Ida-Virumaa tuhamäed saavad rohelisema näo

Eesti Päevaleht

Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemine neelab ligikaudu 400 miljonit krooni.

Pärast aastatepikkust ettevalmistust alustatakse sel kevadel lõpuks Ida-Virumaa ja ka kohaliku põlevkivitööstuse sümboliks olevate hiiglaslike poolkoksimägede sulgemistöid. Tegemist on läbi aegade suurima ja ühtlasi kalleima keskkonnaprojektiga: nii Kohtla-Järve kui ka Kiviõli külje all kõrguvate tehismägede keskkonnaohutuks muutmine läheb maksma üle 370 miljoni krooni.

Lõviosa sellest täielikult Euroopast tulevast rahasummast ehk 323 miljonit krooni kulub Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemiseks. Selle ligikaudu saja hektari suuruse prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks suletakse õlitootmise jääkide pigijärved, kujundatakse laugemaks poolkoksimägede järsud nõlvad ja ühtlasi kaetakse mäed vettpidava kattekihiga, mis haljastatakse.

Mäed muutuvad madalamaks

Mägedest pärit saastunud pinna- ja nõrgvee kogumiseks ja puhastisse suunamiseks rajatakse spetsiaalne veekäitlemissüsteem. Seejuures ehitatakse mäestiku pinnasesse ka ligi seitsme kilomeetri pikkune tõkkesein, mis peaks edaspidi ära hoidma reostuse sattumise prügilast välja.

Kohtla-Järve mägede tasandamiseks tuleb ühest kohast teise toimetada määratu kogus poolkoksi: kui üldse on sellesse mäestikku aastakümnete jooksul ladestatud üle 70 miljoni tonni poolkoksi, siis nüüd tuleb mäenõlvade ja -harjade tasandamiseks sellest ümber tõsta enam-vähem kümnendik ehk üle 8 miljoni tonni. Palju tööd on ka Kiviõli uue tuhamäe 20-hektarise osa sulgemisega, seal tuleb ühest kohast teise toimetada ligi poolteist miljonit tonni poolkoksi.

Kui praegu küünib selle mäe kõrgus merepinnast 165 meetrini, siis nõlvade laugemaks muutmine toob tipu umbes kolmekümne meetri jagu madalamale.

Eesseisvate tööde mahust annab aimu lihtne rehkendus: kui üks veok suudab korraga ära vedada keskeltläbi 15-tonnise koorma, siis miljoni tonni poolkoksi vedamiseks tuleb tal teha 67 000 sõitu. Kohtla-Järve mäetööde puhul tuleks see arv veel kaheksaga korrutada.

Osa juba haljastatud tuhamägede osi säilitatakse avalikku huvi arvestades siiski sellisena, nagu need praegu välja näevad.

Kui Kiviõli tuhamäe idapoolsel küljel jääb sulgemistöödest puutumata ligi seitsmehektarine mäeosa, siis Kohtla-Järvel säilitab oma praeguse näo poole suurem ala. „Tegu oli omamoodi kompromissiga, mida nõudis nii kohalik kogukond, need, kes kunagi mägedele metsa olid istutanud, ning ka rohelised,” viitas keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Raimo Jaaksoo.

Jaaksoo ütles, et kopad lüüakse mägedesse sel kevadsuvel. Kolme aasta pärast peaksid praegused mustavad koksimäed olema juba madalamad ja harjumatult rohelised.

Saastavad vett, õhku ja pinnast

•• Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestu keskkonnaohutuks muutmine peaks oluliselt vähendama mägedest pärit nõrgvee reostusastet.

•• Arvestuslikult küünib ainuüksi Kohtla-Järve poolkoksimägedelt pärit saastunud sademe- ja nõrgvee kogus 500 000 kuupmeetrini aastas. Praegu puhastatakse sellest vaid väike osa, enamjaolt pääseb see takistamatult nii maasse kui ka merre.

•• Mägedelt pärit tolm ja nende nõlvadel laiuvatest pigijärvedest pärit fenoolid ja muud orgaanilised ühendid saastavad ka õhku.

•• Ladestutes tekkinud kuumenemiskolletest lendub reoainetena õhku ohtralt benseeni, tolueeni, ksüleeni, mädamunahaisuga väävelvesinikku ja muid tervisele ohtlikke ühendeid.

•• Kuna õhusaastet levitavad kuumenemiskolded, milles temperatuur tõuseb kuni 90 plusskraadini, ja ka edasine erosioonioht on seotud eeskätt järskude mäenõlvadega, muudetaksegi nõlvad senisest tunduvalt laugemaks.

Unikaalne projekt

Mägedele kasvatatakse rohi ja kased

•• Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestute sulgemistööde käigus laugemaks muudetud mäed kaetakse veepidavuse saavutamiseks poole meetri paksuse tihendatud värske poolkoksikihiga. Tsementeerudes muutub see sama vettpidavaks kui savikiht.

•• Tihendatud poolkoks kaetakse sulgemistöid tehes omakorda heintaimede ja puude kasvuks vajaliku kasvupinnasega. Suletavad tuhamäeosad metsastatakse 30% osas kaskedega. Senine kogemus on näidanud, et just kased peavad äärmuslikes tingimustes kõige paremini vastu.

•• Kohustuse Nõukogude ajast pärit Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks nõuetekohaselt sulgeda võttis Eesti Euroopa Liiduga peetud ühinemisläbirääkimistel. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti seadustest. Pealegi näeb ka Eesti keskkonnastrateegia ette jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise ning jääkreostuse vähendamise.

•• Varem on ligi 320 miljoni krooni eest suletud otse Soome lahe kaldal asuv Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ja saja miljoni eest Narva elektrijaamade teine tuhaväli.

•• Raimo Jaaksoo sõnul on poolkoksimägede sulgemine ka maailma ulatuses unikaalne, sest põlevkivil põhinev suurtööstus on omane vaid Eestile.

Ulvar Käärt