VKG rajas Eesti esimese euronõuetele vastava põlevkivijäätmete ladestusala

19. novembril väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus VKG uuele poolkoksi ladestusalale kasutusloa. VKG on Eestis esimene, kelle põlevkivijäätmete ladestusala on vastavusse viidud Euroopa Liidu nõuetele.

Eesti põlevkivi koosneb orgaanilisest (kerogeen) ja mineraalsest (peamiselt lubjakivi) osast. Kui põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse kerogeenist põlevkiviõli, siis mineraalne osa laguneb vaid osaliselt ning temast kaubaprodukte ei saada. Sellist utmisjääki nimetatakse poolkoksiks. VKG kasutab põlevkiviõli tootmiseks aastas ca 1,7 miljonit tonni põlevkivi ning ladestab 800 tuhat tonni poolkoksi.

Eestis on poolkoksi ladestatud „mägedesse”, mis said alguse enne II maailmasõda. Aastakümnete jooksul on Kohtla-Järvel ladestatud ligikaudu 73 miljonit tonni ja Kiviõlis ca 13 miljonit tonni poolkoksi. Vanad poolkoksiladestud ei vastanud enam tänapäeval prügilatele esitatavatele nõuetele ning neid ei tohi 2009. aasta keskpaigast enam kasutada. See kehtib nii põlevkivi poolkoksile, kui põlevkivituhale põlevkivielektrijaamades.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman: „Keskkonnahoid on VKG prioriteediks number 1. Kuigi meil olnuks võimalus uue ladestusala ehitusega venitada kuni 2009. aastani, tegime kõik endast oleneva, et see võimalikult kiiresti käiku lasta.”

VKG alustas uue poolkoksi ladestuspaiga rajamise eeltöödega juba 2004. aastal. VKG keskkonna- ja tehnikaosakonna juhataja Jaak Jürgensoni sõnul võtsid mitmesugused uuringud ning õige ladestamistehnoloogia leidmine rohkem aega, kui otsene ehitamisprotsess. Jaak Jürgenson: „ Uus ladestusala on kavandatud selliselt, et välistada võimalike kahjulike ainete sattumine keskkonda. Poolkoksi hakatakse ladestama poolemeetriste kihtidena, mis tihendatakse. Selliselt ladestatud kihis tekkiv tsemendimineraal täidab poolkoksis oleva pooriruumi, mis tagab et iga ladestatud kiht on järgnevale veetihedaks aluseks ja samas uus ladestatud kiht eelnevale katteks. Tulemuseks on monoliitne ja vett praktiliselt mitteläbilaskev ladestu. Ladestusalale langevad sajuveed suunatakse ladestule antava kalde abil kogumiskraavi ja juhitakse 8 ha pindalaga ja 186000 m³ mahutavasse kileekraaniga tihendatud basseini, kust on seda võimalik puhastusseadmetele suunata.”

Uue ladestusala rajamise maksumuseks kujunes üle 30 miljoni krooni. Projekti peatöövõtjaks oli VKG tütarettevõte Viru RMT OÜ.

VKG juhatuse esimees Janek Parkman: „Uue ladestusala rajamise juures on paradoksaalne see, et meie eesmärk on seda võimalikult vähe kasutada. Poolkoksi ladestamise asemel püüame talle leida maksimaalselt taaskasutusvõimalusi.” VKG planeeritav tsemenditehas suudab aastas ära kasutada üle poole tekkivast poolkoksist ning muuta see kvaliteetseks tsemendiks. Lisaks tsemenditootmisele jätkab VKG uuringuid poolkoksi kasutamiseks ka teistes valdkondades.

Lisainformatsioon ja pildid:
Julia Aleksandrova
VKG avalike suhete juht
Tel. 33 42 702
GSM 52 32 700
e-post: Julia.Aleksandrova(at)vkg.ee