Kasutame sellel veebilehel küpsiseid, et muuta Sinu siinviibimine mugavamaks ja turvalisemaks. Loe lähemalt
KKK
Tootmiskompleks
VKG biotoodete tootmise tootmisvõimsus sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas, mis on kolmandiku võrra väiksem kui paar aastat tagasi Tartusse planeeritud puidurafineerimistehasel. Tegemist oleks paindliku Kraft-tehnoloogiaga, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT), mis kasutab nii okas- kui ka lehtpuitu. Lisaks võimaldab toota ka uudse ja keskkonnasõbralikuna tekstiilitööstuses kasutatavat lahustuvat tselluloosi, tallõli ning taastuvenergiat. Efektiivsuse mõttes oleks suurema tootmiskompleksi ehitamine kahtlemata kasulikum, kuid pidasime kompleksi mahu vähendamist vajalikuks kompromissiks.
Toormena hakkab tootmiskompleks tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lahustuva tselluloosi tootmisel on nii toodangu maht kui toormevajadus ca 25% maksimaalsest võimsusest väiksemad.
Lõpptoodanguna aga tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lisaks avab biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse toota nii biokütuseid kui ka erikeemia tootegruppe: ligniinist toodetud plastifikaatoreid, sideaineid, fenoole; hemitselluloosist toodetud polüestreid, hüdrogeele; ekstraktiivainetest toodetud antioksüdante jm.
Lisaväärtusena tõuseks tootmiskompleksi rajamisega esialgsete hinnangute kohaselt Eesti taastuva elektrienergia tootmine 730 GWh võrra aastas, millest pool suunatakse vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.
Kraft- ehk sulfaattehnoloogia on tänapäeval parim võimalik tehnoloogia puidu väärindamiseks. Sama tehnoloogiat kasutavad ka Skandinaavia uuemad biotoodete tehased, näiteks Soomes Äänekoski, Rootsis Östrand ja ka Soomes Kemis ehitusjärgus olev tehas. Kraft-tehnoloogias võib kasutada toorainena nii okaspuitu kui ka lehtpuitu. Selliste tehaste juures on mitmesugused abitehaseid: puiduhakke tootmine, taastuvelektri- ja soojusenergia tootmine, reovee puhastamine, kemikaalide taastootmine, tallõli eraldamine jm. Lahustuva tselluloosi ehk väga kõrge alfa-tselluloosi sisaldusega tselluloosi tootmiseks täiendame tehnoloogiat paari lisatöötlemisetapiga.
Erinevusi on mitu. Esiteks, taotleme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist, mitte riiklikku. Meie eesmärgiks on tegutseda koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.
Teiseks, oleks VKG biotoodete tootmiskompleks kolmandiku võrra väiksem ning sellest tulenevalt on väiksem ka toorainevajadus ja keskkonnamõju. Erinev on ka vee kasutus: tootmiseks plaaneerime kasutada Ojamaa kaevandusest pumbatavat vett, mida kompleks vajab 12,5 mln m3 aastas. Rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu suunatakse puhastatud vesi Soome lahte.
Paindlik tootmiskompleks võimaldab toormena kasutada nii okas- kui ka lehtpuud. VKG kompleksi tootespekter oleks laiem (ennekõike lahustuva tselluloosi arvelt) ning tootmistsüklit arendades on võimalik toota mitmekümneid erinevaid tooteid keemikalidest plastifikaatorini.
Tootmiskompleks asetseks tööstuspiirkonnas, kus on osaliselt juba olemas vajalik infrastruktuur ja logistika.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ongi tänasel päeval seadusest tulenev ainuõige planeerimisviis, sest tagab parimal moel kohaliku kogukonna kaasamise. KOV-i eriplaneering näeb ette vajaduse analüüsida tootmiskompleksi jaoks vähemalt kahte alternatiivset asukohta ühe omavalitsuse territooriumil. Oleme otsustanud taotleda eriplaneeringu algatamist Lüganuse valla territooriumil, kuna näeme seal potentsiaalselt tootmiskompleksile sobivaid asukohti.
Kohaliku omavalitsuse menetlusprotsess ehk eriplaneering, mille esimeses etapis analüüsitakse ja otsustatakse asukoha eelvalik ja seejärel asutakse hindama kõiki keskkonnamõjusid, kestab vähemalt 3 aastat. Selles protsessis saavad ka kohalikud kogukonnad arvamust avaldada ja kaasa rääkida. Investeerimisotsus tehakse peale eelnevate etappide läbimist, selgumist ja paralleelselt läbiviidavaid uuringuid, et saada kinnitus investeeringu kõikidele vajavatele sisenditele. Kõige varem saaks tootmiskompleks tööle hakata 2026. aastal.
Kaasaegse biotoodete tootmise rajamine annab võimaluse taastuval ressursil põhinevate materjalitehnoloogiate (ehk vastava klastri) arenguks ja seeläbi toodete keskkonnamõju vähendamiseks. Peame oluliseks arendada paberipuidu kohapealset väärindamist, mis täna ümarpalgina eksporditakse.
Lisaks võimaldab planeeritav tootmiskompleks toota põhitoodete kõrvalt aastas 730 GWh taastuvat elektrit (+37,5% Eesti 2020. aasta taastuvast elektrienergiast) ja pakkuda rohelist soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks.
Eestile on puidupõhised tooted üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi peaaegu 3 korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne. 2020. aastal oli puittoodete väliskaubanduse saldo +1,5 miljardit eurot ekspordi kasuks ning võrreldes 2019. aastaga vähenes puittoodete eksport 6,9%. Uus biotoodete tootmiskompleks tõstaks Eesti eksporti ca 250 mln euro võrra.
Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisele lisaks loome 250 uut töökohta ja tootmiskompleksi väärtusahelas kokku vähemalt 1 000 töökohta.
Uues tootmiskompleksis tekib 250 otsest töökohta, mis hõlmab operaatoreid, tehnolooge, energeetikuid, keemikuid, labori töötajaid ja tugiteenuseid pakkuvat personali. Kompleksi ladusaks opereerimiseks on vaja hooldusmeeskondi mehaanika, elektri, mehhatroonika, automaatika ja IT haldamiseks.
VKG on teostanud idee analüüsimiseks keskkonnaalaseid eeluuringuid ja lisaks on Põhjamaade konsultatsioonifirma AFRY koostanud eeltasuvusuuringu. Eesti Geoloogiateenistus analüüsis Ojamaa kaevandusvee kasutamise mõju hüdrogeoloogiale Ojamaa kaevanduse opereerimise ajal ja peale seda. Hendrikson&Ko teostas võimalike asukohtade eelanalüüsi, samuti keskkonnamõjude eeluuringu.
KOV tellib ise eriplaneeringu käigus keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Asukoht
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ongi seadusest tulenev ainuõige planeerimisviis, sest tagab parimal moel kohaliku kogukonna kaasamise. KOV-i eriplaneering näeb ette vajaduse analüüsida biotoodete tootmiskompleksi jaoks vähemalt kahte alternatiivset asukohta ühe omavalitsuse territooriumil.
Oleme uurinud ka Ida-Virumaa teiste omavalitsuste alasid, aga tänasel päeval ei ole leidnud sobivat asukohta.
Ressursi vajadus
Tänase Eesti metsanduse arengukava raames eksporditakse biotootmisele sobivat tooret ehk paberipuitu ja puiduhaket 2,5-3,0 mln m3. Lisaks läheb osa paberipuidust energia tootmiseks. Usume, et seda ressurssi oleks efektiivsem ja majanduslikult kasulikum väärindada kohapeal biotoodete tootmiskompleksis.
Tootmiskompleksi toormevajadus oleks sõltuvalt toote- ja toorme liigist 2,0 – 2,3 mln m3 puitu aastas, see on ligi kolmandiku vähem kui Tartusse plaanitud puidurafineerimistehasel. Tootmiskompleks tuleb paindliku tehnoloogiaga, mis võimaldab kasutada nii okas- kui lehtpuitu. Lahustuva tselluloosi tootmine lubab optimeerida ressursikasutust – mida rohkem lehtpuidust lahustuvat tselluloosi toodame, seda madalam toormepuidu tarve.
Puitu plaanime varuda nii Eestist kui ka vajadusel Lätist ja Leedust. See suurendab mingil määral kulusid transpordile, ent tulevase tootmiskompleksi territooriumil paiknev raudteeharu võimaldab Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist varutaval materjalil eelistada maanteetranspordi asemel raudteed.
VKG ei ole ise metsaomanik, metsavaruja ega osale metsanduse arengukava koostamisel. Hakkame konkureerima üldistel alustel Eesti, Läti kui ka Skandinaavia madalakvaliteetse paberipuidu tarbijatega ühtsetel tingimustel ja kehtiva seadusandluse raames. Võimalikuks eeliseks on see, et arvestame projektis metsa säästliku kasutamise kriteeriumeid. Soovime väärindada paberipuitu mahus, mida võimaldab Eesti metsanduse arengukava.
Me kasutaksime ära juba praegu raiest tulevat, põletatavat ja ekspordiks minevat madala kvaliteediga paberipuitu, väärindades seda kohapeal ning Eesti metsanduse arengukava piires. Tulevased raiemahud määrab ära hetkel väljatöötatav Eesti metsanduse arengukava, mille kokkupanekul VKG ei osale ega ole ka kunagi osalenud. Puuduoleva puiduressursi plaanime katta imporditava toorme arvelt. Biotoodete kompleksile sobiv materjal ehk paberipuit täna suures osas eksporditakse, sest kohapealset väärindamist ei ole.
Mõju keskkonnale
Plaanitava tootmiskompleksi veetarve on kuni 25 m3 valmistoodangu tonni kohta ehk kuni 12,5 mln m3 aastas. Ojamaa kaevandusest on vee erikasutusloa järgi lubatud pumbata kaevandusvett 31,5 mln m3 aastas. Täna pumpab VKG Ojamaalt keskmiselt 22 mln m3 aastas ehk biotoodete tootmiskompleksi veevajadus moodustab vaid ca 50% tänasest veekasutusest.
Oleme teostanud Ojamaa kaevandusvee kvaliteedi analüüsi ning Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele.
Lähtuvalt vee erikasutusloast võib ka pärast kaevanduse sulgemist kaevandusest vett pumbata, ent alternatiivina kaalume tootmiskompleksis ka merevee kasutamist. Merevee kasutamine puidutöötlemiskompleksis tähendab vee eelnevat magestamist, milleks on vaja investeerida lisaseadmetesse.
Esialgse analüüsi põhjal mõju sisuliselt puudub, kuid täpsemalt hinnatakse kõikvõimalikke keskkonnamõjusid keskkonnamõjude hindamise käigus.
Biotoodete tootmiskompleksis kasutatud protsessivesi hakatakse puhastama PVT-ga sätestatud puhtuseni. Edaspidi suunatakse puhastatud vesi rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu Soome lahte.
Hetkel ehitatakse Soomes Kemis 3 korda suuremat puidurafineerimistehast, mis suunab oma puhastatud tootmises kasutatud protsessivee samuti Läänemerre. Hiljuti käivitatud Soomes Äänekoskis 2,5 korda suurem puidurafineerimistehas suunab oma puhastatud protsessiveed siseveekogusse sarnaselt enamuse Skandinaavia taoliste tootmistega.
BTT tootmisprotsessis ei kasutata puhast kloori ning selle sattumine keskkonda on välistatud. BTT on planeeritud kasutama ECF pleegitust („Elemental chlorine free“, ehk vaba kloori välistav), kus ühes pleegituse etapis kasutatakse kloordioksiidi (ClO2). Kloordioksiidi tootmiseks kasutatakse naatriumkloraati (NaClO3) kus ei teki puhast kloori nagu elektrolüüsi teel tootmisel näiteks NaCL-st. Kraft tehnoloogiale on seatud PVT kriteeriumites (Parim Võimalik Tehnika) piirnorm AOX-le (absorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid) väärtusega kuni 0,2 kg/adt. Kuna AOX testiväärtus võib sisaldada muude ühendite hulgas ka vaba kloori ühendeid, siis lingis on Rootsi professorite poolt koostatud uuringu kokkuvõtted Biotoodete vaba kloori ja ECF pleegitustehnoloogia erinevuste ning mõjude osas vaba kloori ja AOX sisaldusele puhatatud heitvees.
Vaata artikleid:
Kloor- ja kloordioksiidpleegituses AOX-i ja dioksiini moodustumise põhiaspektid
Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) ja orgaanilise süsiniku üldsisaldusena (TOCl) mõõdetavad looduslikult tekkivad halogeniidid
Sisuliselt kaasaegne biotoodete tootmine on jäätmevaba. Tekkivat puukoort planeerime kasutada kütusena tootmiskompleksis või müüa energiatootjatele ja saepuru planeerime müüa puitlaastplaadi tootjatele või kasutada energia tootmisel.
Toorme ettevalmistamisel tekkiva puukoore ja protsessivee puhastamisel tekkiva biomuda kasutamiseks on erinevad lahendused. Ühe võimalusena koor ja muda gaasistatakse ja tekkiv biogaas kasutatakse protsessis kütusena või müüakse teistele tarbijatele.
Põlemisseadmetes tekivat tuhka saab kasutada näiteks väetisena.
Tagamaks lõhnavate gaaside täieliku elimineerimise kõik kergesti lenduvad gaasid kogutakse protsessi seadmetest, mahutitest ja põletatakse kõrgetel temperatuuridel kateldes või lisaalternatiivina avariipõletites. Põletamiseks lisatakse eraldi käitlemisseadmed vajatavatele etappidele võimaldamaks gaaside põletust nii sooda regenereerimis katlas, kui ka lubjapõletusahjus. Suletud tootmistsükkel võimaldab stabiilse tööprotsessi ajal lõhnahäiringuid vältida. Avariipõletid võimaldavad vältida lõhnahäiringuid perioodidel, kui kergelt lenduvate gaaside põletamine on mingil põhjusel häiritud. Tehase planeeritud seisak ca 10 päeva on kaasaegsel tehasel 1,5 aasta tagant, mille seiskamise/käivituse etappidel on mõningane risk lõhnahäiringuteks, mille mõju minimeeritakse eelmärgitud põletusseadmetega. Kaasaegsed biotoodete tehased töötavad väga kõrge töökindlusega >98%.