January 2010
Kuidas oleme pakaseks valmis?
Põhjarannik
Neli aastat tagasi, kui talv oli samuti oodatust külmem, leidis aset palju vee- ja soojusvarustuse avariisid ning torude läbikülmumisest tulenenud tõrkeid. Tänavu pole kommunaalametite sõnul on seni kõik vahejuhtumiteta laabunud.
Jõhvi ja Kohtla-Järve linna toasoojaga varustavad ettevõtted Kohtla-Järve Soojus ja VKG Energia teatasid, et nii jaamade kui soojusvõrkudega on kõik korras.
AS Kohtla-Järve Soojus soojusvõrgu tehniline juht Gennadi Loginov ütles, et mõningaid raskusi on olnud põlevkivi tarnimisega, kuna osa sellest jõuab kohale läbikülmununa, kuid kaevuritega hoitakse pidevalt ühendust ning nood püüavad omalt poolt soojusenergia tootjaid varustada “värske” toorainega, mis on võimalikult vähe külma käes viibinud.
Jaam töötab stabiilselt
Loginovi sõnul töötab jaam stabiilselt, tõrkeid pole olnud ja ka soojusvarustuse graafikut ei ole rikutud. Ka viimasel ajal ohtralt remondi- ja renoveerimisinvesteeringuid neelanud soojusvõrguga on kõik korras.
Loginov märkis, et detsembri alguses tuvastati üksikud “lekked”, kuid need said operatiivselt kõrvaldatud, nii et enam pole muretsemiseks alust.
Ka VKG Energial õnnestus eelmisel aastal mitmed soojusvõrgu nõrgad lülid korda teha ning tänavuseks küttehooajaks oldi täielikult valmis juba novembris. VKG avalike suhete osakonna juhataja Julia Aleksandrova kinnitas, et soojatootjad tulevad toime ka 30kraadise pakasega.
Kraane ei maksa näppida
“Meie avariiteenistus on alati valmis kohale sõitma, kui midagi peaks juhtuma.
Selleks, et intsidente vältida, soovitavad spetsialistid praegu, mil süsteemis ringleva vee temperatuur on 100 kraadi või veelgi kõrgem ja kõik töötab täie võimsusega, soojusvõrke ja korterites olevaid radiaatoreid mitte vahetada,” märkis Aleksandrova.
Kahtlused tekivad, kuna majades, kus puudub automaat-sõlm, reguleeritakse veevarustust käsitsi, keerates ventiile. Samuti kipuvad inimesed keerama kraane, mis asuvad elumajade viimaste korruste korterite radiaatoritel. See aga võib tekitada avariiolukorra ja ebameeldivad tagajärjed kogu maja elanikele.
Torusid saab suatada
Järve Biopuhastuse ja Jõhvi Veemajanduse esindajad kinnitasid, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemis pole tõrkeid esinenud, kõik torud ja rajatised funktsioneerivad normaalselt.
“Probleeme tekib ainult majade sees. Kui meie abi läheb tarvis, tuleme kohale ja aitame hädast välja,” märkis OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe-.,
Veetrassid oh vaja üles sulatada näiteks nendes Koht-
la-Järve Ahtme linnaosa majades, kus torustik on viidud pööningule. Sellised on peaaegu kõik vanad majad Purul ning osa elamuid Vana-Ahtmes.
Neid maju hooldav ettevõte Ahtme Maja kinnitas, et külmunud torudega tullakse kiiresti toime ning seni pole esinenud äärmuslikke olukordi, kus elanikud oleks pikaks ajaks veeta jäetud.
Lisaks on paljudes majades süsteeme võimaluse piires külmadeks ette valmistatud. Näiteks on pööningul olevate torude kõrvale paigaldatud elektrikaabel, mille abil torusid soojendatakse, ning vesi ei kipu seal enam naljalt jäätuma.
Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja teatas eile Põhjarannikule, et linnast ega selle väiksematest osadest, nagu Oru, Kukruse, Viivikonna, Sirgala ja Sompa, pole seni torustike läbikülmumise või pakasetõtfu rikki rpinemise kohta teateid laekunud.
Niina Voropajeva