Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt
Meie jaoks on loodusvarade hoolikas kasutamine ja järjepidev panustamine piirkonna ökoloogilise olukorra parandamisse äristrateegia üks põhifookustest.
Kontsernis on välja töötatud süsteemne ja terviklik lähenemine keskkonnaküsimustele, mis on kooskõlas nii siseriiklike kui ka Euroopa normide ja nõuetega. Olulist arengut aitavad saavutada parima tehnoloogia kasutamine, hea koostöö kontserni kõikide ettevõtete vahel, professionaalne meeskond ja suuremahulised investeeringud.
Tarnime põlevkiviõlitooteid ja energiat vastutustundlikult: meie eesmärk on vähendada keskkonnamõju ja toetada üleminekut vähem süsinikdioksiidi heitmeid tekitavale majandusele.
Rohkem infot teostatud projektidest ning lähiaastate fookusest saad lugeda meie Säästva arengu ja sotsiaalse vastutuse aruandest.
Hindame iga uue projekti võimalikke tagajärgi keskkonnale ja inimestele, sealhulgas viise, kuidas need võivad mõjutada kogukondi ja inimeste elukvaliteeti. See võimaldab meil näha mooduseid panustamaks kohalikesse kogukondadesse ja keskkonda ning vähendamaks võimalikke mõjusid.
VKG pöörab oma tegemistes keskkonnakaitsele suurt tähelepanu. Peamisteks prioriteetideks on tootmistegevusest tulenevate keskkonnamõjude ennetamine või minimeerimine.
Kontserni missiooniks on parimat võimalikku tehnoloogiat rakendades põlevkiviressursi säästlik tarbimine ning põlevkivi potentsiaali maksimaalne ärakasutamine.
Visiooniks on olla avatud ja usaldusväärne ettevõte, mis töötab ühtse juhtimissüsteemi alusel liigirikka keskkonna säilimise ja loodusressursside säästliku kasutamise nimel.
Kontsernis on välja kujunenud ühtne keskkonnapoliitika, mis lähtub järgmistest põhimõtetest:
Vastutustundliku väärindajana usume, et maavaras peituvat potentsiaali tuleb maksimaalselt ära kasutada. See muudab ressursi kasutamist ja väärindamist efektiivsemaks ning motiveerib järjepidevalt otsima kohti väärusahela pikendamiseks. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.
Ojamaa kaevanduses löödi esimest korda kopp maa sisse 2009. aastal, kuigi kaeveluba saadi juba viis aastat varem. Juba enne kaevanduse avamist alustati Ojamaa kaevanduse piirkonna uurimist ja jälgimist – aastast 2004 teostatakse pinnavee ja aastast 2005 põhjavee seiret. Lisaks seiratakse 2007. aastast kaevanduse aladel tegutsevate metsiste arvukust ning 2015. aastast ka Muraka soo seisundit.
Taaskasutame põlevkivi kaevandamisel koos maavaraga väljutatavat aherainet täies mahus. Näiteks 2021. aastal taaskasutati 2,3 miljonit tonni aherainet, millest suurem osa leidis kasutust täitematerjalina. VKG Kaevandused toodab aherainest sertifitseeritud lubjakivitäitematerjali.
Põlevkiviõli tootmisel Kiviter-tehnoloogial tekib fenoolvesi. VKG eraldab ainsa ettevõttena Eestis fenoolveest üle 99% puhastusastmega peenkemikaale. Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai – neid leidub näiteks L’Oréali, Wella ja Schwarzkopfi juuksevärvides, Samsungi tele- ja mobiiltelefonide ekraanides ning suure kulumiskindlusega Goodyear, Pirelli ja Bridgestone rehvides ja Lexuse ja Toyota autoosades.
Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks oleme välja töötanud ning kasutusele võtnud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi.
Märkimisväärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevanduste poolt 2010.‒2012. aastal rajatud põlevkivi kinnine lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini. 12,5 kilomeetri pikkuse maapealse konveieriga jõuab tooraine kaevandusest Petroter ja Kiviter põlevkiviõlitehasteni. Konveieri unikaalsus seisneb selles, et töötamisel ei teki müra ning terve pikkuse vältel on ehitatud spetsiaalsed tunnelid, et mitte segada metsaelanike harjumuspärast liikumist.
2018. aasta kevadest liiguvad Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitehastest ja -vabrikutest kõik jäätmed, nii poolkoks kui ka tuhk, ladestamispaika mööda keskkonnasõbralikke torukonveiereid. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust ning aitab kaasa puhtama tootmisterritooriumi ja suurema majandusliku efektiivsuse loomisel.
Põlevkiviõli tootmisel on vältimatu jäätmete teke. Kuna tänaseks ei ole leitud toimivat lahendust põlevkivituha ning poolkoksi täies mahus taaskasutamiseks, siis on ladestamine paratamatu. VKG pingutab selle nimel, et jäätmekäitlus oleks võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Alates 2016. aastast rakendatakse uudset ladestustehnoloogiat, mis väldib prügila kehandist reostuse liikumist keskkonda. Tuhk ladestatakse niisutatult ning tihendatult nii, et see moodustab vettpidava nö „tsementeerunud“ kihi. Poolkoksi kasutatakse prügila välisvallis kaitsmaks tsementeerunud tuhka välistingimuste eest. Erosiooni ärahoidmiseks korraldame nõlvade haljastust.
Suitsugaaside puhastamine väävlist on prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Viru Keemia Grupi jätkusuutliku arengu eeltingimuseks on vastavus Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktidele ning Parima Võimaliku Tehnika raamdokumentidest tulenevatele kehtivatele ja kehtima hakkavatele nõuetele.
VKG on rakendanud tolmuheite vähendamiseks filtrite süsteeme, mis püüavad heite enne atmosfääri jõudmist kinni. Petroter tehnoloogial tootmises on kasutusel multitsüklonid ja elektrifiltrid, mis ühiselt püüavad kinni 99% tolmu heitest. Põhja soojuselektrijaamas on rakendatud kottfiltrid, mille efektiivsuseks on samuti 99%.
RAS Kiviter erastamisel 1997. aastal võttis VKG üle seni riiklikult kasutatud alad, sealhulgas osa prügilamaast ning tootmisterritooriumi. Kuna varasemalt keskkonnakaitse eesmärgil regulatsioonid puudusid või olid võrreldes tänasega oluliselt leebemad, siis tajume tänaseni minevikust tuleneva keskkonnareostuse mõju.
Välisõhu kvaliteeti mõõdavad Kohtla-Järvel kaks seirejaama: VKG seirejaam ning riiklik, Kalevi tänavale paigaldatud seirejaam.
Pidevseire andmeid on võimalik jälgida riiklikust seiresüsteemist.
Tänaseks on „Hoolime ja Vastutame“ algatus rakendatud rohkem kui 65 riigis üle maailma. Algatus annab ettevõtetele võimaluse otsida uuenduslikke teid, et saavutada ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise eesmärk – jõuda 2020. aastaks selleni, et „toota ja kasutada kemikaale nii, et see ei avalda olulist kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale“.
Algatusega „Responsible Care“ aitab rahvusvaheline keemialiitude nõukogu (ICCA) kaasa kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamisele. Algatuse raames võtavad kemikaalide tootjad endale kohustuse järgida kemikaalide ohutu käitlemise ja tipptasemel toimimise põhimõtteid kogu maailmas. Sellise kohustuse võtmine aitab suurendada üldsuse usaldust ning veendumust, et tööstusharu on võtnud eesmärgiks kemikaalide ohutu käitlemise kogu nende elutsükli vältel, tagades samas, et keemia aitab jätkuvalt muuta keskkonda tervislikumaks ning parandada kõikide inimeste elatustaset ja elukvaliteeti.
Eesti Keemiatööstuse Liit ühines „Hoolime ja Vastutame“ algatusega 2002. aasta augustikuus. Kuue esimese ettevõtte seas oli ka Viru Keemia Grupp.
Loe lähemalt https://www.icca-chem.org/responsible-care/
VKG keskkonnapäev on iga-aastane arutelupäev, kuhu kutsume meie partnereid, teadlasi, ametnikke ning keskkonnainimesi. Keskkonnapäeva raames käsitleme aktuaalseid keskkonna-alaseid teemasid ning arutleme tuleviku üle.
2024 Keskkonnapäev "Kuidas ületada lõhe riiklike ambitsioonide ning tööstustehnoloogia vahel?"
2023 Keskkonnapäev „Millist kliimaseadust vajame?“
2022 Keskkonnapäev „Eesti oma loodusressursi väärindamine: puit“
2019 Keskkonnapäev „Põlevkivisektor ja kliimapoliitika muutustes“
2018 Keskkonnapäev „Keskkonnamõju - lubatud või lubamatu?
Viru Keemia Grupp
