Tegevusraamistik
2023. aastat iseloomustas väga heitlik regulatiivne keskkond, mis tulenes eelkõige märtsis toimunud Riigikogu valimistest. Uus valitsus võttis endale üheks peamiseks eesmärgiks rohepöörde elluviimise Eestis, kus tihti eesmärk pühendas abinõu. Kui riigil oli vaja eelarvesse lisatulusid, siis tõsteti keskkonnatasusid niimoodi, et huvirühmadel sisuliselt puudus võimalus kaasa rääkida, sest eelarvesse oli raha juurde vaja kohe. Kui uute põlevkivi kaevanduslubade menetlemine peatati, siis põhjendati seda vajadusega enne kokku leppida kliimaseaduse sisus, et seejärel otsustada, kas ja mil viisil on võimalik Eestis põlevkivi kaevandada. Need on kõigest paar näidet iseloomustamaks, kui keerulises ja turbulentses regulatiivses keskkonnas VKG peab hakkama saama.
Peamised VKG-d mõjutanud regulatiivsed muudatused või algatused 2023 aastal:
Keskkonnatasude seaduse muudatus
2023. aasta lõpus võeti kiirkorras, ilma igasuguse mõjude hindamiseta vastu keskkonnatasude seaduse muudatus, millega tõsteti saastetasude määrasid järkjärguliselt kuni 2027. aastani. Selle tulemusena peab VKG hakkama alates 2024. aasta juulist maksma rohkem saastetasusid vette ja õhku heidetud saasteainete eest ning tuha ja poolkoksi ladestamise eest. VKG jaoks tähendab see saastetasude tõusu 2024. aastal 9 miljoni euroni (+12% võrreldes 2023. aasta tasudega) ja 2027. aastaks 13,5 miljoni euroni (+70%), mis õiguskindluse vaates on väga lühike periood.
Kliimaseadus
Kliimaministeerium algatas 2023. aasta septembris kliimaseaduse koostamise. Sellest peaks tulema n-ö raamseadus, mis sätestab seaduse tasandil kliimaneutraalsuse 2050. aastaks koos vajalike vahe-eesmärkidega erinevatele sektoritele. VKG tuli kliimaseaduse koostamise ettepanekuga välja juba 2021. aastal, et alustada riigis laiemat diskussiooni meile jõukohaste kliimaeesmärkide teemal ning teadvustada eesmärkidega kaasnevaid mõjusid, võimalusi ja ohtusid. Selleks on vaja tekitada tasakaalustatud ja argumenteeritud ühiskondlik arutelu, kus lisaks eesmärkide püstitamisele analüüsitakse ka nende saavutamise võimalikkust, selleks vajalike tehnoloogiate olemasolu, kaasnevat kulu ja mõjusid keskkonnale laiemalt kui ainult ühemõõtmeline CO2-heide. Esimesed arutelud näitasid, et riigil ei ole selget visiooni, mida nad soovivad kliimaseadusega saavutada peale selle, et seatakse siseriiklikud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks 2050. aastal. Seetõttu on VKG antud protsessi suhtes pigem skeptiline. Kliimaseaduse koostamine peaks lõppema 2024. aastal ja seadus jõustuma 2025. aastal.
Keskkonnapäev
12. septembril toimus Arvo Pärdi Keskuses Viru Keemia Grupi korraldatud keskkonnapäev, mille fookuses oli kliimaseaduse loomise vajalikkus Eestis. Päeva vältel esitasid erinevad valdkonna tipptegijad oma nägemuse kliimaseadusest ja rohereformi mõjust. Avaettekande tegi kliimaminister Kristen Michal, kes tutvustas publikule kliimaseaduse poliitilist vaadet.
Ettekanded ja videod on leitavad siit:
www.vkg.ee/keskkond/
Maapõueseaduse muudatus
Kliimaministeerium algatas septembris maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiga peatada põlevkivi kaevanduslubade menetlused kuni kliimaseaduse vastuvõtmiseni. Lisaks kaevanduslubadele peatatakse ka menetluses olevad keskkonnamõju hindamised. VKG jaoks oli oluline, et menetluslikult juba lõppfaasi jõudnud kaevanduslubade muutmise taotlused ja mõjude hindamised ei peatu, vaid menetletakse lõpuni, sh. ka VKG Ojamaa ja Uus-Kiviõli kaevandusloa muudatused.
Euroopa Liidu tasuta kvootide jagamise määruse muudatus
Euroopa Liidu kauplemissüsteemis olevatele süsinikulekke ohuga sektoritele, kuhu kuulub ka VKG, jagatakse tasuta CO2-kvooti. Varasemalt olid põhimõtted kokku lepitud kuni 2025. aasta lõpuni. 2023. aasta lõpus jõuti kokkuleppele tasuta kvoodi jagamise põhimõtetes kuni 2030. aastani. Muudatuste tulemusena väheneb ettevõttele jagatavate tasuta kvootide maht, aga seda vähem kui Euroopa Komisjon vahepealse ettepanekuna välja pakkus. See annab VKG-le teatava kindluse kuni 2030. aastani. Euroopa Liidu CO2 maksustamise plaanid peale 2030. aastat on hetkel ebaselged, sest sõltuvad suuresti arengutest Euroopa Parlamendi valimistel, mis toimuvad 2024. aasta juunis.
Põlevkiviõlitootmise parim võimalik tehnika
Kliimaministeerium alustas 2023. aastal põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika viitedokumendi ülevaatamisega, uuendamisega jõutakse lõpule eelduslikult 2024. aastal.
Eriotstarbelise diiselkütuse kasutamine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise tulemusel anti 2020. aastal ka põlevkivikaevandustele õigus kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel. 2023. aastal otsustas Vabariigi Valitsus alates 1. maist 2024 nimetatud õiguse lõpetada. VKG hinnangul on tegemist diskrimineeriva otsusega, sest kütuseaktsiis on ette nähtud avalike teede korrashoiuks, kuid kaevandustehnika sõidab ainult kaevanduste territooriumil, samas kui antud soodustust jätkuvalt omav põllumajandustehnika võib aeg-ajalt siiski maanteedele sattuda. VKG jaoks tähendab kõnealune maksumuudatus täiendavat maksukoormuse kasvu 1,34 miljoni euro võrra aastas.