Keskkonnahoidu toetav tehnoloogia

Plastijäätmete mehaaniline ja keemiline ringlussevõtt aitab vähendada plastijäätmete hulka. On teada, et Euroopas tarbitakse aastas üle 50 miljoni tonni erinevaid plasttooteid, millest tekib 29 miljonit tonni jäätmeid. Taaskasutusse jõuab neist jäätmetest 32%, energia tootmisesse 43% ja ülejäänud 25% ladustatakse prügilatesse.

Euroopa Liidu ringmajanduse strateegia eesmärk on aga 2030. aastaks võtta ringlusesse 55% plastijäätmetest – selle täitmine on Eestis veel probleem. Igal aastal tekkivast umbes 100 000 tonnist plastijäätmetest suudetakse ringlusse võtta vaid pisut üle 25 000 tonni. Kui Eesti soovib täita ELi plastijäätmete ringlussevõtu eesmärki, siis üks võimalik lahendus on panustada lisaks plastijäätmete mehaanilisele ringlusele ka keemilisse ringlusse.

Kuna toodetav segaplastigraanul on valmistatud jäätmetest, siis saame olulise ressursisäästu. Ümbertöödeldud materjalist toodetud uus plast on võrreldes naftast toodetuga 60% väiksema jalajäljega ning võimaldab omakorda plastitootjatel teha keskkonnasäästlikumaid valikuid. Projekti edasiarendused võimaldaks näiteks segaplastigraanulite gaasistamistehnoloogia kasutusele võtmist, mis laseks toota uusi plaste keskkonnasäästlikult.

Tänu plaanitud ringmajandusüksusele suureneb plastijäätmete ringlussevõtt Eestis 15 protsendi võrra (25%-lt 40%-le) ning lõpptoodanguks olev pürolüüsiõli aitab vähendada fossiilset päritolu tooraine tarbimist. Tehas annaks uue elu ligikaudu kolmandikule Eestis tekkivatest plastijäätmetest.