Globaalne nõudlus põlevkiviõli järele lähikümnenditel kasvab jätkuvalt

„Nõudlus põlevkiviõli järele globaalsel laevakütuste turul suureneb järgmised 20–30 aastat kuna turumaht kasvab ning toimivad alternatiivid mittefossiilsete kütuste kasutuselevõtmiseks puuduvad,“ ütles Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann Põlevkivi Kompetentsikeskuse korraldatud XII Põlevkivikonverentsi paneelis. Erinevalt elektritootmisest on põlevkiviõlil laevakütusena selge potentsiaal ning kõrge lisandväärtus.

Kontserni juhatuse aseesimees Meelis Eldermann tõi paneeldiskussioonis esile, et OECD prognoosi kohaselt kasvab meretranspordi maht lähima 30 aasta jooksul pea kolm ja pool korda. „Kaubaveo mahtude mitmekordistumine tähendab loomulikult ka kasvavat nõudlust laevakütuste järele. Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ning ookeanilaevade puhul hetkel alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused puuduvad,“ selgitas Eldermann. Nišilahendused akupankade ja vesinikelementide näol küll eksisteerivad, kuid neid pole erinevate rahvusvaheliste uuringute põhjal ookeanilaevadel võimalik rakendada lähima kümne aasta jooksul. Kui uued tehnoloogiad muutuvad praktiliselt kasutatavateks, kulub laevandussektoris nende  reaalseks rakendamiseks täiendavalt vähemalt 20 aastat.

Eestis toodetud põlevkiviõli on vaatamata karmistunud regulatsioonidele laevakütusena endiselt konkurentsivõimeline. „Küsimus ei ole kas turg ja nõudlus säilib, küsimus on kas Euroopa süsinikumaksupoliitika võimaldab Euroopa ettevõtetel võrdselt muu maailmaga konkureerida selle nõudluse rahuldamiseks. Kuigi Eesti on oma 2030. aasta kliimaeesmärgi peagi täitnud, saab siiski määravaks süsinikumaksupoliitika, mille EL ja Eesti kujundab lähima aasta jooksul. Põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimetuks muutmine Euroopas ei lahenda laevakütuste turul kliimaprobleemi, vaid muudab lihtsalt Euroopa ja Eesti vaesemaks,“ ütles Eldermann.

Rohepöörde ja kvoodipoliitika mõjudest tööstussektorile rääkides nentis Eldermann, et süsinikumaksupoliitika oma praegusel kujul toob endaga negatiivsed tagajärjed enne, kui teadus tegelikke lahendusi pakkuda suudab. „VKG ja põlevkivisektor tervikuna  tegutseb ja areneb õiglase konkurentsi ning turunõudluse tingimustes, kuid antud hetkel on määramatust nii palju, et edasisi investeeringuid  ei ole võimalik sellises keskkonnas teha. Seatakse üha uusi piiranguid, kuid töötavad lahendused või konkreetne plaan puudub nii EL-il, Eestil kui ka teadusel.“

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
Tel 334 2702
GSM 523 2700
E-post