Töösturid laidavad ebakindlat seadusandlust

Äripäev

Tootmisettevõtete juhid on valdavalt seda meelt, et äriajamist ja konkurentsivõimet pidurdavad meie üha koormavamaks muutuv ettevõtete maksustamine ja riigi hüplik majanduspoliitika.

Nii häirib ASi Viisnurk finantsdirektorit Einar Pähklit valitsuse kaldumine äärmusest äärmusesse – kui on hea aeg, aetakse kulud suureks ja raisatakse kõik ära, kui on halb aeg, siis kärbitakse viimase piirini.

“Üks selline negatiivne näide on töötuskindlustus. Praegu töötukassa reservid kasvavad, kuid kriis kestab ja inimeste palgad pole ka oluliselt tõusma hakanud,” rääkis Pähkel. “Poliitiliselt oleks praegu õige mitte lasta reservil suureneda, vaid vähendada selle asemel töötuskindlustusmaksu.”

Ebakindlus ja stabiilsuse puudumine pärsivad tööd
Pähkli sõnul käib väga suur poleemika 1% tulumaksu määra muutuse üle, kuid töötuskindlustusmaks suurenes keset kriisi üle 3%. Kusjuures tööjõu maksud on niigi väga kõrged.

“See käib nii inimeste kui ka riigi kohta, et reserve on hilja looma hakata, kui sissetulekud kukkuma hakkavad – seda tuleb teha siis, kui sissetulekud suurenevad,” usub Pähkel. Ta on seda meelt, et riigi majanduspoliitika peab olema suunatud stabiilsuse suurendamisele, mitte kõikumiste võimendamisele.

ASi Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo märkis, et toiduainetööstuse seisukohast saab välja tuua kaks murettekitavat valdkonda – kõrge maksukoormus ning oskustööjõu nappus ning selle kõrge maksustamine.

“Kõrge maksukoormus ja kvaliteetse tööjõu nappus on tegurid, mis pärsivad meie ettevõtete konkurentsivõimet – peamiselt just välisturgudel,” selgitas Kongo. “Et asja paremaks muuta, on vaja läbi viia reformid, mis ohjeldaksid üha kasvavat maksukoormust ettevõtetele ning alandama peaks ka sotsiaalmaksu määra.”

ASi Viru Keemia Grupp arendusdirektor Jaanus Purga märkis, et majanduskeskkonda mõjutava seadusandluse ebastabiilsus teeb planeerimise äärmiselt raskeks.

“Kui iga paari aasta tagant muudetakse ettevõtte majandustegevust oluliselt mõjutavaid seadusi, siis on tööstussektoris väga keerukas tegutseda,” tõdes ta. “Näiteks keskkonnatasude muutmine ja aktsiiside muutmine.”

Ülipüüdlikud ametnikud üritavad ELile meeldida
Teine suuresti segav tegur on Purga sõnul Eesti poliitikute ja ametnike orjalik püüdlikkus ja lömitamine kõige puhul, mis puudutab Euroopa Liitu. “See on uskumatu, millise püüdlikkuse ja rumalusega proovitakse tihtipeale n-ö rongist ette joosta ja piiranguid enne ja rangemalt juurutada kui Euroopas,” iseloomustas ta. “Püütakse olla pühamad kui paavst ise – selle asemel, et Eesti talupojatarkusega teha nii vähe kui võimalik ja nii hilja kui võimalik neid asju, mis on selgelt rumalad.”

Purga lisas, et ebakindlas staatuses euroga liitumine, hambad ristis ja veri ninast väljas, ning siis, kui pool rahvast on selgelt selle vastu, on tema meelest üks äärmiselt küsitav aktsioon.

Kommentaarid
Martin Arula, ASi Toftan juhataja
Poliitikutel puudub selge arusaam ekspordi tähtsusest – vahel tundub, et vaid üksikud neist mõistavad, et riigieelarve rahavoo lätteks on Eesti ettevõtete eksporditulud.

Minule on selge, et riigieelarvet toitvad maksud on juba kolmas või neljas tuletis ekspordist laekunud rahast, poliitikutele ilmselt mitte. Imelik, et oma pere tasandil suudab iga inimene aru saada palga olemusest, riigi tasandil mõeldes ei suudeta aga mõista, et ka seal on ausalt, väljaspool peret teenitud “palk” oluline, et tagada “pere” ellujäämine.

Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juht
Eesti töötleva tööstuse üheks trendiks on hinnale orienteeritud tootmise asendumine tehnoloogiale orienteeritud tootmisega. Seda põhjustavad eelkõige pidevalt kallinevad ressursid (tööjõud, energia jms) ja mitmete riikide – näiteks Hiina, India, Brasiilia – võimas pealetung töötleva tööstuse maailma. Ega tegelikult ei ole ka lähitulevikus oodata järsku tootmismahtude kasvu ning majanduse tuntavat elavnemist. Seetõttu saavad paremini ikkagi hakkama ettevõtlikumad, ambitsioonikamad ja pidevalt uusi võimalusi otsivad ettevõtted.