Viru Keemia Grupp on Eesti efektiivseim põlevkiviõlitootja

Kiviter-tehnoloogial töötavate tehaste taasavamine kinnistas kontserni Viru Keemia Grupp positsiooni Eesti suurima põlevkiviõli tootjana. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis toodeti kokku 118 000 tonni põlevkiviõli, mida on 34% võrra enam kui jooksva aasta teises kvartalis. Mahu kasv toimus tänu Petroter tehaste rekordilistele tootmisnäitajatele ja kahe Kiviter-tehnoloogial töötava vabriku taaskäivitamisele.

“Senised sammud tootmise efektiivsuse parandamiseks ja Petroter tehaste stabiilselt kõrged tootmisnäitajad on suurendanud meie konkurentsivõimet maailmaturgudel ning andnud enam kindlustunnet tuleviku osas. Oleme eriti rahul oma Petroter tehaste tootmisnäitajatega, mis näiteks võrdluses riigiettevõtte Eesti Energia õlitootmisega on efektiivsuselt umbes kaks korda paremad ning investeeringute mahukuselt lausa kolm korda väiksemad,“ sõnas kontserni juhatuse esimees Ahti Asmann.

Eelmise aasta septembris käivitatud põlevkiviõlitehas Petroter III, mille tootmismaht on 140 tonni põlevkivi tunnis ja kogumaksumus 84 miljonit eurot, jõudis kolmanda kvartali keskel oma esimese miljoni tonni põlevkivi ümbertöötlemiseni ning saavutas aastatoodanguks 136 000 tonni põlevkiviõli. Sellise tulemuseni õnnestus jõuda tänu pretsedenditult kiirele planeeritud tootmisnäitajate saavutamisele uues tehases ning kõrgele töökindlusele. Ümbertöödeldud põlevkivist valmistoodangu väljatuleku näitaja ületas 12% piiri ning plaaniliste seisakute arv kahanes kolmele korrale aastas.

Aruandlusperioodi lõpu seisuga töötavad kontsernis täisvõimsusel viis põlevkiviõli tootmisüksust. Septembri keskpaigast on täisvõimsusele viidud ka Ojamaa kaevandus, mille kaevandamismaht kolmandas kvartalis moodustas 624 000 tonni ning neljandas kvartalis planeeritakse toota 870 000 tonni kaubakivi. 2017 aastaks planeeritakse kaevandamismahtude edasist suurendamist tagamaks piisava tooraine olemasolu hetkel käigus olevatele tootmisüksustele. Kaevanduse edasise üleskoormamise võimalused sõltuvad mitmetest asjaoludest, millest olulisimad on töötajate leidmine ja koolitamine ning riiklikest seadusaktidest tulenevad piirangud. „Kuna täna sisuliselt puudub toimiv ja avatud põlevkiviturg, siis peame endale tooraine ise täies mahus kaevandama. Samuti plaanime kasutada riigi poolt antud võimalust seni kasutamata jäänud põlevkivi tagantjärele kaevandamiseks,“ ütles Asmann.

Alates juuli alguses vastu võetud otsusest kahe Kiviter-tehnoloogial vabriku taaskäivitamise kohta kuni septembri lõpuni on tööle võetud ligi 300 inimest. Kolmanda kvartali lõpu seisuga töötab kontsernis 1800 töötajat.

Eesti suuruselt teise elektritootmis- ja jaotusettevõtte VKG Energia poolt toodetud elektrienergia kogus moodustas kolmandas kvartalis 104 GWh, mis on 18% võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Ligikaudu pool toodetud kogusest realiseeriti väljaspool kontserni.

Enne esimeste külmade saabumist alustas VKG Soojus kõikide klientide soojusega varustamist. Soojusettevõte tuli vastu kümnetele korteriühistutele, nõustudes ajatama 2015.-2016. aasta kütteperioodi eest tekkinud tähtaja ületanud võlgnevusi, mille kustutamiseks sõlmiti vastavad maksegraafikud. Kolmandas kvartalis moodustas soojusenergia toodang 27 GWh. Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojusenergia müügihind jooksvaks kütteperioodiks moodustab 55,22 eurot + KM ühe MWh eest.

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
Tel 334 2702
GSM 523 2700
E-post