Euroliidu direktiivid pärsivad põlevkiviõli tootmist

Äripäev (Tööstus)

Meelis Eldermann
Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees

Põlevkiviõli tootmine Euroopa Liidus on koondunud Eestisse ja annab olulise panuse Eesti majandusse.

Eesti Energia Õlitööstuse, Viru Keemia Grupi (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstuse tehastes toodeti 2008. aastal 444 800 tonni põlevkiviõli, millest enam kui 80% eksporditi.

Põlevkivi termilisel töötlemise peamine toode põlevkiviõli on kasutusel merenduses nn punkerkütusena ja katlakütusena soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kuna põlevkiviõli kasutatakse nimetatud turusektorites naftatoodete alternatiivtootena, siis sõltub tema konkurentsivõime ja hind naftatoodete hinnatasemest maailmaturul.

ELil on kavas muuta kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi järgmisel kauplemisperioodil 2013-2020. Aluseks on kasvuhoonegaaside kauplemise direktiivid (ETS Direktiiv) 2003/87/EÜ ja 2009/29/EÜ, mille eesmärk on muuta nii liikmesriikidele kui ka ettevõtetele eraldatavate kasvuhoonegaaside jaotamise põhimõtteid.

number
1,7% Eesti riiklikust koguekspordist moodustas eelmisel aastal põlevkiviõli eksport.

Kuni 2012. aastani kehtivas jaotuskavas on eraldatavate kasvuhoonegaaside tasuta kvootide aluseks kokkuleppeline baasaasta. 2013. aastast alates eraldatakse tasuta saastekvooti EL antud tootmissektoris 10% kõige tõhusamate käitiste 2007-2008 keskmistest näitajatest lähtuvalt. Võrdlusaluseks on toote kohta emiteeritud CO2.

Halvim, mis võib Eesti põlevkiviõli tootmises juhtuda, on see, et kaotame siseriikliku poliitilise ja ELi ametkondliku toeta majandusharu, mille tähendus lähiaastatel suureneb.

ELi kehtestatavad CO2 kauplemissüsteemi reeglid võivad tingida olukorra, kus kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi mõjupiirkonnas olevad põlevkiviõli tootvad ettevõtted Eestis lõpetavad tegevuse ja jätkavad väljaspool euroliidu piire kauplemise süsteemi mittekuuluvates riikides, nagu Venemaa, Hiina, Jordaania jne.

Toodud stsenaariumi vältimiseks on oluline saavutada läbirääkimistel Euroopa Komisjonis põlevkiviõlitootmise eristaatus, mis tagaks tootmisharu jätkusuutliku ja stabiilse arengu. Selleks vajame riiklikku tuge ja valitsusepoolset sekkumist.

On oluline, et Eesti esindajad Euroopa kliimamuutuste programmi (ECCP) emissioonidega kaubitsemise töögrupis ja EL komisjonides esitaksid põlevkiviõli tootmise unikaalsusest tingitud erisused ja taotleksid põlevkiviõlitoodetele tasuta CO2 saastekvoote.

EL Komisjoni esindajad ootavad Eesti argumente ja tegevuskava oma huvide eest seismisel. ELi Komisjoni koostatud toodete võrdlustasemed ja kauplemissüsteemi põhimõtted otsustatakse lähikuudel.

Seetõttu on Eestile olulise tootmisharu arengu huvides, et oleksime nende otsuste tegemise juures kõrgel tasemel esindatud.

Meelis Eldermann, Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees