Kohapealne biotoodete tootmine aitab jätta puidu väärindamise kasu Eestisse

Viru Keemia Grupi biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi sõnul on Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmiskompleks väga vajalik samm, väljumaks  Eestis kasutamata puiduressursi eksportimise ja põletamise sõltuvusest, võimaldamaks fossiilsete toorainete asendamist ning toomaks piirkonda uut majandustegevust ja töökohti.

Viru Keemia Grupi korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.

Arutelus osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul tuleb puidu senisest suuremasse väärindamisse kindlasti panustada. „Nii saaksime samade raiemahtude juures rohkem väärtust. Siin on riik abiks näiteks suurinvestori toetusega ja rakendusuuringute programmiga, et uute investeeringute toel panustada teadusarendusse või puidu väärindamisse,“ märkis minister.

Viru Keemia Grupi biotoodete arendusjuht Lauri Raid selgitas, et seoses tootmiskompleksi planeeringuga on sellel aastal alustatud keskkonna strateegilise hindamisega. Detailne keskkonnamõjude hindamine on veel valmimas, kuid teadlaste antud hinnangud on piirkonnas jätkusuutlikult vee- ja puiduressursi kasutamisel vägagi paljulubavad. Tema sõnul ongi hetkel suuremad riskid pigem õiguslikus keskkonnas, kus raiemahtude põhjendamatu piiramine ja ebamõistlikult kõrged LULUCF eesmärgid võivad muuta investeeringu teostamatuks. EL-i poliitika surve asendada fossiilseid toorained taastuvatega on suur, mille üheks lahenduseks on kindlasti metsamajandus. Hetkel toimuv Metsanduse arengukava uuendamise protsess on olnud keeruline ning puidusektori arendamise vajadus seetõttu selgelt määratlemata.

Raidi sõnul arvestab plaanitav tootmiskompleks praegu Metsanduse arengukava 2030-s kokkulepitavate raiemahtudega ning eesmärgiga väärindada paberipuitu Eestis. „Kavandatava tootmiskompleksi toormevajadus on 2-2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Võrdluseks, Eesti raietest tekib aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida ilma lisandväärtust andmata eksporditakse toormena, põletatakse koos energiapuiduga või väärindatakse madalalt,“ ütles Raid.

„Ida-Virumaa vajab põlevkivitööstuse kahanemisel uut tööstust sotsiaalmajanduslikuks tõusuks ja vähemalt 1000 kaudset ning 250 uut otsest töökohta, mida kompleks aitab tootmisahelasse juurde luua. Lisaks 250 miljonit eurot lisandväärtust, mis paberipuidu kohapealse väärindamise puudumise tõttu anname täna skandinaavlastele,“ lisas ta.

VKG huvi on arendada eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist, mille lõpptooteid kasutatakse tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu-, ravimistööstuses. Suurim toote kasutusgrupp on viskooskangas, kuid vajaduste ja võimaluste spekter on lai ja fossiilsete toormete asendust biokeemiaga arendatakse praktiliselt igas majandusharus. Lisaks toodaks kompleks täiendavat 730 gigavatt-tundi taastuvat elektrienergiat, millest üle poole suunatakse võrku, toetades Eestis energiajulgeolekut. 2021-2024. aastatel toimub tootmiskompleksi planeeringu faas. Tehase eeldatav ehitus toimub 2025-2026. aastatel ning käivitamine 2027. aastal.

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
Tel 334 2702
GSM 523 2700
E-post