VKG maksab tulevastele töötajatele õpingute ajal palka

Põhjarannik, Sirle Sommer-Kalda

VKG värbab uutesse õlitehastesse operaatoreid uuel viisil, saates soovijad Ida-Virumaa kutsehariduskesku-sesse õppima ja makstes samal ajal tasu, mis ületab alampalka. See välistab koolitundidest puudumise.

Esimene grupp tulevasi Petroter II operaatoreid alustas õpinguid mullu septembris ja on juba VKGs praktikal. 22 inimesest on alles 21 – üks noormees kutsuti aega teeni­ma. Tänavu jaanuaris alustas teine grupp, kokku 18 ini­mest. Õppeaeg on kaks aas­tat.
“Meil oli korraga vaja nii palju inimesi, et tööturul polnud sellises koguses võt­ta,” selgitas VKG personali­osakonna juhataja Tea Allikmäe. “Arvan, et vähe on et­tevõtteid, kes koolis õppimi­se eest palka maksavad. Aga tegemist on täiskasvanud ini­mestega ja asjatu oleks loota, et nad viis kuud ilma sissetu­lekuta usinasti koolis käiksid. Seega sõlmisime juba õpin­gute ajaks töölepingu ja mak­same tasu.”
Töölepingus on kohustus viibida teoreetilise õppetöö ajal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, pidada kin­ni kehtivast tunniplaanist ja täita kooli kodukorda. Koo­list puudumist loetakse töö-luusiks. Töötasuks kujuneb õpingute ajal umbes 460 eurot kuus, kusjuures pärast koolipäeva ei pea tööle tule­ma.
“Pärast teooriaosa tulevad õppijad praktikale, mida kä­sitame tööna, ja sel ajal tariif suureneb. Kui õppijad sooritavad iseseisvale tööle luba­mise eksami, hakkavad nad käima vahetustega tööl ning teenima õhtuse ja ööaja eest lisatasu. Tariifid tõusevad, kui nad sooritavad kõrgema kategooria eksami,” rääkis Allikmäe.

Suvel järgmine laine
Petroter III õlitehase per­sonali hakatakse värbama augustis ja sama skeemi jär­gi: komplekteeritakse kaks gruppi ja makstakse alates õppima asumisest palka. Eel­duseks on, et inimesel on toe­tav kutseharidus, kas mehaa­nika, keevitaja, automaati­ka vms erialal. “Meil on va­ja kvalifitseeritud teadmiste­ga inimesi. Oskusi saame ise õpetada, aga mingi teoreeti­line baas peaks olema,” selgi­tas Allikmäe.
Juurde õppima ei saadeta neid, kes on lõpetanud kutsehariduskeskuses kütuste teh­noloogia. “Võtsime tööle pea­aegu kogu 2013. aasta lennu,” tõdes personalijuht.
Julia Rosi on üks kahest jaanuaris õppima asunust, kellel on juba taskus TTÜ Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia eriala diplom, ent kes avaldas soovi end veel kutsehariduskeskuses täiendada. Samuti on ta üks vähestest naistest, kes peab operaatoritööd meelepära­seks.
“Lõpetasin kolledži kaks ja pool aastat tagasi. Vahepeal ma aga õpitud erialaga kok­ku ei puutunud, sest töötasin Tallinnas kliendihaldurina,” rääkis Rosi.
Ta lisas, et kuna VKG tun­dus perspektiivse töökohana, oli ta valmis teadmisi värs­kendama ja end selles val­las edasi arendama. “Kui ta­had midagi saavutada, pead alustama madalamalt ast­melt. Kui tunned, et see töö sulle sobib, on hiljem võima­lik kvalifikatsiooni tõsta ja hästi teenida.”
Rosi sõnul tuleb kasuks see, et grupis on kaheksa ini­mest, kes juba töötavad VKG Oilis. “Nad aitavad meid ning praktikale minnes on meil tuttavad inimesed ees.”

Võidavad kõik osapooled
Ida-Virumaa kutsehari-duskeskuse õppeosakonna ju­hataja Eve Kottise ütles, et koostöös ettevõttega tervete õppegruppide komplekteeri­mine on koolile esmakordne kogemus, kuid koostöö VKG-ga on hästi laabunud.
Idee pakkuda ettevõtete­le töökohapõhist õpet sündis tema sõnul aasta tagasi. Esimesena haaras sellest kinni VKG. “Tööleping tagab sel­le, et inimesed on väga mo­tiveeritud ja käivad tõepoo­lest koolis, kui neile on töö­koht kindlustatud. Tavaliselt on keemiaprotsesside ope­raatori väljalangevus päris suur. See on mõlemale osa­poolele väga hea variant,” lei­dis Kottise.
Kutsehariduskeskus loo­dab samasugust koostööd mäetööde erialal Eesti Ener­gia Kaevandustega. “Loodan, et lähema paari aasta jook­sul juurutame töökohapõhise õppe ka müügikonsultandi erialal suurte ketipoodide jaoks. Firmad võtavad õpi­lasi tööle niikuinii, aga sel­le õppevormi puhul maksa­me osa riiklikust pearahast ettevõttele, kuna 2/3 õppest toimub seal kohapeal,” rää­kis Kottise.
Narva kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum ütles, et töökohapõhine õpe on tuttav nendegi koo­lis. Kõige pikaajalisem part­ner – üle kuue aasta – on Ees­ti Energia Narva Elektrijaa­mad, kellega koostöös koos­tati soojusseadmete käitaja õppekava ja õpetatakse nen­de töötajaid. “Peale selle ole­me õpetanud töökohapõhises õppes kaubanduse ning in­fo- ja kommunikatsiooniteh­noloogia õppekava rühmade õpilasi.”
Veidenbaum arvas, et töö-kohapõhine õpe Eestis laie­neb. “Meie kogemus näitab, et õpingute katkestamine on minimaalne ja lõpetamise jä­rel jätkatakse tööd õpitud eri­alal. See aga on suurim tun­nustus kooli ja ettevõtte koos­tööle.”