Säästva arengu juhtimine

Sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklikku poliitikat rakendatakse VKGs juba üle 15 aasta. Kontserni strateegias peetakse nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis silmas säästva arengu eesmärke energiaturu ning ühiskonna huvide muutumise perioodil.

Strateegilisel planeerimisel võetakse arvesse riske ja võimalusi, mis on seotud kliimamuutuste ja madala süsinikuheitega energeetikale üleminekuga, k.a Euroopa Liidu Rohelepet ning Fit for 55 eelnõud.

Kontserni strateegia, arvestades säästva arengu eesmärke, on kujundatud vastupidavana erinevatele stsenaariumidele. Strateegilisel planeerimisel võetakse arvesse riske ja võimalusi, mis on seotud kliimamuutuste ning regulatiivse ja investeerimiskeskkonna ebamäärasusega.

Meie tegevusjuhtimissüsteem

Meie tegevusjuhtimissüsteem pakub ühtse raamistiku, mis tagab ohutud, usaldusväärsed ja nõuetele vastavad tegevused. See hõlmab ka kestlikkusega seotud keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid.

Meie tegutsemispõhimõtted ja sisepoliitikad seavad ootusi ja eesmärke sellele, kuidas me juhime keskkonna- ja sotsiaalvaldkondi enne oma tegevusi, nende ajal ja pärast neid. Need dokumendid sisaldavad keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna nõudeid, mis on suuresti aluseks meie jätkusuutlikkuse eesmärkidele.

Jätkates kestlikkuse põhimõtete integreerimist kontserni juhtimisvertikaali, vaatame üle ja ajakohastame oma sisepoliitikaid ning tegutsemis- ja juhtimispraktikaid, et need vastaks meie jätkusuutlikkuse raamistikule ja eesmärkidele. Globaalsete muudatuste mõjul kohaldame ja ajakohastame ka kontserni keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade praktikaid, mis hõlmavad investeerimisotsuseid, projekte ja tegevusi.

Meie eesmärk on veelgi rohkem integreerida jätkusuutlikkust meie juhtimis-, investeerimis- ja riskijuhtimisprotsessidesse, tuginedes parimatele maailmapraktikatele ning enda pikaajalisele mitmetahulisele töökogemusele.

Kontsernis viidi läbi organisatsioonilised muudatused ning praegu keskendutakse täielikult strateegia ja selle aluseks olevate eesmärkide, sealhulgas ka jätkusuutlikkuse elluviimisele. Üks lahutamatu osa meie kestlikkuse strateegiast on loodusvarade vastutustundlik kasutamine ja efektiivne rikastamine. Me adume, et ükskõik millise maavara kaevandamine ja tootmine avaldab mõju ümbritsevale keskkonnale, seega üritame alati teha rohkem kui seadused või regulatsioonid ette näevad.

Keskendudes VKG põhisuunale - põlevkiviõli tootmisele - jätkame samal ajal ringmajanduse, taastuvenergiaparkide ja biotootmise projektide arendamist. Uued ärivertikaalid toetavad jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning on suunatud mitmete roheväljakutsete leevendamiseks ja lahendamiseks.

2015. aasta septembris allkirjastasid maailma riigid ÜRO Peaassambleel kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki.

Viru Keemia Grupp on neist valinud seitse prioriteetset valdkonda, millega tegeleme ning kuhu järjepidevalt panustame. Need on „Tervis ja heaolu“, „Kvaliteetne haridus“, „Jätkusuutlik energia“, „Tööhõive ja majanduskasv“, „Tööstus, innovatsioon ja taristu“, „Säästev tootmine ja tarbimine“, „Kliimamuutuste vastased meetmed“.

VKG teeb tööd selle nimel, et aidata kaasa seatud eesmärkide elluviimisele mitte ainult oma põhitegevuse raames, vaid ka toetades ning osaledes regiooni projektides ja algatustes, mis on suunatud elukvaliteedi tõstmisele, teaduse ja hariduse, kultuuri ja keskkonnakaitse edendamisele.

Loe pikemalt VKG sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu poliitikast

Säästva arengu prioriteedid

Põhitegevuse tõhususe parendamine

tootmis- ja tööohutus;
keskkonnamõju minimeerimine;
energiatõhusus ja -säästmine;
töötajate potentsiaali arendamine;
regionaalarengu toetamine.

Algatuste ja ühingutesse kuulumise toetamine

jagame ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid;
meie säästva arengu eesmärgid ja tegevussuunad on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega;
arvestame Pariisi kliimakokkuleppe elluviimise ja Euroopa Liidu 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise püüdlustega;
osalemine liitudes:

Meie juhtmõtted

avatus ja läbipaistvus;
ausus ja korrektsus;
vastutustundlik tegutsemine;
vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Organisatsioonikultuur

Suurtööstusettevõtte jaoks on organisatsioonistruktuuri lõimumine vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetega ülitähtis. VKG organisatsioonikultuur toetab kontserni väärtusi ja strateegilisi eesmärke.

Usume, et organisatsioonikultuur on oluline ettevõtte edukuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast ning aitab luua ohutu ja inspireeriva töökeskkonna.

Panustame pidevalt tugevasse organisatsioonikultuuri, sest see:

põlevkivi kaevandamine;
põlevkivi peenkemikaalide tootmine ja müük;
soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük;
elektriseadmestike ja -võrkude projekteerimine, ehitus ja remont;
tehnoloogiliste seadmete valmistamine, montaaž, remont ja hooldus.

VKG väärtused - avatus, pühendumus, areng - on meie ettevõtlustegevuse lahutamatud osad ning ühendavad endas kontserni ja töötajate huvisid. Väärtused on orientiiriks otsuste vastuvõtmisel, kujundavad mainet ja määravad töö põhimõtted.

Pronksmärgis käes!

Aastatel 2022 ja 2024 pälvis Viru Keemia Grupp Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi pronksikarva märgise, mis on tänavu veelgi väärtuslikum ankeedi karmistumise tõttu!

Kokku alustas ankeedi täitmist ligi 60 ettevõtet, ankeedi esitas 48 ja märgise saavutas 36 ettevõtet ja kõikides nendes ettevõtetes hoolitakse väiksemal või suuremal määral ümbritsevast elukeskkonnast ning soovitakse panustada ühiskonda rohkemaga kui seadus nõuab. Need 36 ettevõtet ja nende juhid on mõistnud, et langetatud otsuste mõjupiirkond võib ulatuda üsna kaugele, ettevõttest väljapoole.

VKG jaoks pole vastutustundlikkus omaette eesmärk või plaan. Eelkõige on see meie töö loomulik väljund ning seda mõtteviisi on aastast-aastasse lõimitud nii strateegiasse kui igapäevastesse tegevustesse. Püüame teha ja panustada kasvõi pisutki rohkem, kui meilt nõutakse, sest nii kindlustame pidevalt arenevas ja muutuvas ärikeskkonnas enda jätkusuutlikkuse.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) on 2005. aastal loodud organisatsioon, mis koondab vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid. Foorumi roll on edendada mõtteviisi, et äritegevus peaks lisaks kasumi teenimisele olema ka sotsiaalselt vastutustundlik, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus. Alates 2007. aastast korraldab VEF vastutustundlikkuse alast hindamist: Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksit.

Riskijuhtimine

Kontsernis toimib riskijuhtimise süsteem, mis määrab ühtse lähenemise riskijuhtimise protsessile ning koondab riskide analüüsimise ühtlustatud vahendid ja meetodid, hõlmates keskkonna-, tootmisohutuse ja sotsiaalseid riske.

Säästva arengu valdkonda puudutavate riskide hulka kuuluvad keskkonna- ja tootmisohutuse ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusega seotud riskid. Võtame asjakohaseid ennetusmeetmeid, et hoida ära ohtude teoks saamist ning kaitsta inimesi, keskkonda, seadmeid ja tehnoloogilisi protsesse.

Juhindume inimeste elu ja tervisega seotud ohtude ning keskkonnariskide haldamisel ennetuspõhimõttest.

Riskijuhtimise aruande ülevaatus toimub riskijuhtimise meeskonna poolt vähemalt kord kahe aasta jooksul või vajaduse tekkimisel. Viimane uuendamine toimus 2023. aasta lõpus. Kontserni riskijuhtimise aruanne käsitleb erinevate valdkondade riske ning iga riski korral on hinnatud selle esinemise tõenäosust ja mõju ning selle järgi liigitatud: kriitiline, tingimuslik, vähese mõjuga, väheoluline ja ebaoluline. Igale riskile on määratud vastutaja ning maandamismeetmete kava.

Ennetuspõhimõte on rahvusvahelistes dokumentides sõnastatud nii: „Seal, kus on tõsiste ja taastumatute kahjustuste oht, ei tohi ebapiisav teaduslik tõendus olla põhjus, et edasi lükata kulutõhusate keskkonnameetmete võtmist“

- Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioon, 14. juuni 1992

Riskijuhtimise eesmärgid

toetab juhtimisotsuste tegemist,
väldib või vähendab kahjusid kontserni varale ja mainele,
tõstab kontserni tegevuste efektiivsust,
tõhustab kontserni ressursside (kapital, energia) kasutamist;
vähendab ootamatute olukordade tekkimist ja loob nende jaoks tegevuskavad.

Riskijuhtimise metoodika

Riskijuhtimise aruandes on välja toodud Viru Keemia Grupi jaoks olulised riskid, nende kirjeldused, hinnangud ja maandamismeetmed. Riskijuhtimine lähtub kontserni tähtsaimatest eesmärkidest, mis on eelkõige seotud VKG taotlusega põlevkivi maksimaalselt väärintada ja efektiivseimal viisil töödelda.

Identifitseeritud riskid on jaotatud viide rühma.

Strateegilised riskid
Seotud kontserni pikaajaliste eesmärkidega (muutused turul, konkurentsis).
Tegevusriskid
Seotud kontserni protsessidega (töötajate ja seadmete tegevus)
Finantsriskid
Seotud otseste rahaliste kaotustega (intressimäärad, valuutakursid)
Pettused ja vargused
seotud kahjude ja rahaliste kaotustega.
Vastavusriskid
seotud regulatsioonidega (seadused, juhendid).

Riskijuhtimise protsess

Riskide hindamine

Riskijuhtimise aruanne tõstab esile riskid, millega tuleb arvestada rohkem ja mis nõuavad edasist tegevuskava riski maandamiseks. Riskijuhtimise aruande nimekirjas olevate riskide osas on hinnatud nende esinemise tõenäosust 4 palli skaalal ja mõju 4 palli skaalal. Vastavalt hinnangute konsensusele paigutub risk mõju/tõenäosuse skaalal järgmiselt (sulgudes on tõenäosuse või mõju hinnang 1-4):

Kriitiline risk

riski avaldumisel on kontserni tegevus (protsessid) oluliselt häiritud ja eesmärkide saavutamine nõuab olulisi lisaressursse (3); või tegevusi ei ole võimalik jätkata, kaasneb kahju, mille likvideerimine nõuab olulisi lisaressursse (4). Riski avaldumine on tõenäoline (3); või kindel (4).

Tingimuslik risk

riski avaldumine toob kaasa oluliste lisaressursside vajaduse (3) või olulised kahjud varale/mainele (4), kuid risk pole kriitiline, sest esinemise tõenäosus on vähetõenäoline (1); või võimalik (2).

Vähese mõjuga risk

riski avaldumine on küll tõenäoline (3) või kindel (4) , kuid avaldumise korral häirib see kontserni tegevust vaid vähesel määral ja nõuab vähe lisaressursse (mõju 1 ja 2).

Väheoluline risk

riskide avaldumine on vähetõenäoline (1); või võimalik (2) ning ei too kaasa märkimisväärseid häireid tegevuses, eesmärkide saavutamisel, ressursside vajaduses (mõju 1 ja 2).

Ebaoluline risk

nimetatud vaid sel põhjusel, et risk on eelnevalt mainitud olulise riskina, kuid hiljem hinnatud selle avaldumine ebatõenäoliseks (0) ja/või selle mõju praktiliselt ebaoluliseks (0).

Riski koguhinnang määratakse mõju ja tõenäosuse korrutisena. Riskijuhtimise aruandes on välja toodud riskid, mille koguhinnang on 8 ja rohkem. Nende maandamismeetmeid vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul või vajaduse tekkimisel, intervjueerides riski eest vastutavaid juhatuse liikmeid.

Allpool toome näitena vaid mõned kaardistatud riskid.

Strateegilised turu- ja õigusriskid

Tegutseme volatiilsel globaalsel turul, kus hinnakõikumisele avaldab mõju terve rida tegureid ja seda nii siseriiklikul, Euroopa kui ülemaailmsel tasemel. Seega, ühe strateegilise riskina näeme õli müügihinna langust alla kriitilise piiri seoses nafta hinna üldise langusega. Põlevkiviõli müük moodustab 2/3 kontserni netokäibest, seega on nafta ja naftatoodete turuhindade muutuse risk kontserni tegevuse paratamatu osa. Valdav osa VKG Oil müügilepingutest on sõlmitud tingimusel, et toote müügihind on otseselt seotud naftatoodete börsihindadest. Teine osa sõltub maailmaturu hindadest kaudselt. Põlevkiviõli müügihind võib langeda nii seoses nafta maailmaturu hinna langemisega kui ka dollari nõrgenemisega.

Riski hinnangu põhjendus:

Nafta ja naftatoodete hind on väga volatiilne, kuna tootmise ja tarbimise väike ebatasakaal põhjustab suuri hinnatõuse või languseid. Näiteks keskmine hind Brent Front Month oli:

2012. aastal

112

USD/barrel

2016. aastal

USD/barrel

2018. aastal

USD/barrel

2020. aastal

USD/barrel

2022. aastal

101

USD/barrel

Teine tähtis strateegiline risk on seotud CO₂ tasuta jagatava kvoodi mahu langemisega pärast 2025. aastat ning kvoodi hinna kiire kasvuga.

Põlevkiviõlitööstus on osa EL-i nafta rafineerimise ja süsinikulekke sektorist, millele eraldatakse tasuta CO₂ kvoote. KHG IV kauplemisperiood 2021-2030 on jagatud kaheks 2021-2025 ja 2026-2030. Teada on kauplemisreeglid ja tasuta CO₂ kvootide eraldamise metoodika aastani 2025. Kontserni majandustegevuse ja konkurentsivõime tagamise osas on oluline roll Rohepöörde käigus vastuvõetavatel otsustel Euroopa Parlamendis ja Komisjonis, mis võivad oluliselt vähendada põlevkiviõli tootmisele eraldatavaid tasuta CO₂ kvootide koguseid ja tõsta kvootide ostuhinda.

CO₂ kvootide ulatuslik hinnatõus ja/või tasuta eraldatavate kvootide vähendamine tekitab õlitootmisele suure täiendava maksukoormuse, mistõttu õlitootmise omahind tõuseb kallimaks kui õli turuhind ja muudab äritegevuse seetõttu konkurentsivõimetuks.

CO₂ maksumäär on alates 2017 aastast tõusnud üle 10 korra ja VKG maksustatava emissiooni osakaal on kerkinud 20%-ni kogu emissioonist. Sellega kaasnev CO₂ maksukoormus on kerkinud 20 miljoni euroni aastas. Arvestades jätkuvat EL-i rohepoliitikat on oht, et süsinikumaksude tulemusel võib kohalik tootmine välja surra. Kuna aastani 2025 on reeglid paigas ja viimasel ajal kvoodi hind pigem püsinud, siis tõenäosus suuremateks probleemideks lähima kahe aasta jooksul pigem madal.

Järgmiseks kaardistame tooraine tarnepidevuse riski, mistõttu jääb tegevus seisma ja ei suudeta täita lepingulisi kohustusi.

Risk võib realiseeruda kahes osas: tükikivi puudujäägi tõttu võib seiskuda Kiviter-vabrikute töö. Ojamaa kaevanduse töö peatumise tõttu võib olla väga tugevalt häiritud või seiskuda terve VKG Oili tootmine.

Samas oleme kaardistanud ka võimaliku maine kahjustumise riski, mis võib tekkida seoses keskkonnareostuse, madalate palkade, uute tehaste/kaevanduste rajamise, territooriumil juhtunud õnnetuste, eetikanormide rikkumise jms tõttu.

Tegevusriskid

Tegevusriskide taga on puudulikud või ebaefektiivsed protsessid ja süsteemid ning inimeste ebapiisavad kompetentsid või tegevused tööprotsesside juhtimisel. Tegevusriskide vältimiseks on kontsernis väljatöötatud riskijuhtimise põhimõtted, erinevad standardid ja juhtimissüsteemid. Tegevusriskide all käsitleme tehnoloogilisi ja IT-riske, samuti väliskeskkonnaga, näiteks klientide ja tarnijatega seotud operatsioonilisi riske.

Pöörame suurt tähelepanu tööohutuse ja töökeskkonnaga seotud riskidele. Kõikides kontserni ettevõtetes on juurutatud vastavad süsteemid tegevuse juhtimiseks ning seireks. Tööohutusriske käsitleme lähtudes põhimõttest, et ennetamine on olulisem kui tagajärgedega tegelemine. Kontsernis on kasutusel ohuolukordade registreerimise süsteem, mis on avatud kõikidele töötajatele, partneritele ja ka tootmisterritooriumi külastajatele. Fikseeritud ohuolukordade süvaanalüüs ning ohtude õigeaegne kõrvaldamine on ennetanud mitmeid potentsiaalseid tööõnnetusi.

Finantsriskide all on kaardistatud valuutarisk euro ja dollari suhte osas. Kontserni kulubaas on eurodes, aga kogu õlitoodang realiseeritakse dollarites, millega kaasneb märkimisväärne valuutarisk:

mida kõrgem nafta hind, seda suurem on dollari kursi muutuse mõju ja vastupidi, mida madalam nafta hind, seda väiksem dollari kursi muutuse mõju;
dollari nõrgenemine koos naftahinna langusega süvendab meie tulude langust.

Kõrgelt hindame ka vastavusriske, nt kaevelubade mittesaamine või hilinemine, muutuva regulatsiooni tõttu tooraine saadavuse vähenemine. Kaevelubade regulatsioon on jäik ega käi kaasas turuosaliste tegelike kaevemahtudega. Ressursside ülebroneerimine ei ole taunitud. Roheleppe aktuaalsus võib tuua kaasa seandusandluse ja avalikkuse surve kaevandamise lõpetamiseks.

Erilise fookuse all on pettuseriski juhtimine. Pettuse- ja varguseriski realiseerumise ohu ning võimaliku kahju saamise vähendamiseks tegeleme eelkõige ennetusmeetmete ja tõhususe suurendamisega. Korrapäraselt viiakse läbi pistelisi kontrolle ning tõhustatakse protsesside läbipaistvust. Suur tähelepanu on suunatud pettuste avastamise ja sellele reageerimise kiirusele. Fookuses on igapäevane töö kontserni töötajate informeerituse suunas ning nende julgustamine pideva tagasiside andmiseks, milleks on loodud rida operatiivseid kanaleid.

Sotsiaalsete ja keskkonnariskide juhtimine

Tootmis- ja keskkonnaohutuse riskid

Töötleva tööstuse esindajana ja süsinikku sisaldava kütuse tootjana kaasnevad VKG tegevusega keskkonnariskid, mis avalduvad nii põlevkivi kaevandamisel kui ka selle väärindamisel. VKG eesmärk on olla oma sektori teerajajaks, näidates teistele eeskuju, kuidas on võimalik traditsioonilises tootmises esinevaid keskkonnariske lahendada nutikalt ja tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutades. Viimase 20 aasta jooksul on kontsern oma jalajälje vähendamiseks investeerinud erinevatesse keskkonnaprojektidesse üle 100 miljoni euro. Investeeringute peamine fookus on olnud ressursi maksimaalselt efektiivsel kasutamisel ja kaasnevate keskkonnamõjude leevendamisel.

Riskijuhtimise meetmed

Regulatsioonide monitooring: keskkonnaosakonnas jälgitakse seaduste ja direktiivide muudatusi igapäevaselt.
Kursisolek tööstusharu suunaga ja esindatus otsustusprotsessides: VKG osaleb kõigis võimalikes töögruppides Keemiatööstusliidu kaudu.
Õigeaegsed investeeringud.
Huvigruppide kaasamine ja info jagamine õigel ajal.

Inimestega seotud riskid

Kontserni tegevus sõltub otseselt töötajatest. Piisava hulga kvalifitseeritud töötajate puudumine, eelkõige inseneri- ja tehnoloogiavaldkonnas, võib kaasa tuua tööjõupuudusega seotud riskid. Eestis valitsev konkurents tööjõuturul võib tugevneda, sest kvalifitseeritud spetsialiste on liiga vähe. Võimetus meelitada tööle uusi ja/või hoida olemasolevaid kvalifitseeritud töötajaid võib negatiivselt mõjutada kontserni kui tööandja atraktiivsust. Nõudmine kvalifitseeritud töötajate järele ja sellega seotud kulud kasvavad eelduste kohaselt, peegeldades olulisel määral teiste tööstusharude ja riiklike projektide huvi nende vastu.

Riskijuhtimise meetmed

Kontsern pakub ohutuid töökohti ja konkurentsivõimelist palka, osalemist suurtes projektides ja huvitavaid tööülesandeid ning koolitab töötajaid eriprogrammide alusel. Võtame täiendavaid meetmeid, et vähendada tööjõu voolavust ja ergutada töötajaid ennast arendama.
Ettevõte identifitseerib olemasolevad võtmetöötajad ja talendid ning loob neile arenguprogrammi tagamaks teadmiste järjepidevuse. Osaleme meid huvitavate erialade õppekavade arendamisel TTÜ kolledžis.
Stipendiumid TTÜ üliõpilastele stimuleerimaks nende kodukohta jäämist.

Kohaliku kogukonnaga seotud riskid

Risk, et kogukonna mõtteviis on aina rohkem pöördumas roheliseks ning fossiilsete kütuste tootmise vastu. Ühiskondlik aktsepteerimatus võib avaldada mõju ettevõte tegevusele, mainele ning valmistada raskusi investeerimisprojektide realiseerimisel ning töötajate värbamisel.

Risk, et kohalik kogukond ei toeta ettevõtte uusi arendusprojekte ning tööstuse laienemist. Antud riski maandamiseks suhtleme avatult kohalike elanikega, korraldame algatusrühmadega regulaarseid kohtumisi, mille käigus tutvustame arengusuundi ning arutame keskkonnateemasid. Teeme mahukaid investeeringuid kohaliku elukeskkonna edendamissent Kohtla-Järve linna välisõhu kvaliteedi parandamine. Samas on tähtis lisada, et Ida-Viru piirkonna eripäraks on põlevkivitööstuse integreeritus sotsiaal-majanduslikku arengusse ning nende vastastikune mõju. Põlevkivitööstus on regiooni üks suuremaid tööandjaid – otseselt töötab sektoris üle 5000 inimest, kuid kaudselt on seotud kordades rohkem inimesi. Samas pakub sektor ka regiooni keskmisest kõrgemat palgataset. Seega siin elavatele inimestele tähendab sektori olemasolu ja areng kindlustunnet tuleviku suhtes ja stabiilset sissetulekut, mis tagab igapäevase toimetuleku ning turvatunde.

Võitlus korruptsiooniriskiga

Korruptsioonivastane võitlus on VKG kontsernis olnud alati tähtsal kohal. VKG on tuvastanud kolm olulisemat korruptsiooniriski koos nende maandamiseks kasutavate meetoditega:

Altkäemaksu andmine kontserni huvide saavutamiseks - VKG on vastutustundlik ja läbipaistev ettevõte, kus korruptsiooni ja altkäemaksude suhtes on kehtestatud nulltolerants.
Altkäemaksu võtmine hankijate ja koostööpartnerite valimisel - VKG-s on kehtestatud hankepoliitika, mille eesmärk on vältida kallutatud hankeid ja valida alati välja kontserni jaoks soodsaim koostööpartner. Hankepoliitika täitmist jälgib sisekontroll regulaarsete seiretega.
Juhtivate töötajate huvide konflikt ettevõtte huvide esindamisel - VKG-s on välja töötatud majanduslike huvide aruande esitamise kord, mille raames juhtivad töötajad peavad raporteerima oma osalused ja seosed erinevates kontsernivälistes äriühingutes. Juhatuse liikmetel on keelatud osutada konkurentsi igas VKG tegevusvaldkonnas, kui nõukogu ei ole selleks andnud eelnevat kirjalikku nõusolekut.

Vihjekanal

Kontsernis toimib spetsiaalne konfidentsiaalne kanal (vihje@vkg.ee), mille kaudu saab iga töötaja või kolmas isik teada anda kontserni tegevusega seotud rikkumistest, olgu tegemist korporatiivse juhtimise, ärieetika, inimõiguste järgimise, töökorralduse, ohutuse, töökaitse, toodangu ja teenuste kvaliteedi või muude korruptiivse iseloomuga küsimustega.

Pöördumiste käsitlemine

Koostööd huvitatud pooltega tehakse tagasisidekanalite kaudu, mis võimaldavad huvitatud pooltel avaldada oma arvamust või esitada kaebusi. Üks sellistest kanalitest on korruptsioonist, kelmustest ja õigusrikkumistest teatamise otseliin. Otseliin on vahend, millega vahetada kontsernis teavet ja saada huvitatud pooltelt tagasisidet.

Otseliinile võib teate saata mitmel moel: e-kirjaga, telefoni teel või veebilehe kaudu. Iga kanali kasutamisel tagatakse teate saatja konfidentsiaalsus.

Otseliini poole võib pöörduda iga inimene, ka anonüümselt. Kõigi teadetega tegeldakse individuaalselt, need vaadatakse objektiivselt ja igakülgselt läbi, võetakse vastu otsus ja antakse tagasisidet. Saadetud teateid kontrollivad meie allüksuste esindajad – personalispetsialistid, juristid ja tootmisohutuse valdkonna töötajad. Oleme huvitatud, et töötajad/partnerid kasutaksid otseliini aktiivselt ja oleksid selle võimalustest teadlikud.

Sisekontroll

Kontsernis toimib süsteem, millega tagatakse:

riskide minimeerimine;
kontserni tegevuse katkematus, maksimaalne tõhusus ja jätkusuutlikkus ning arenguvõimalused, sealhulgas õigeaegne muudatuste tegemine kontserni tegevuses vastavalt muutustele sise- ja väliskeskkonnas;
ühtne ja süstemaatiline metoodiline lähenemine ning kvaliteetne teabe- ja analüütiline tugi kontserni juhtimisotsuste vastuvõtmisel;
ettevõtte tegevuse käigus tekkivate huvide konfliktide lahendamine õigel ajal.

Inimõiguste järgimine

VKG ehitab oma tegevuse üles inimõiguste järgimisele ja võrdsete võimaluste tagamisele ning tööalasele õigusele. Püüame luua kiusamisvaba töökeskkonna ega luba diskrimineerimist rahvuse, soo, päritolu, vanuse või muu tunnuse alusel. Eeldame, et meie töötajad suhtuvad üksteisesse lugupidamise ja austusega. Me ei kasuta lapstööjõudu ega sunnitööd. Kontsern tunnistab töötajate seaduslikku õigust moodustada vabatahtlikkuse alusel ühinguid oma õiguste ja huvide kaitseks, sealhulgas õigust moodustada ametiühinguid ja neisse astuda. Järgime inimõiguste valdkonnas vastutustundlikult seaduste nõudeid ja rahvusvahelise õiguse norme.

Kontserni inimõiguste alased seisukohad on sätestatud järgmistes dokumentides:

personalipoliitika,
huvide konflikti vastu võitlemise kord,
tööstus- ja keskkonnaohutuse ning töökaitse poliitika.

Andmeturve

Suhtume andmeturbesse väga tõsiselt. Kontsernis kehtib vastav dokument „Isikuandmete töötlemise kord“. Lisaks on vastutustundlikuks andmetöötlemiseks kasutusel ka 7 lihtsat põhimõtet, mis on kõikidele töötajatele leitavad siseveebist, teemat on kajastatud ka kontserni siselehes. Andmete turvalisust on käsitletud ka eetikakoodeksis koos konkreetsete juhistega töötajatele. Kõige rohkem puutuvad isikuandmete kaitsega kokku kontserni tütarettevõtted, kes tegelevad klientidele võrguteenuste osutamisega – VKG Soojus ja VKG Elektrivõrgud*. Nendes ettevõtetes on olemas ka vastavad spetsialistid, kes isikuandmete kaitse eest vastutavad. Andmeturbe tagamiseks on kontsernis loodud turvaline kõikidele nõuetele vastav IT-võrk ja koolitatud andmetöötlusega tegelevaid töötajaid.

* 2022. aasta oktoobris müüs kontsern VKG Soojuse Gren AS-ile ning 2023. aasta lõpus müüdi ettevõte VKG Elektrivõrgud erakapitalifondile BaltCap

Teabe avalikustamine

Viru Keemia Grupi juhtimise süsteemis etendab olulist osa teabe avalikustamine ja läbipaistvus, mis on samal ajal tasakaalus kontserni ärisaladuste ja muude konfidentsiaalsete andmete kaitsmisega.

Meie eesmärk on esitada õigeaegset ja regulaarset teavet oma tegevuse kohta kõigile selle saamisest huvitatud isikutele.

Meie tegevust käsitleva teabe peamisteks põhimõteteks on avatus, usaldusväärsus, operatiivsus, õigeaegsus ja kättesaadavus.

Tähtsaimad teabe edastamise vahendid on kontserni ametlik veebileht ja tütarettevõtete veebilehed ning ühismeediakanalid Facebook, Instagram ja LinkedIn.

Tähtsaimad teabe edastamise kanalid, mis on leidnud laialdase lugejaskonna, on kontserni ametlik veebilehekülg, aastaaruanne ning sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne. Kodulehel ja aruannetes võib tutvuda uudiste ja oluliste sündmustega ning rahandus- ja tootmisalaste näitajatega.

Teabe võrdseks kättesaadavuseks kõigile huvitatud pooltele avaldame teavet kontserni kodulehel nii eesti, inglise kui ka vene keeles (aastaaruanne on kättesaadav eesti ja inglise keeles, sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne kolmes keeles).

Koostöö meediaga

Viru Keemia Grupp toetab aktiivset koostööd meedia esindajatega. Koostööd meediaga reguleeritakse meediasuhete korraga.

Teabe avalikustamise peamised eesmärgid on:

kontserni tegevuse kohta kvaliteetse ja faktidel põhineva teabe andmine;
kontserni maine kujundamine ja toetamine;
võrdõigusliku ja partnerliku dialoogi kujundamine massiteabevahendite, võimuorganite ja kontserni tegevusvaldkonnaga seotud ühiskondlike organisatsioonide esindajatega.

VKG suhtekorralduse osakond reageerib operatiivselt pressi esindajate päringutele, andes põhjalikku ja täpset teavet kontserni projektide kohta ja kommenteerides olulisi tööstusharuüleseid teemasid.

Rahvusvahelised juhtimissüsteemid

Ettevõtetes toimib regulaarne kvaliteedijuhtimissüsteemi eesmärkide täitmise seire, korraldatakse siseauditeid ning sõltumatu sertimisorgani välisauditeid. Parima praktika juurutamise raamistikus otsitakse ka kvaliteedijuhtimisel uusi lahendusi ja parimaid tavasid.

Kontserni ettevõttetes on kasutusel rahvusvahelised ISO juhtimissüsteemid.

Ettevõtte nimi	ISO sertifikaadid (keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid)	ISO sertifikaat (töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem)
VKG	ISO9001, ISO14001	-
VKG Oil	ISO9001, ISO14001, ISO50001	ISO45001
VKG Kaevandused	ISO9001, ISO14001	ISO45001
VKG Energia	ISO9001, ISO14001, ISO50001	ISO45001
VKG Logistika	ISO9001, ISO14001	ISO45001

Aruandluse perioodil toimunud resertifitseerimised ja vaheauditid kontserni ettevõtetes

VKG Oil

energiajuhtimissüsteemi resertimine vastavalt ISO 50001 standardile;
kvaliteedijuhtimissüsteemi, keskkonnajuhtimissüsteemi ja töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteemide (vastavalt standarditele ISO 9001, ISO 14001 ja ISO45001) resertimine.
VKG Oili keemialabori korraline välisaudit vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 standardile.

VKG Kaevandused

ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem,
ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem,
ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem.

VKG Energia

ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem,
ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem,
ISO 50001 energiajuhtimissüsteem,
ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem.

VKG Logistika

ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem,
ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem,
ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem.

Tarneahela juhtimine

Kontsernis toimuvat tarnetegevust reguleeritakse Hankekorraga ning protsessi läbiviimise põhipunktid partnerite vaates on toodud Eetikakoodeksis ja tegutsemise põhimõtete dokumendis. Lisaks rakendame tarnijate hindamist, mille tulemused on kättesaadavad ka kõikidele kontserni töötajatele.

Oma partneritelt ootame kehtiva seadusandluse ning rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste järgimist (välistavad lapstööjõu kasutamist, keskkonna nõuete eiratamist jne).

Kontserni põhimõtted tarnijatega suhtlemisel:

läbipaistvus,
konkurents,
võrdõiguslikkus,
vastastikused tagatised,
konfidentsiaalsus,
teabe avatus.

Tarnijate valikul ja nendega töötamisel juhindutakse integreeritud juhtimissüsteemist, mis vastab standardile ISO 9001. Tööde, teenuste, materjalide ja seadmete ostmisel kasutab kontsern tarnijate vahelist konkureerimist. Kontserni tasemel toimib kaupade, tööde ja teenuste ostmise kord, mis on alusdokumendiks planeerimisel, ostuprotseduuride teostamisel ja tarnijate valimisel.

Teeme koostööd partneritega, kes jagavad meie püüdlust töötada ohutute meetoditega ning järgivad ärieetika ja seadusandluse norme. Hankeosakonna töötajad kontrollivad regulaarselt hankijate kooskõla meie ootuste ja tegutsemispõhimõtetega.

Eeldame ja kontrollime, et tarnijatel on keskkonnastandardid ja põhimõtted. Tarnijate hindamisel on see ka üks hindamiskriteeriumitest, ehk me eelistame ettevõtteid, kellel on keskkonnajuhtimise standardid olemas. VKG kodulehel on viidatud VKG keskkonnapoliitika põhimõtetele, mida hankeosakond tarnijate valikul järgib.

Kõikide kontserni ja tema tütarettevõtete tehtud ostude eest vastutab hankeosakond. Vajaliku konkurentsitaseme saavutamiseks võib hankeosakond läbi viia avaliku eelkvalifitseerimisprotseduuri, et luua potentsiaalsete ostudel osalejate andmebaas, milles olevad ettevõtted on võimelised töid teostama, teenuseid osutama ja kaupu tarnima vastavalt tootmisprotsessidele, kvaliteedile ja ohutusele, töö ja teenuste tulemustele kehtestatud nõuetele. Potentsiaalseid osalejaid, kelle kvalifikatsioon vastab nõutud tasemele, võidakse kutsuda osalema tulevastel ostupakkumistel.

Põhinõuded tarnekonkurssidel osalejatele:

vastavus ostudel osalejate põhinõuetele, mis on kirjas kaupade, tööde ja teenuste ostmise korras;
kogemus, tootmisvõimsus ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu vajalikul kvaliteeditasemel kindlaks määratud kaubaliikide tootmiseks (tarnimiseks), kindlaks määratud liiki tööde teostamiseks ja kindlaks määratud liiki teenuste osutamiseks;
maksevõime;
firma positiivne finants- ja maineväärtus.

Aruandluse periood numbrites

2022. aastal

486

korraldatud konkurssi

1798

saadud pakkumust

130

miljoni euro eest oste

2023. aastal

500

korraldatud konkurssi

2105

saadud pakkumust

122

miljoni euro eest oste

Koostöö huvitatud pooltega

Viru Keemia Grupi jaoks on pidev koostöö huvigruppidega kestliku ärimudeli alustalaks.

Püüame olla avatud dialoogis, et kaardistada, analüüsida ning arvestada erinevate huvigruppide prioriteetide ja ootustega. Huvigruppidega suhtlemine ja nende kaasamine aitab luua usaldusväärset ja positiivset mainet.

Huvitatud pooled on organisatsioonid ja üksikisikud, kellele kontserni tegevus, tooted või teenused võivad avaldada märkimisväärset mõju või kelle tegevus võib mõjutada strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Kontsernis on kaardistatud huvigrupid, kelle huvid on märgatavalt seotud meie tegevusega ja võivad avaldada tuntavat mõju meie strateegiliste eesmärkide teostamisele. Kogukonna kursis hoidmiseks korraldame lisaks avalikele aruteludele ka mitteformaalseid kohtumisi, kus arutame päevakajalisi teemasid ning kogume kogukonna esindajatelt tagasisidet ning arvamusi ühe või teise teema/küsimuse kohta.

Huvigruppide koostöö põhimõteteks on poolte huvide austamine, konstruktiivne koostöö, kontserni tegevust puudutava teabe läbipaistvus, koos tegutsemise regulaarsus ja kohustuste järgimine. Koostööks huvigruppidega on meil välja töötatud erinevad formaadid regulaarsetest kohtumistest avatud uste üritusteni.

Peamised mehhanismid koostöös huvitatud pooltega

ärikontaktid, koostöölepingud ja kokkulepped;
tööalased kohtumised ja esitlused;
ettevõtte kommunikatsioonisüsteem;
avalikud arutelud;
ühised töörühmad;
töötajate ja klientide arvamuste küsimine ja uurimine;
kuulumine ühiskondlikesse ja ekspertide ühendustesse;
konverentsid ja ümarlauad;
aruandlus.

Kontserni poolt kaardistatud põhilised huvigrupid

aktsionärid;
töötajad;
kliendid;
tarnijad ja partnerid;
riik ja kohalikud omavalitsusasutused;
kohalik kogukond;
MTÜd ja kodanikuühendused;
erialaliidud.

Koostöömehhanismid huvigruppidega

Aktsionärid

Peamised ootused ja huvid

Teabe avatus
Aktsionäride õiguste järgimine

Koostöömehhanismid

Aktsionäride regulaarsed igakuised koosolekud
Aktsionäride üldkoosolek
Äriühingu aruandlus

Töötajad

Peamised ootused ja huvid

Ohutud töötingimused
Erialase arengu võimalused
Väärikas hüvitiste pakett
Sotsiaalne tugi

Koostöömehhanismid

Ettevõttesisene kommunikatsioonisüsteem
Kohtumised ettevõtte juhtkonnaga aktuaalsete küsimuste arutamiseks
Ühised tervishoiukomisjonid
Nõupidamised ametiühingu esindajate osalusel
Küsitlus psühholoogiliste tegurite kohta
Foorumid, konverentsid, kultuuri- ja spordiüritused

Kliendid

Peamised ootused ja huvid

Toodangu kvaliteet, selle tehnilised ja ökoloogilised omadused
Turunduskanalite ja müügiosakonna tõhusus ja paindlikkus
Läbipaistev hinnakujundus
Ärieetika

Koostöömehhanismid

Lepingud
Tagasiside ja ettepanekute käsitlemise süsteem
Massiteabevahendid
Ettevõttevälise suhtluse süsteem
Ärikohtumised, sealhulgas väljasõidukohtumised
Konverentsid ja foorumid
Äriühingu aruandlus

Tarnijad ja partnerid

Peamised ootused ja huvid

Vastastikuste kohustuste täitmine
Läbipaistvus, avatus ja konkurents tarnijate valikul
Ärieetika järgimine ja võitlus korruptsiooniga

Koostöömehhanismid

Lepingud ja kokkulepped
Objektiivne hindamissüsteem
Ärikohtumised
Äriühingu aruandlus

Riik ja kohalikud omavalitsus-asutused

Peamised ootused ja huvid

Energiasõltumatuse tagamine
Maksude laekumine
Põlevkivisektori tehnoloogiline areng
Negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimine
Tegevuse vastavus õigusnormidele

Koostöömehhanismid

Ühised töörühmad, ümarlauad ja nõupidamised
Äriühingu aruandlus
Osalemine komisjonides ja konverentsidel

Kohalik kogukond

Peamised ootused ja huvid

Töökohtade loomine regioonis
Ühiskondliku aktiivsuse kasvu ja sotsiaalse ettevõtluse toetamine
Maksulaekumised kohalikku eelarvesse
Tootmis- ja keskkonnaohutus
Konkurentsivõimeline töötasu
Algatuste ning kultuuri-, spordi- ja haridusprojektide toetamine regioonis

Koostöömehhanismid

Sotsiaalse arengu, hariduse, tervishoiu, kultuuri ja spordi toetamise projektid
Avalikud arutelud, ümarlauad ja dialoogid
Ettevõttesisene ja väline suhtlus
Äriühingu aruandlus

MTÜd ja kodanikuühendused

Peamised ootused ja huvid

Kontserni tootmisohutus, loodushoiumeetmed
Kontserni osalemine kohalikus ja tööstusharu arengus
Teabe avalikkus ja tegevuse läbipaistvus

Koostöömehhanismid

Konverentsid ja näitused
Ümarlauad
Sotsiaalprojektide ühine elluviimine
Äriühingu aruandlus

Erialaliidud

Peamised ootused ja huvid

Osalemine majandusharu arendamises
Vastutustundlik ettevõtlus
Inimõiguste ning tootmis- ja keskkonnaohutuse normide järgimine
Teabe ja teadmiste vahetus

Koostöömehhanismid

Osalemine erialastes ja majandusharude vahelistes üritustes
Osalemine erialaste organisatsioonide komisjonides
Ühisprojektid
Äriühingu aruandlus

Arendamine koos kohaliku kogukonnaga

Erilist tähtsust näeme kohaliku kogukonna kaasamisel arendusprojektide puhul ning ennekõike keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude hindamisel. Oma praktikast näeme, et huvigruppide kaasamine toob esile erinevaid vaatenurki ja informatsiooni, mis aitab teha paremaid ja läbimõeldumaid otsuseid. See võib parandada strateegilist planeerimist ja vähendada ebakindlust. Huvigruppide kaasamine varasel arendusetapil aitab meil paremini mõista ja ennetada potentsiaalseid murekohti, vähendada riske ja vältida konflikte, mis võivad hiljem muutuda saamatuks probleemiks ning lausa põhjustada projekti arendamisest loobumist. Huvigruppide kaasamine ja nendega dialoog kontserni põhitootmise valdkonnas aitab korjata tagasisidet ja sisendit ning üldiselt mitmekesine arvamuste ja vaatenurkade sümbioos aitab kaasa innovatsioonile, ettevõtte arengule ja heale partnerlusele.

Avalike arutelude läbiviimine

Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduste keskkonnamõju hindamine

16. juunil 2022 toimus Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Programmi kohaselt hinnatakse ühiselt nii Enefit Powerile antud Uus-Kiviõli kui VKG Kaevandustele antud Uus-Kiviõli II keskkonnalubadega sätestatud aastaste lubatud kaevandamismäärade suurendamise mõjusid. Täpsemalt Uus-Kiviõli II kaevanduse puhul näeb Keskkonnaameti poolt 2022. aastal nõuetele vastavaks kinnitatud programm ette hinnata keskkonnaloaga lubatud põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni ja sellega kaasnevalt keskkonnaloale vee ja jäätmete eriosade kandmist. Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH 9. aprillil 2021.

Ojamaa põlevkivikaevanduse laienduse keskkonnamõju hindamine

15. juulil 2022 viidi läbi Ojamaa põlevkivikaevanduse laienduse taotluse KMH programmi avalik arutelu ja 20. aprillil 2023 KMH aruande avalik arutelu. KMH algatati Keskkonnaameti poolt 22. aprillil 2021.

VKG Kaevandused taotleb Ojamaa kaevanduse laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra. Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 miljoni tonni võrra. Lisaks taotleb VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa, jäätmeloa ja õhusaasteloa liitmist kaevandamisloaga ühiseks keskkonnaloaks nr KMIN-055.

Biotoodete tootmiskompleksi eriplaneering

6. juunil 2023 toimus VKG biotoodete tootmiskompleksi (BTT) Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek ja arutelud. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi arvestades kinnitati Lüganuse Vallavolikogu poolt sobivaim asukoht kavandatava biotoodete tootmiskompleksi püstitamiseks (nn Põhja ala).

Kompleks hakkaks tootma võtmekomponente keskkonnasäästlike jaetoodete valmistamiseks, toodangumaht oleks kuni 500 000 tonni aastas. Plaanitavasse tootevalikusse kuuluvad tselluloos, lahustuv tselluloos ja tallõli. Nõudlus sellistest keskkonnasäästlikest materjalidest valmistatud toodete järele kasvab maailmaturul kiiresti. Rajatava tootmiskompleksi üheks väljundiks on rohelised energialahendused. Biotoodete kompleks hakkab tootma 730 GWh taastuvat elektrienergiat aastas ning pakkuma rohelist soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks. Plaanitav tehas hakkaks kasutama kaasaegseimat paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis kujutab endast puidu keemilist töötlemist ja on tänapäeval parim võimalik tselluloosi tootmise tehnoloogia, kasutades nii okas- kui ka lehtpuitu.

BTT jaoks sobivaima asukoha kinnitamise järgselt asuti koostama eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatava tootmiskompleksi ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduses nimetatud asjakohased ülesanded (detailplaneeringu ülesanded). Detailse lahenduse koostamisel antakse täpsemad hinnangud tootmiskompleksi käitamisega kaasnevate mõjude kohta ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi väljatoomiseks. Samuti jätkub erinevate süvauuringute läbiviimine. Tehase kõige varasem käivituse aeg on aastal 2028.

Eesti oma biotootmine

Lüganuse vallas Aa külas toimub biotoodete tootmise (BTT) projekti keskkonnamõju strateegiline hindamine ja eriplaneeringu koostamine, mis ajagraafiku järgi valmib 2024. aasta lõpus.

29. juunil 2023 kinnitas Lüganuse valla volikogu eriplaneeringu esimese etapi aruande, millega tehti ka asukoha eelvalik keskkonna mõjude hindamiste jaoks. Eriplaneeringu protsess on kulgenud täpselt ajagraafikus ja ilma tagasilöökideta. Aruandluse perioodi jooksul toimus mitu kohtumist piirkonna elanikega, mille raames andsime ülevaade projekti käekäigust. Äärmiselt oluline on selles protsessis olla avatud ja vastata piirkonna inimeste küsimustele, ennetamaks asjatuid kahtlusi.

Praegu tunneme, et ühiskonnas on sel aastal toimumas muutused, mistõttu avalikkuse toetus BTT projektile on tõusnud. Ühelt poolt on tänavu langenud Eesti saetööstuste käibed ligi 1/3, ning ekspordinõudlus paberipuidu järgi, mistõttu metsamaterjali müüjad toetavad tugevalt BTT projekti kui stabiilset kohapealse paberipuidu ja hakke väärindajat Eestis. Eelnevatel kuudel oleme kohtunud suurimate potentsiaalsete metsamaterjali tarnijatega ja põhimõtteline koostöösoov sai kinnituse. Teiseks on vahepealsed täpsustused näidanud, et BTT potentsiaal on toota 0,9 TW·h elektrienergiat (müüki 0,6 TW·h), mis on 12% Eesti elektritarbimisest ning mille eelisteks on keskkonnasäästlikkus ja stabiilsus (ning sõltumatus ilmaoludest). Kolmandaks räsib Eestit majanduslangus, mistõttu on kasvanud ühiskonna toetus ettevõtetele, kes loovad uusi töökohti ja on nn rohetööstuse sektoris lisandväärtuse loojad.

2023. aastal oleme tihedalt suhelnud tehnoloogiatarnijatega, täpsustanud tööstuskriteeriumite (tehnilised, keskkonnaalased jm) sisendeid ja saanud esmase tagasiside.

Kuna miljardieurone projekt on Eesti jaoks esmakordne, siis ka sellega kaasnevad lisaeeldused on praegu kokkuleppimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et liigume graafikus, mis võimaldaks tehase käivitada 2028. aastal, kuid projekti tõsiseim etapp - äriplaani kokkupanemisest lõpliku investeerimisotsuse tegemiseni - on meil veel ees.

Lauri Raid

VKG biotoodete arendusjuht

VKG Keskkonnapäev 2022:

Eesti metsade väärindamise potentsiaalist ja perspektiivist

2022. aastal oli VKG Keskkonnapäev pühendatud meie uuele arendusvaldkonnale – puidu väärindamisele. Oleme veendunud, et Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmiskompleks on väga vajalik samm, väljumaks Eestis kasutamata puiduressursi eksportimise ja põletamise sõltuvusest, võimaldamaks fossiilsete toorainete asendamist ning toomaks piirkonda uut majandustegevust ja töökohti.

Korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.

Kavandatava tootmiskompleksi toormevajadus on 2–2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Võrdluseks, Eesti raietest tekib aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida ilma lisandväärtust andmata eksporditakse toormena, põletatakse koos energiapuiduga või väärindatakse madalalt. VKG huvi on eelkõige arendada lahustuva tselluloosi edasist töötlemist, mille lõpptooteid kasutatakse tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu-, ravimistööstuses. Suurim toote kasutusgrupp on viskooskangas, kuid vajaduste ja võimaluste spekter on lai ja fossiilsete toormete asendust biokeemiaga arendatakse praktiliselt igas majandusharus. Lisaks toodaks kompleks täiendavat 730 gigavatt-tundi taastuvat elektrienergiat, millest üle poole suunatakse võrku, toetades Eestis energiajulgeolekut. Tootmiskompleksi planeeringu faas jääb aastatesse 2021–2024, tehase eeldatav ehitus toimub 2025.–2026.ning käivitamine 2027. aastal.

Tööstusjäätmete prügila eriplaneering

2023. aasta 5. juunil ja täiendavalt 1. augustil viidi läbi VKG tööstusjäätmete prügila Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalike väljapanekute tulemuste avalikud arutelud. Taotletava eriplaneeringu eesmärgiks on esimeses etapis olulise ruumilise mõjuga ehitise jaoks parima võimaliku asukoha valiku tegemine ja teises etapis prügila rajamise detailse lahenduse (sh ehituslikud küsimused) väljatöötamine.

Kavandatav prügila mahutab 63 mln m3 tööstusjäätmeid ja selle eeldatav kasutusiga oleks praeguse ladestatava jäätmete koguse korral 25 aastat. 2023. aastal toimunud sobivaima asukoha eelvaliku käigus osutus parimaks juba aastakümneid tagasi prügila rajamiseks pinnase ettevalmistuse läbinud Tuhavälja katastriüksus, kus on võimalik tagada VKG tootmistegevuse jätkamine nii, et looduskeskkonnale ja inimesele avalduv ebasoodne mõju oleks võimalikult väike.

Uus keskkonnasäästlikum prügila

VKG tootmistegevuse jätkamiseks on täiendavat tööstusjäätmete ladestuskohta vaja eeldatavalt 2026. aastal. Prügila rajamiseks sobiv asukoht osutus eelistatuks enamike kriteeriumite lõikes. Uus prügila on kavandatud Lüganuse valla ja Kohtla-Järve linna piirile olemasolevast prügilast lääne suunas. Asukoha peamiseks eeliseks on paiknemine juba praegu tööstusest mõjutatud ala lähedal. Olemasoleva tööstusjäätmete prügila puhul on tegemist jääkreostusobjektiga ning uue prügila rajamisel olemasoleva lähedusse on riskipiirkonda juurde haaratav ala väiksem. Lisaks on alal nõukogude ajal tehtud ettevalmistavaid töid prügila rajamiseks ja see ala on juba inimtegevusest mõjutatud. Ühtlasi on tegemist tootmiskompleksile lähima alaga, kus on võimalik juurdepääsuks osaliselt kasutada olemasolevat konveierit ning ei ole vaja rajada rohevõrgustikku ja metsaala killustavat transpordikoridori.

Prügila asukoha valik sai lõpliku kinnituse 24.08.2023. aastal, kui Lüganuse Vallavolikogu võttis vastu Lüganuse valla Viru Keemia Grupi tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande. Selle otsusega lõppes eriplaneeringu esimene etapp ja edasine töö käib eriplaneeringu detailse lahendusega kuni eriplaneeringu kehtestamiseni.

Eriplaneeringu detailne lahendus ja keskkonnamõju hindamise aruanne on aruande avalikustamise hetkeks juba valminud (mai 2024) ja esitatud esmaseks tutvumiseks Lüganuse vallale. Edasised etapid on eriplaneeringu kooskõlastamine, avalikustamine, arutelud ja viimase etapina kehtestamine Lüganuse Vallavolikogus. Eriplaneeringu kehtestamine on ajakava alusel plaanitud 2024. aasta septembrisse. Eriplaneering on prügila ehitusprojekti koostamise aluseks ja prügila valmib 2026. aastal.

Tiit Lukas

Ohtlike jäätmete prügila projektijuht

Kliimaseadus

Kliimaministeerium algatas 2023. aasta septembris kliimaseaduse koostamise. Sellest peaks tulema n-ö raamseadus, mis sätestab seaduse tasandil kliimaneutraalsuse 2050. aastaks koos vajalike vahe-eesmärkidega erinevatele sektoritele.

VKG tuli kliimaseaduse koostamise ettepanekuga välja juba 2021. aastal, et alustada riigis laiemat diskussiooni meile jõukohaste kliimaeesmärkide teemal ning teadvustada eesmärkidega kaasnevaid mõjusid, võimalusi ja ohtusid. Selleks on vaja tekitada tasakaalustatud ja argumenteeritud ühiskondlik arutelu, kus lisaks eesmärkide püstitamisele analüüsitakse ka nende saavutamise võimalikkust, selleks vajalike tehnoloogiate olemasolu, kaasnevat kulu ja mõjusid keskkonnale laiemalt kui ainult ühemõõtmeline CO2-heide. Esimesed arutelud näitasid, et riigil ei ole selget visiooni, mida nad soovivad kliimaseadusega saavutada peale selle, et seatakse siseriiklikud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks 2050. aastal. Seetõttu on VKG antud protsessi suhtes pigem skeptiline. Kliimaseaduse koostamine peaks lõppema 2024. aastal ja seadus jõustuma 2025. aastal.

12. septembril 2023 toimus Arvo Pärdi Keskuses Viru Keemia Grupi korraldatud keskkonnapäev, mille fookuses oli kliimaseaduse loomise vajalikkus Eestis. Päeva vältel esitasid erinevad valdkonna tipptegijad oma nägemuse kliimaseadusest ja rohereformi mõjust. Avaettekande tegi kliimaminister Kristen Michal, kes tutvustas publikule kliimaseaduse poliitilist vaadet.

Ettekanded ja videod on leitavad siit:

www.vkg.ee/keskkond/

Usaldusväärne partner kohaliku elu edendamisel

Kontsern on heaks partneriks kohalikele organisatsioonidele, mis aitavad edendada regiooni kultuuri-, spordi- ja hariduselu. Meie fookuses on just kohalikud noored.

Aruandluse perioodi vältel toetasime peaaegu 70 algatust ja projekti kogusummaga üle 500 000 euro. Meie fookuses on just kohalikud noored. Kontsernil on rida oma algatusi, mis on suunatud regiooni elu edendamisele: Viie kooli võistlus, Jõhvi Balletifestival (koostöös Jõhvi Kontserdimajaga), hariduslikud projektid, nt STEM, kaevurite ja keemikute päeva tähistamised.

Juba aastaid toetame ärikingituste tegemise asemel Ida-Viru Keskhaigla sünnitus- ja lasteosakonda. Kaks korda aastas viime Teeme ära ja Maailmakoristuspäeva raames läbi linnaruumi korrastamise, kuhu kaasame oma töötajad, nende pereliikmed ning piirkonna gümnaasiumid. Kontsern on pikaajaline vereteenistuse partner ning neli korda aastas korraldame oma tootmisterritooriumil doonoripäeva.

Lisaks on meil erinevad projektid KOVide tasemel, ennekõike Kohtla- Järve linna ning Lüganuse vallaga.

Kahe aastaga loovutasid VKG töötajad üle 140 liitri doonoriverd. Edendame aktiivset eluviisi ka oma töötajate seas, mille toetamisele suunasime 50 000 eurot.

Viru Keemia Grupi abi ja toetust saab Eestis tegutsev mittetulunduslik ühing ja/või organisatsioon, kelle huvipiirkonnaks on kas Ida-Virumaa või Eesti tervikuna. Suurema tähelepanu saavad kohalikud lastekollektiivid, spordiklubid ning õppeasutused. Otsetoetuse andmist üksikisikutele kaalume ainult erandlikel asjaoludel, kui tegu on humanitaarvajadusega.