Pikem väärtusahel

Vastutustundliku väärindajana usume, et maavaras peituvat potentsiaali tuleb maksimaalselt ära kasutada. See muudab ressursi kasutamist ja väärindamist efektiivsemaks ning motiveerib järjepidevalt otsima kohti väärusahela pikendamiseks. Keskkonna seisukohalt tähendab see ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta väiksemat keskkonnamõju ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

Vastutustundlik kaevandamine

Ojamaa kaevanduses löödi esimest korda kopp maa sisse 2009. aastal, kuigi kaeveluba saadi juba viis aastat varem. Juba enne kaevanduse avamist alustati Ojamaa kaevanduse piirkonna uurimist ja jälgimist - aastast 2004 teostatakse pinnavee ja aastast 2005 põhjavee seiret. Lisaks seiratakse 2007. aastast kaevanduse aladel tegutsevate metsiste arvukust ning 2015. aastast ka Muraka soo seisundit.

100% aherainest taaskasutusele

Taaskasutame põlevkivi kaevandamisel koos maavaraga väljutatavat aherainet täies mahus. Näiteks 2017. aastal kasutati ligi 2 miljonit tonni aherainet ära täitematerjalina, mida toodame ning turustame sertifitseeritud tootena. Samuti kasutatakse aherainet edukalt ka teedeehituses ning maastikukujunduses.

Fenoolveest unikaalseid kullahinnaga peenkemikaale

Põlevkiviõli tootmisel Kiviter-tehnoloogial tekib fenoolvesi. VKG eraldab ainsa ettevõttena Eestis fenoolveest üle 99% puhastusastmega peenkemikaale. Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai – neid leidub näiteks L’Oréali, Wella ja Schwarzkopfi juuksevärvides, Samsungi tele- ja mobiiltelefonide ekraanides ning suure kulumiskindlusega Goodyear, Pirelli ja Bridgestone rehvides ja Lexuse ja Toyota autoosades.

Keskkonnasõbralikud konveierilahendused

Tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks oleme välja töötanud ning kasutusele võtnud mitu uuenduslikku konveiersüsteemi.

  • Ojamaa konveier

    Märkimisväärseks keskkonnaprojektiks on VKG Kaevanduste poolt 2010.‒2012. aastal rajatud põlevkivi kinnine lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini. 12,5 kilomeetri pikkuse maapealse konveieriga jõuab tooraine kaevandusest Petroter ja Kiviter põlevkiviõlitehasteni. Konveieri unikaalsus seisneb selles, et töötamisel ei teki müra ning terve pikkuse vältel on ehitatud spetsiaalsed tunnelid, et mitte segada metsaelanike harjumuspärast liikumist. Pikemalt konveierist saad lugeda siit

  • Tuhaärastus- ja poolkoksi konveierlahendused

    2018. aasta kevadest liiguvad Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitehastest ja -vabrikutest kõik jäätmed, nii poolkoks kui ka tuhk, ladestamispaika mööda keskkonnasõbralikke torukonveiereid. Konveier aitab oluliselt vähendada autotranspordist tulenevat keskkonnakoormust ning aitab kaasa puhtama tootmisterritooriumi ja suurema majandusliku efektiivsuse loomisel.

Jäätmete ladestamine innovatiivsel tehnoloogial

Põlevkiviõli tootmisel on vältimatu jäätmete teke. Kuna tänaseks ei ole leitud toimivat lahendust põlevkivituha ning poolkoksi täies mahus taaskasutamiseks, siis on ladestamine paratamatu. VKG pingutab selle nimel, et jäätmekäitlus oleks võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Alates 2016. aastast rakendatakse uudset ladestustehnoloogiat, mis väldib prügila kehandist reostuse liikumist keskkonda. Tuhk ladestatakse niisutatult ning tihendatult nii, et see moodustab vettpidava nö „tsementeerunud“ kihi. Poolkoksi kasutatakse prügila välisvallis kaitsmaks tsementeerunud tuhka välistingimuste eest. Erosiooni ärahoidmiseks korraldame nõlvade haljastust.


Vääveldioksiidi heitkoguste kolmekordne vähenemine

Suitsugaaside puhastamine väävlist on prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Viru Keemia Grupi jätkusuutliku arengu eeltingimuseks on vastavus Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktidele ning Parima Võimaliku Tehnika raamdokumentidest tulenevatele kehtivatele ja kehtima hakkavatele nõuetele.

Tolmuheite vähendamine

VKG on rakendanud tolmuheite vähendamiseks filtrite süsteeme, mis püüavad heite enne atmosfääri jõudmist kinni. Petroter tehnoloogial tootmises on kasutusel multitsüklonid ja elektrifiltrid, mis ühiselt püüavad kinni 99% tolmu heitest. Põhja soojuselektrijaamas on rakendatud kottfiltrid, mille efektiivsuseks on samuti 99%.

Jääkreostuse pärand

RAS Kiviter erastamisel 1997. aastal võttis VKG üle seni riiklikult kasutatud alad, sealhulgas osa prügilamaast ning tootmisterritooriumi. Kuna varasemalt keskkonnakaitse eesmärgil regulatsioonid puudusid või olid võrreldes tänasega oluliselt leebemad, siis tajume tänaseni minevikust tuleneva keskkonnareostuse mõju.

Välisõhu pidevseire

Välisõhu kvaliteeti mõõdavad Kohtla-Järvel kaks seirejaama: VKG seirejaam ning riiklik, Kalevi tänavale paigaldatud seirejaam.