fbpx

January 2010

Kuidas oleme pakaseks valmis?

Põhjarannik

Neli aastat tagasi, kui talv oli samuti ooda­tust külmem, leidis aset palju vee- ja soojusvarustuse avariisid ning torude läbikülmumisest tu­lenenud tõrkeid. Tänavu pole kommunaalameti­te sõnul on seni kõik vahejuhtumiteta laabunud.

Jõhvi ja Kohtla-Järve linna toasoojaga varustavad ette­võtted Kohtla-Järve Soojus ja VKG Energia teatasid, et nii jaamade kui soojusvõrkudega on kõik korras.

AS Kohtla-Järve Soojus soojusvõrgu tehniline juht Gennadi Loginov ütles, et mõ­ningaid raskusi on olnud põ­levkivi tarnimisega, kuna osa sellest jõuab kohale läbikülmununa, kuid kaevuritega hoi­takse pidevalt ühendust ning nood püüavad omalt poolt soo­jusenergia tootjaid varustada “värske” toorainega, mis on võimalikult vähe külma käes viibinud.

Jaam töötab stabiilselt

Loginovi sõnul töötab jaam stabiilselt, tõrkeid pole olnud ja ka soojusvarustuse graafi­kut ei ole rikutud. Ka viimasel ajal ohtralt remondi- ja renoveerimisinvesteeringuid nee­lanud soojusvõrguga on kõik korras.

Loginov märkis, et det­sembri alguses tuvastati ük­sikud “lekked”, kuid need said operatiivselt kõrvaldatud, nii et enam pole muretsemiseks alust.

Ka VKG Energial õnnes­tus eelmisel aastal mitmed soojusvõrgu nõrgad lülid korda teha ning tänavuseks küttehooajaks oldi täielikult valmis juba novembris. VKG avalike suhete osakonna ju­hataja Julia Aleksandrova kinnitas, et soojatootjad tu­levad toime ka 30kraadise pakasega.

Kraane ei maksa näppida

“Meie avariiteenistus on alati valmis kohale sõitma, kui midagi peaks juhtuma.

Selleks, et intsidente väl­tida, soovitavad spetsialistid praegu, mil süsteemis ring­leva vee temperatuur on 100 kraadi või veelgi kõrgem ja kõik töötab täie võimsuse­ga, soojusvõrke ja korteri­tes olevaid radiaatoreid mit­te vahetada,” märkis Alek­sandrova.

Kahtlused tekivad, kuna ma­jades, kus puudub automaat-sõlm, reguleeritakse veeva­rustust käsitsi, keerates ven­tiile. Samuti kipuvad inimesed keerama kraane, mis asuvad elumajade viimaste korruste korterite radiaatoritel. See aga võib tekitada avariiolukorra ja ebameeldivad tagajärjed kogu maja elanikele.

Torusid saab suatada

Järve Biopuhastuse ja Jõh­vi Veemajanduse esindajad kinnitasid, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemis pole tõrkeid esinenud, kõik torud ja rajatised funktsioneerivad normaalselt.

“Probleeme tekib ainult ma­jade sees. Kui meie abi läheb tarvis, tuleme kohale ja aitame hädast välja,” märkis OÜ Jär­ve Biopuhastus tootmisdirek­tor Andra Pärnamäe-.,

Veetrassid oh vaja üles su­latada näiteks nendes Koht-

la-Järve Ahtme linnaosa ma­jades, kus torustik on viidud pööningule. Sellised on pea­aegu kõik vanad majad Purul ning osa elamuid Vana-Ahtmes.

Neid maju hooldav ettevõ­te Ahtme Maja kinnitas, et kül­munud torudega tullakse kii­resti toime ning seni pole esi­nenud äärmuslikke olukor­di, kus elanikud oleks pikaks ajaks veeta jäetud.

Lisaks on paljudes majades süsteeme võimaluse piires kül­madeks ette valmistatud. Näi­teks on pööningul olevate toru­de kõrvale paigaldatud elektri­kaabel, mille abil torusid soo­jendatakse, ning vesi ei kipu seal enam naljalt jäätuma.

Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja teatas eile Põhjarannikule, et linnast ega selle väiksematest osa­dest, nagu Oru, Kukruse, Vii­vikonna, Sirgala ja Sompa, po­le seni torustike läbikülmumise või pakasetõtfu rikki rpinemise kohta teateid laekunud.

Niina Voropajeva