Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2019: vastandlik aasta, mil toodeti rekordiline kogus põlevkiviõli ja elektritoodang vähenes drastiliselt

Põlevkivisektor pakkus 2019. aastal tööd 6530 inimesele ning panus riigikassasse oli 121 miljoni eurot. Põlevkivitööstuses toimus 2019. aastal suur muutus, sest peamisest maavarast, mida kaevandati 16 miljonit tonni, toodeti elektrit 54% vähem, seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgeimale tasemele – 1,17 miljonit tonni.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirki hinnangul on järjekordne aastaraamat suurepärane kokkuvõte Eesti põlevkivitööstusest 65 leheküljel. „Näeme, kuidas mõjutab seda majandusharu turutingimuste muutumine ja kui suur mõju on regulatsioonide muutmisel. Aastaraamatus on põlevkiviettevõtteid iseloomustavate põhinäitajate kõrval antud ka põhjalik ülevaade valdkonna teadus-arendustegevusest,” selgitas Pirk.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann selgitas, et mullu ilmestasid põlevkiviõlisektorit potentsiaalselt väga suurt ja pikaajalist mõju omavad poliitilised diskussioonid globaalse kliimapoliitika üle. „Samas näitasid muutuva paradigma taustal globaalsed turud Eestis toodetava põlevkiviõli ja peenkemikaalide nõudluse järjepidevat kasvu. Pidev arendustöö ja teadusasutuste kaasamine nutikate ja keskkonnasõbralike lahenduste otsimisel lubavad vähendada keskkonnajalajälge, samaaegselt tõstes digitaliseerimise taset,“ ütles Asmann.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et 2019. aastal toimus põlevkivitööstuses suur nihe. „Meie peamisest maavarast toodeti elektrit rekordiliselt vähe, seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgeimale tasemele. Energiasektor oli seejuures suurim panustaja riigi süsinikuemissiooni vähendamisse, tehes Eestist mullu kõige kiiremini CO₂ vähendanud riigi Euroopas. Nüüd, kus Eesti Energia tegi investeerimisotsuse uude õlitehasesse, töötame koostöös ülikoolide ja Eesti teadlastega Enefit-tehnoloogia edasiarendamise nimel. Juba praegu suudame pürolüüsiprotsessis ümber töödelda vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti – arenev ringmajanduse keskus aitab nii lahendada keskkonnaprobleeme,“ märkis Sutter.

Paari aasta pärast oma sajandat sünnipäeva tähistava Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimehe Priit Orumaa sõnul oli 2019. aastal põlevkivitööstuse jaoks väga pöördeline ja muutuv aeg, mis pani ettevõtet pingutama ja uusi suundi leidma. “Oleme teinud mitmeid edukaid katsetusi, et leida materjale, mis sobiksid õli tootmiseks. Nende uuenduste elluviimine sõltub paljuski ka sellest, kuidas sellega kaasa tuleb riik, seadusandlus ja uued keskkonnaload.”

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatut esitles TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk 13. novembril veebis toimuval XII põlevkivikonverentsil.

Aastaraamat on veebiväljaandena kättesaadav eestikeelsena SIIN, vene- ja ingliskeelsena detsembri algusest. Aastaraamatu väljaandmist toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.