaministeeriumi kohtusse. 2014. aasta märtsis rahuldas Riigikohus osaliselt VKG kaebuse ja tühistas Keskkonnaministeeriumi otsuse. Peale kohtuotsuse jõustumist asusid Eesti Energia ja VKG läbirääkimistele, et saavutada mõistlik kompromiss Uus-Kiviõli jagamise osas. Pooled jõudsid nüanssiderohkele kokkuleppele 2019. aastal, jagades Uus-Kiviõli kaevevälja kaheks mäeeraldiseks proportsioonis 2/3 Eesti Energiale ja 1/3 Viru Keemia Grupile. Keskkonnaamet oli antud lahendiga päri ning väljastas 2019. aastal meile vastava kaeveloa kehtivusega kuni 2049. aastani ning lubatud aastase piirmääraga 2 miljonit tonni geoloogilist varu (mäeeraldise koguvaru on ligi 70 miljonit tonni). Meie tavapärase tootmisprotsessi tagamiseks peame kasutama 5 miljonit põlevkivi aastas, mistõttu näeb kahe ettevõtte koostööleping ette ka väljastatud kaevelubade mahu suurendamise plaani. Meie eesmärk on saavutada õiguskindlus kuni 5 miljoni tonni põlevkivi väljamiseks aastas ning kaevelubade vastavaks muutmiseks teostame hetkel keskkonnamõjude hinnanguid.

Kuna kaevelubade muutmine on aeganõudev protsess ja VKG vajab uue kaevanduse kasutuselevõttu on juba lähiajal, siis leppisime 2022. aasta suvel riigiettevõttega kokku, et kuni nemad seda kaevevälja ei kasuta, võib VKG võtta osa nende aastasest kogusest. Selle kokkuleppe tulemusena tohime kaevandada Uus-Kiviõlis viis miljonit tonni aastas kuni selle hetkeni, mil kaevandamisega alustab Eesti Energia.

Tooraine kättesaadavus

Põlevkivi ressursi kättesaadavust hindab VKG nii lühiajalises plaanis ehk varustatus täna kui ka pikaajalises plaanis ehk varustatus tulevikus.

Varustatus täna

VKG põlevkivi vajadus kõiki õlitootmisvõimsusi arvestades on kokku 5,1 miljonit tonni kaubakivi aastas. VKG Kaevandustele väljastatud kaeveload võimaldavad Ojamaa kaevandusest kaevandada 3,5 miljonit tonni kaubakivi ja kui teised turuosalised oma lubatud kaevemahte täies mahus ei kasuta, siis „tagantjärele kaevandamise mehhanismi“ kaudu on võimalik kaevemahte Ojamaal suurendada kuni 4,35 miljoni tonnini. See tähendab, et puuduoleva 750 000 tonni kaubakivi ostmiseks (s.o. 15% kogu VKG põlevkivi vajadusest) peab VKG saavutama kokkulepped teiste turuosalistega või kui seda ei suudeta, siis peab VKG osa tootmisvõimsusi seiskama toorme puuduse tõttu.

2023. aastal jätkus põlevkivi ostmine Kiviõli Keemiatööstuselt. Eesti suurima põlevkivi kaevandaja Eesti Energiaga ei ole aga jätkuvalt suudetud jõuda kokkuleppele põlevkivi õiglase müügihinna osas, mistõttu on üks kolmest VKG Kiviter õlitehasest alates 2020. aastast konserveeritud ja ootab aega, mil Uus-Kiviõli kaevanduse avamise järel suudab VKG ehk ka seda tootmisvõimsust ise toormega varustada.

Varustatus tulevikus

Arvestades VKG kaevemahtusid ja hinnates Ojamaa kaevandusest kättesaadavat ressurssi, siis tõenäoliselt ammendub Ojamaa kaevandus 2028. aastal. Toormega varustatuse tagamiseks alustas VKG juba 2019. aastal tegevusi Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseks, sest sujuv üleminek ühest kaevandusest teise nõuab pikka planeerimist ja ranget plaanidest kinnipidamist. Kuigi Eesti Energiaga on saavutatud kokkulepe, et kuni uue keskkonnamõjude hindamise eduka lõpuleviimiseni saab VKG kasutada Uus-Kiviõlis Eesti Energiale eraldatud kaevemäärasid, siis jätkuvalt valitseb risk, et kaevemäärade tõstmise ebaõnnestumisel võib VKG varustatus toormega ohtu sattuda. Seda juhul, kui Eesti Energia peaks otsustama VKG-ga samaaegselt Uus-Kiviõlisse kaevandama tulla. Selle riski maandamiseks on VKG kogu aasta otsinud kompromissi Eesti Energiaga ja kaasanud aruteludesse ka konkurentsiameti, kuid aruande kuupäeva seisuga ei ole olukorrale lahendust leitud. Tegemist on VKG jaoks suure riskiga – lahenduse otsimine jätkub 2024. aastal, sest eraettevõte ei saa teha 100 miljoni euro suurust investeeringut kindluseta, et avatavas kaevanduses on piisavas mahus kivi kaevandamine garanteeritud.

Vaatamata eelpool kirjeldatud riskile jätkas VKG Kaevandused 2023. aastal investeeringuid Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseks, sest alternatiive õlitootmise toormega varustamiseks ettevõttel ei ole. Antud kaevandus peaks tagama VKG põlevkiviga varustatuse kuni aastani 2038. Keskkonnasäästust lähtuvalt on Uus-Kiviõli kaevandus ainuõige lahendus, sest antud kaeveväli on Kohtla-Järvel olevate põlevkivi õlitehaste suhtes logistiliselt parimas asukohas ning võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Uus-Kiviõlis kasutatav konveiertransport on konkurentsitult kõige keskkonnasõbralikum viis põlevkivi transpordiks. Lähedus Kohtla-Järve tootmisterritooriumile annab säästu energiakasutuses. Ojamaa kaevanduse juures asuv põlevkivi rikastusvabrik suudab tagada ka uuelt kaeveväljalt saadava toodangu töötlemise ning vähendab vajadust täiendavateks maapealseteks ehitustöödeks ja looduse häiringuteks.

Põlevkiviõli tootmine

Põlevkiviõli tootmine

Viru Keemia Grupi peamine toodang on põlevkiviõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel.

VKG Oil jätkas 2023. aastal oma tavapärast tegevust, milleks on põlevkivi termiline töötlemine õlitoodeteks nii Petroter kui ka Kiviter tehnoloogial põhinevate seadmetega. 2023. aastal töötas VKG Oil ümber 4,80 miljonit tonni põlevkivi, mis on 12% rohkem võrreldes 2022. aastaga. Põlevkivi töötlemise maht kasvas peamiselt Petroter I tehaste rekonstrueerimise tõttu 2022. aastal, lisaks mõjutas ka üldiselt parem seadmete töökindlus. Põlevkiviõlitoodete toodang kasvas samas 15% võrra, mis näitab, et juba kolmandat aastat järjest oleme suutnud parandada ühest tonnist põlevkivist toodetava õlitoodangu väljatulekut. 2023. aastal oli antud hüppe taga peamiselt koksistamise sulgemine aasta keskel ja kogu toorme suunamine õlitoodete tootmisesse.

Hüppeliselt tõusnud energiahindade valguses sai 2023. aastal võetud VKG Oilis prioriteediks tootmise energiaefektiivsuse parandamine. Tehtud töö tulemusena vähenes ühe tonni õlitoodete tootmisega seotud energiakulu (st elektrienergia ja maagaasi kogus) 15% võrra. Energiaefektiivsuse paranemine saab olema püsiv eesmärk ka järgnevatel aastatel.

Teine olulisem 2023. aastal käima tõmmatud projekt on tsirkulatsioonõlide puhastamise projekti kolmas etapp, mis peaks valmima 2024. aasta lõpus ja andma 3% täiendavat toodangut võrreldes 2023. aastaga. Tsirkulatsioonõlide puhastamine on VKG inseneride ja tehnoloogide arendustöö viljana Petroter seadmete juurde ehitatud tootmisvõimsuse laiendus, mis võimaldab samas reaktoris töödelda 20-30% rohkem põlevkivi võrreldes esialgse projektvõimsusega. Esimene taoline katsetus sai tehtud 2017. aastal ja tänaseks on see ennast piisavalt tõestanud, et kõigi Petroteri tehaste tsirkulatsioonõlid suunata täismahus antud seadmetele puhastamiseks. Nagu iga uue arenduse puhul kaasnevad siingi teatud riskid ja tehnoloogia omanikuna peame ise välja mõtlema, kuidas neid riske lahendada.

Kontserni põlevkiviõli toodang

tonnides

2019
636 512
2020
612 039
2021
618 099
2022
583 000
2023
669 154

Põlevkivikeemia

Põlevkivikeemia

Lisaks õlitoodetele toodab VKG ka põlevkivi peenkeemiatooteid. Orgaanilisest osast toodetakse väga kalleid suure puhtusastmega üle 99% kemikaale, mis lähevad nii kosmeetikasse, farmaatsiasse, autokummitööstusesse kui ka elektroonikasse.

Lõppkasutajate hulgas on sellised nimekad firmad nagu Schwarzkopf, Lexus, Samsung.

Kokku toodeti 2023. aastal 1 911 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid. Täna kasutusel oleva tehnoloogia puhul toimib põlevkivi peenkeemia tootmine Kiviter tehaste protsessi jääkaine – fenoolvee ümbertöötlemisel. Arvestades turukonjunktuuri muutuseid peenkeemia turul (hindade mõju), keskendusime mullu kahe fenooltoote: Rezol ja Honeyol tootmisel. Fenooltoodangut, Rezoli, Honeyoli ja puhtaid resortsiine realiseeritakse peamiselt ekspordiks keemiatööstuse ettevõtetele. Sihtturud on Hiina, Suurbritannia, India, Itaalia, Saksamaa ja USA.

Majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel otsustati konserveerida koksiseade ja lõpetada süntees- ja peenkeemia toodete tootmine. Koksi tootmine lõpetati mai kuus ja konserveerimine toimus augusti ja septembri jooksul.

Sooja, auru ning elektri tootmine

Sooja, auru ning elektri tootmine

Saja-aastane kogemus põlevkivi väärindamises on õpetanud meid saama põlevkivist palju enamat kui lihtsalt õli.

Põlevkivi väärindamine käib VKG-s õli, elektrienergia ja soojuse koostootmisel, mis on keskkonnasäästlikem ja majanduslikult efektiivseim viis maavara kasutuseks.

Õlitootmise protsessi kõrvaltoodanguna tekkivad põlevkivigaasid, mis ei kondenseeru õlideks, suunatakse VKG Energiasse, mis kasutab neid soojuse, auru ja elektri tootmiseks. Soojusenergiat edastatakse kohalikku keskküttevõrku, auru müüakse naabruses asuvatele tootmisettevõtetele ja oma tarbimisest üle jääv elekter müüakse VKG Elektrivõrkudele või börsile. Lisaks kasutab VKG Energia põlevkivigaase ka oma lubjatehases, mille toodangut kasutatakse enda väävlipüüdjates suitsugaaside puhastamiseks. Selline tootmisahel tagab põlevkivis sisalduva energia maksimaalselt efektiivse ja keskkonnasõbraliku kasutuse.

2023. aastal sai VKG Energia 15% rohkem sisendenergiat kui 2022. aastal ja tootis sellest 449 GWh elektrienergiat ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal. Elektrienergia toodangu suurem kasv oli tingitud soojusenergia toodangu langusest 8% võrra, mille põhjuseks oli peamiselt ühe suurkliendi väiksem ost, aga ka keskmiselt soojem ilm. VKG Energia elektritoodang moodustas 2023. aastal 9,1% kogu Eestis toodetud elektrienergiast ja 5,5% kogu Eestis tarbitud elektrist (2022. aastal olid vastavad näitajad 4,2% ja 3,8%).

Kui 2022. aastal saavutasid elektrienergia hinnad börsil rekordilise taseme, siis 2023. aasta tõi elektrienergia hinnad allapoole tagasi. Kuna Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, siis mõjutavad meie elektrienergia hindu mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks veetase Norra hüdroreservuaarides, Soome Olkiluoto 3 tuumajaama toodang, ilmastikuga seotud tegurid. Elektrihinnad langesid ka tingituna maagaasi madalast hinnast 2023. aastal.

Elektrienergia hind börsil NPS EE, EUR/MWh

2023. aasta keskmine elektrienergia hind börsil NPS EE langes 2021. a taseme lähedale. VKG Energia keskmine elektrienergia müügihind 2023. aastal oli 132,87 EUR/MWh (2022. aastal 136,18 EUR/MWh), hind langes aastaga 2% võrra. Hinna langus oli väike kuna elektrienergia müügist 49% toimus fikseeritud hinnaga, mis oli keskmisest börsihinnast kõrgem.

Eriprojektid: alajaamade ehitamisest metall-konstruktsioonide tootmiseni

Eriprojektid: alajaamade ehitamisest metall-konstruktsioonide tootmiseni

Kontserni tütarettevõte Viru RMT on rahvusvahelisel turul tegutsev mitmekülgset oskusteavet koondav inseneritegevuse ja projektijuhtimise keskus.

Mitme aastakümne pikkuse kogemusega ettevõte pakub remondi- ja montaažiteenuseid ning metallkonstruktsioonide ja metalldetailide tootmist, paigaldamist ja hooldust.

Viru RMT tegevusalad

  • elektritööd laelambist alajaamani;
  • tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus;
  • automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine;
  • kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
  • tõstetööd ning tõsteseadmete hooldus ja remont;
  • projektijuhtimine terviklike tehniliste lahenduste teostamiseks.

2023. aasta suuremad alustatud ja realiseeritud projektid

  • Hedinn hf Iceland, Torustiku vundamentide tootmine;
  • Hedinn hf Iceland, Steam separator valmistamine;
  • Narva linnas Kreenholmi tn 60 ja 64 piirkonna elektrivarustuse ehitustööd;
  • Narva linnas A. Puškini tn 29 koolimaja ja selle lähialal elektrivarustuse ehitustööd;
  • Audru 110kV alajaama renoveerimine ja liitumine
  • Viimsi 110kV alajaama renoveerimine
  • Kehra 110/35/10 kV alajaama liitumistööde ehitus;
  • Tapa 110kV alajaama liitumine;
  • Akupatarei ja laadija tarnimine ning paigaldamise projekteerimine ja paigaldamine (Põhja Soojuselektrijaam);
  • I. etapp Sirgala ja Viivikonna elektrivarustuse rekonstrueerimise ehitustööd.

19. märtsil 2024 müüs kontsern Viru RMT, mis tegeleb metallkonstruktsioonide tootmisega, uuele omanikule – ICESTONIA OÜle, kelle eesotsas on Viru RMT juhatuse liige Indrek Metsatalu.

“Viru RMT profiiliga ettevõte nõuab väga kindlat juhtkonna fookust nii ettevõtte strateegia kui  igapäevase tegevuse osas. VKG on aga keemiatööstusettevõte, mille äriline fookus ja kompetentsid on eelkõige suunatud tööstusliku tootmise arendamisele Ida-Virumaal. Seega oleme teinud ettepaneku Viru RMT praegusele juhile Indrek Metsatalule ettevõtte omandamiseks ning meil on hea meel, et Indrek oli sellest huvitatud.“

Jaanis Sepp

Jaanis Sepp

Juhatuse aseesimees
ja finantsdirektor

Ülevaate tehtud töödest leiad Viru RMT kodulehelt

www.virurmt.com

Järgmised teemad