VKG lõpetas kriisiaasta kasumiga

Kuigi 2020. aasta oli õliturgudel erakordselt raske, siis Eesti suurim põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp suutis aasta lõpetada kasumis. 2020. aasta auditeerimata puhaskasum oli 8,9 miljonit eurot ehk 75% väiksem kui 2019. aastal. Kontserni müügitulu langes 19% võrra 208 miljoni euroni. Naftaturu madalseisule ja COVID-19 olukorrale vaatamata suudeti püsida maailmaturul konkurentsis ja töötada täiel koormusel. Ettevõte ei pidanud vajalikuks kasutada riigi pakutud palgatoetust.

Kasumi languse põhjuseks oli COVID-19 pandeemiast tingitud õlihindade langus maailmaturul. Enim jälgitava Brenti toornafta keskmine hind 2020. aastal oli 43 dollarit barreli eest, mis on 33% madalam kui 2019. aastal ja ühe dollari võrra madalam kui kriisiaastal 2016. VKG põlevkiviõlide referentstooteks oleva 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind oli 235 eurot tonn (–32%). „Kui turuhinnad on tasemel, kus iga päevaga toodame üle saja tuhande euro kahjumit, siis äriliselt õige otsus oleks tootmine seisata. Sel korral õnnestus meil leida võimalusi nii kulude kui investeeringute kokkuhoiuks ning suutsime vältida tootmise peatamist ja inimeste koondamist. Täiendavaks toeks olid eelmise valitsuse poolt kriisi sügavaimas punktis tehtud õiged otsused seni ebaõiglase maksupoliitika parandamisel,“ meenutas eelmise aasta pingelisemaid hetki VKG juhatuse liige ja finantsdirektor Jaanis Sepp.

Kontserni õlitootmisüksused töötlesid aastaga 4,75 miljonit tonni põlevkivi (–5,5%), millest saadi 629 000 tonni põlevkiviõlitooteid (–4,5%). Toodangu languse põhjuseks kolmekümne tuhande tonni võrra oli loobumine kallilt sisseostetava põlevkivi väärindamisest. Toodetavatest kaupadest proportsionaalselt suurim kukkumine oli koksil (–36%), kuna kahanesid nii nõudlus kui ka hind. Samas üllatas positiivselt fenooltoodete ja peenkeemia turg, seetõttu kasvas viimaste toodang 55%. Kogu toodangust 95% läks ekspordiks ja 5% tarbiti Eestis.
Põlevkiviõli kõrvalproduktina toodetava elektrienergia maht vähenes 5,9% võrra 446 gigavatt-tunnini, mis moodustas 10% Eestis toodetud ja 6% tarbitud elektrist eelmisel aastal. Soojemate talvekuude tõttu vähenes ka soojusenergia müük lõpptarbijatele 6,8% võrra, moodustades 248 gigavatt-tundi.

Investeeringute mahtu kärbiti eelmisel aastal 53% võrra. Keskkonnaprojektidesse ning töökindluse ja -tõhususe tõstmisesse panustati kokku 14,2 miljonit eurot.

2020. aastal laekus VKG tegevusest riigieelarvesse 36,3 miljonit eurot. Suurema osa maksukoormusest moodustasid tööjõumaksud (18,8 miljonit eurot) ning erinevad keskkonnatasud (9,7 miljoni eurot). Aasta lõpu seisuga oli VKG tööandjaks 1 650 inimesele.

Lisateave:
Irina Bojenko
VKG suhtekorraldusjuht
Tel 334 2702
GSM 523 2700
E-post